Ajakiri Sõdur

Aastal 2016 oli infosõda Eesti jaoks paljude silmis veel midagi abstraktset. Vene propagandat seostati peamiselt telekanalite, Sputniku või Baltnewsi lugudega ning arvati, et tegemist on eelkõige meediaprobleemiga. Sõnumid olid suhteliselt lihtsad ja otsekohesed. Enamasti oli võimalik konkreetne vale kiirelt tuvastada, selle allikani jõuda ja faktidega ümber lükata.

2026. aasta juulikuus Ankara tippkohtumisel Türgis otsustati, et rahuajaks asutatud NATO õhuturbemissioon muutub alaliselt NATO õhukaitseks. Kas kiired muutused droonide tehnoloogias võivad viia Ämarist liitlaste mehitatud hävitajad ning konflikti korral Venemaaga hakkavad meie taevas ringi tiirutama vaid mehitamata õhusõidukid? Ilmselgelt mitte veel niipea.

Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum tähistas sel aastal oma taasasutamise 25. aastapäeva. Tegelikult on muuseum asutatud aga tollal veel polkovniku auastmes olnud Johan Laidoneri päevakäsuga nr 5 19. jaanuaril 1919.

Eesti õhukaitse arendamises on alanud uus etapp. Õhuväkke jõudnud IRIS-T SLM keskmaa-õhukaitse-raketisüsteem lisab Eesti kaitsevõimele võime mõjutada õhuohtusid kaugemalt ja kõrgemalt kui senised lühimaasüsteemid ning annab kaitseväele rohkem võimalusi reageerida erinevatele õhurünnakuohtudele.

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 3/2026 Selle aasta aprillis toimus otsustav muutus selles, kuidas poliitikakujundajad, sõjaväed ja avalikkus tajuvad tehisintellekti (AI). Muutuse ajendiks polnud läbimurre lahinguväljal, vaid kainestav arusaam, mis selgus…

On reede õhtu. Kaubanduskeskused sumisevad nädalavahetuse melust, telefoniekraanid neelavad tähelepanu ja linnatänavad täituvad kiirustavate inimestega. Samal ajal liigub kusagil Eesti metsade vahel grupp noori, seljakotid õlgadel ja taskulambid pimedust lõikamas.

Esmaolulised luureteabenõuded (ELN-id) ehk priority intelligence requirements (PIR) on tõenäoliselt tuttavad kõigile, kes vähegi luuretegevuse või sõjaväelise planeerimisega kokku on puutunud.

Üle 90 protsendi Eesti rahvusvahelisest kaubavahetusest liigub meritsi. See tähendab, et enamik sellest, mida riik toimimiseks vajab – kütus, toit, tööstuslikud sisendid, meditsiinivarud ja suur osa liitlasabist –, jõuab Eestisse laevadega. Kui meretransport katkeb, lakkab lõpuks ka riigi toimimine.

110 aastat tagasi toimus üks esimese maailmasõja suurimaid ja ohvriterohkemaid lahinguid läänerindel.

Ilmus lühendatult ajakirjas Sõdur nr 3/2026 Tolmu lõhn, kulunud nahkköited ja sajanditevanused märkmed – just sellistes raamatutes peitub osa sõjakunsti ajaloost. Ammu enne raadioid, satelliite ja tehisintellekti liikusid sõjalised teadmised…

KVA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse koostööharjutus Varblaserünnak 24.–28. märtsil 2025.

Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressioonisõja viiendal aastal paistavad ohjad järjest rohkem minevat Ukraina kätte.

Seekordse Kevadtormi õppuse juht kolonel Aron Kalmus kinnitab suurõppust kokku võttes, et brigaadid ja pataljonid näitasid head võitlustahet, silmapaistvat tehnoloogilist arenguhüpet, aga veel on vaja lihvida üksikvõitleja, jao ja rühma baasdrille ning lahingudistsipliine.

Eesti kaitseväe logistikaohvitserina tuleb hamletlikult tõdeda, et meie jaoks on aeg liigestest lahti. Pean silmas olukorda, kus me juba teame, et vanaviisi jätkata ei saa, kuid uusi lahendusi ei oska veel kasutusele võtta.

Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu käib viies sõja-aasta ja praegu paistab Ukraina sõjaline olukord parem kui oli 2025. aastal. Ukraina väed on Dnipropetrovski oblastis sooritamas edukat vastupealetungi ja see mõjutab ka olukorda teistes rindelõikudes. Venemaa peab oma kevadsuvise pealetungi plaane ilmselt korrigeerima.

28. veebruaril 2026 ründasid USA ja Iisrael järjekordselt Iraani. Sõda, mille juuri tasub otsida juba 1979. aastal toimunud islamirevolutsioonist ja 1981. aastani Teherani USA saatkonnas kestnud pantvangidraamast, on ikka erinevate ajavahemike tagant uueks kokkupõrkeks paisunud.