Ajakiri Sõdur

Käsundusohvitser, aide-de-camp, military assistant ja military adviser – mis peitub nende taga ja mida nad teevad? Kaitseväel ei ole praeguse seisuga nende ametikohtade selgelt eristatavaid definitsioone ning iga sellel teenistuskohal olev ohvitser saab kaasa mõelda, mismoodi neid ametikohti ja nende ülesandeid defineerida.

Ajakiri Sõdur ja Sõdurileht võtsid ette ühise teekonna Võrru, et intervjueerida Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemat kolonelleitnant Lauri Teppot. 2025. aastal Eesti aasta ohvitseriks valitud Lauri Teppo on ka Sõduri lugejatele vana tuttav, ilmus ju esimene pikem intervjuu temaga juba üheksa aastat tagasi.

Pärast Poola kampaania lõppu oktoobri alguseks 1939 oli olukord Euroopas selline: sõdivaid riike oli kolm; ühelt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa, teiselt poolt Suur-Saksamaa.

Sellest sündmusest on legende, mis saavad uusi detaile juurde pea igaühelt, kes seda omalt poolt täiendada üritavad. Kuid lugu, kuidas Liechtenstein pani kokku armee, mis 80-mehelisena sõtta marssis ja sealt 81-mehelisena koju tagasi tuli, vastab siiski faktidele.

President Alar Karis ja kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg avasid 4. novembril 2025 luurekeskuses mälestustahvlid kommunistliku terrori tagajärjel hukkunud omaaegse sõjavägede staabi II osakonna töötajatele. Mustast graniidist mälestustahvlitele on graveeritud 56 ohvitseri ja allohvitseri nimed.

Müüki ja kandesse on jõudnud ajakirja Sõdur selle aasta teine number. Kirjutame selles: Kuperjanovlased endale hinnaalandust ei luba. Intervjuu Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaga ja kuulsa pataljoni lühitutvustus. Kätekõverdused, jooks ja kõhulihaste…

90 aastat tagasi toimus Euroopa vetes esimese maailmasõja suurim merelahing, mida peeti tol ajal ka maailma kõigi aegade suurimaks. Lahing lõppes sisuliselt viigiga, kuigi mõlemad sõdivad pooled – Suurbritannia ja Saksamaa – kuulutasid end selle võitjaks.

Euroopa mandril oli 20. sajandi viimane kümnend vägagi sündmusterohke. Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel oli geopoliitiline maastik drastiliselt muutunud, saates mõjulaineid läbi kogu oma endise mõjusfääri.

Läbi aegade on Iisraeli ja Iraani omavahelised suhted olnud heitlikud. Iraan oli teine islamiriik Türgi järel, kes pärast selle loomist 1948. aastal Iisraeli riiki tunnustas.

Ilmunud on ajakiri Sõdur nr 1/2026.

Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) saal oli rahvast täis: pool sellest laigulisi, teine pool ülikondades laigulisi, sekka ka mõni teadlane või muidu huviline.

24. veebruaril möödus neli aastat Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressioonisõja algusest Ukrainas. 12. jaanuarist 2026 on see sõda Ukraina vastu pikem kui oli Nõukogude Liidu – Saksamaa vaheline sõda ehk nn suur isamaasõda.

Juhtimine kaitseväes seostub inimestel üldiselt ohvitseridega, kuid ohvitsere on kahte liiki: esiteks „lihtsalt“ ohvitser ja teiseks allohvitser.

Soomus seostub tänapäeval eelkõige sõjatehnikaga: tankide teraste katete, kuulikindlate vestide või ballistilise klaasiga. Ometi on soomus palju universaalsem, ulatudes inimkonna tehnoloogilisest loovusest paremini tagasi evolutsioonilise arengu algusfaasidesse.

Alates 2025. aastast on Eesti tegev- ja reservväelased andnud oma panuse Ukraina sõdurite väljaõppesse rahvusvahelisel väljaõppeinitsiatiivil Legio.

Erioperatsioonide väejuhatusel (EOVJ) on strateegiline roll Eesti iseseisvas kaitsevõimes. Tema peamine ülesanne on viia ellu erioperatsioone, seejuures korraldada tavatut sõjapidamist ning valdkondlikku väljaõpet nii kaitseväes kui kaitseliidus.