Naftasuitsune kevad Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu

Ilmis ajakirjas Sõdur nr 2/2026

Kuna USA ja Iisraeli sõjaline operatsioon Iraagi vastu on naftahindade tõusuga andnud Venemaale soodsa võimaluse teenida naftamüügist suuremaid tulusid, on Ukraina alustanud efektiivset droonirünnakute kampaaniat Venemaa naftasadamate vastu Läänemerel.

Maismaarindel määrab sõjategevuse tulemuse droonisõja vahendite ja taktika areng ning droonioperaatorite ja droonitõrjujate meisterlikkus. Tagala kaitsel droonide eest on oluline püüdurdroonide arendamine.

Ukraina kaugmaalöögid Venemaa naftaekspordi ja sõjamajanduse pihta

Ukraina on viimastel kuudel jätkanud oma kaugmaadrooni- ja raketilööke Venemaa naftatööstusettevõtete ja sadamaterminalide pihta, et vähendada Venemaa sissetulekuid nafta ekspordist. USA ja Iisraeli veebruari lõpus alustatud Iraani-vastane sõjaline operatsioon tekitas kriisi naftaturul ning naftabarreli hinnad tõusid 60–70 dollarilt isegi 115 dollarini.

See tähendas, et Venemaa, kes on suuteline eksportima 5 miljonit barrelit naftat päevas, võis sellega teenida u 300 miljoni dollari asemel isegi 575 miljonit päevas. Pealegi lubas president Trump Venemaal ühe kuu naftat müüa.

Ukraina mehitamata jõud valmistasid kiiresti ette kaugmaalöögid droonidega Venemaa Leningradi oblastis asuvate Läänemere naftasadamate ja terminalide pihta. 22.–23. märtsi ööst kuni 30.–31. märtsi ööni sooritatud massilised droonirünnakud Primorski, Ust-Luga naftaterminalide pihta olid väga mõjusad.

Ust-Lugat rünnati isegi neljal ööl. Naftahoidlad süttisid ja kahjustada said ka terminalide laadimisseadmed. Mõlemas sadamas hävitati või kahjustati vähemalt kaheksa naftatanki. Venemaa kaotas mingiks ajaks u 40% oma naftaekspordi võimest ning pole selge, kui kaua võtab aega terminalide seadmete remont.

Kuna nende sadamate kaudu eksporditi u 1,6–2 miljonit barrelit toornaftat päevas, siis Venemaa kaotab iga päevaga 185–230 miljonit dollarit. Nii nõrgestati oluliselt Venemaa sõjamajandust. Paraku sattusid mõned droonid ilmselt segamise tõttu ka Eesti õhuruumi.

Selle kohta, milliseid ründedroone Ukraina rünnakutel kasutas, täpsemat infot ei ole, kuid nende seas olid ründedroonid Ljutõi, mis leiti Eestist.

Löögi all Venemaa tööstus

Viimase kahe sõjakuu olulisimad Ukraina kaugmaarünnakud Venemaa tööstus- ja energiaobjektide pihta olid järgmised:

1. 6.–7. veebruaril rünnakud Belgorodi soojuselektrijaama pihta ja HIMARS-i rünnak Brjanski oblastis Klintsõ energiataristu pihta;
2. 8.–9. veebruari öösel droonirünnak Doni-äärse Rostovi juures asuva konteineritest droonilao pihta, hävitati u 6000 FPV-drooni;
3. 10.–11. veebruari öösel rünnak naftatöötlemistehase pihta Volgogradis;
4. 11.–12. veebruari öösel rünnak tiibrakettidega Flamingo Vene raketi- ja suurtükiväe arsenali pihta Kotlubani lähedal Volgogradi oblastis, mille tagajärjel tekkisid plahvatused ja tulekahju. Samuti droonirünnak 1750 km Ukrainast asuva Uhta naftatöötlemistehase pihta Komi oblastis ning Mitšurinski tehase Progress pihta Tambovi oblastis, mis valmistab kontrollsüsteeme lennukitele ja rakettidele;
5. 14.–15. veebruari öösel rünnak naftaterminali pihta Volna lähedal Krasnodari oblastis;
6. 20.–21. veebruari öösel rünnak tiibrakettidega Flamingo Votkinski masinaehitustehase pihta Udmurtias, kus valmistatakse Vene ballistilisi rakette;
7. 1.–2. märtsi ööl droonirünnak Vene sõjalaevade pihta Novorossiiski sadamas, milles vigastati mitme sõjalaeva radareid ja elektroonilise võitluse süsteeme ning ühe fregati rakettide laskeseadet;
8. 4.–5. märtsi ööl rünnati Saraatovi oblastis naftatöötlemistehast, millele järgnesid plahvatused ja tulekahju;
9. 6.–7. märtsi öösel rünnak Redkinski uurimistehase pihta Tveri oblastis, mis valmistab komponente raketikütuste jaoks;
10. 9.–10. märtsi öösel rünnak seitsme tiibraketiga Storm Shadow Kremninõ EI elektroonikatehase pihta Brjanskis, mis toodab mikroelektroonikat tiibrakettidele. Põhitootmishoone sai raskelt kahjustada;
11. 17. märtsil rünnak Staraja Russas Novgorodi oblastis asuva 123. lennukiremonditehase pihta. Viga sai AWACS radarlennuk A-50;
12. 18.–19. märtsi öösel rünnak Stavropoli krais Nevinnomõskis asuva Azoti keemiatehase pihta, mis toodab väetiseid, mida kasutatakse lõhkeainete valmistamiseks. Samuti rünnati Krimmis Sevastoopolis keskust Graniit, kus hooldatakse ja remonditakse õhutõrjekomplekse ja radareid;
13. 20.–21. märtsi öösel rünnak Saraatovi naftatöötlemistehase pihta. Samuti rünnati keemiatehaseid Samaara oblastis Toljatis;
14. 22. märtsi hommikul droonirünnak Rosnefti naftatöötlemistehase pihta Ufas;
15. 22.–23. märtsi öösel droonirünnak Primorskis asuva Transnefti sadama pihta Leningradi oblastis, mille tagajärjel süttisid naftatankid. Samuti rünnak Bašneft-Ufaneftehimi naftatöötlemistehase pihta Baškortostanis, u 1400 km Ukraina piirist. Tehas töötleb 6–8 miljonit tonni naftat aastas;
16. 27. märtsi öösel rünnak Kiriši naftatöötlemistehase pihta Leningradi oblastis.

Ukraina droonivõime kasvab

Kauglöökide jaoks on Ukraina konstruktorid arendanud lisaks droonidele ka oma rakette ja 2025. aastast on need juba kasutusel. Laevavastaste tiibrakettide Neptun baasil loodi nn pikamaa Neptun. Loodi ka võimsam tiibrakett FP-5 Flamingo lennukaugusega 3000 km ja lõhkepeaga 1100 kg. Nendega on Ukraina alates 2025. a sügisest rünnanud Venemaa sõjalisi ja sõjatööstuse objekte.

2025. aastal ründas Ukraina oma kaugmaadroonide ja -rakettidega Venemaal kokku 700 sihtmärki. 2024. aastal korraldati ründedroonidega 130 kaugmaaoperatsiooni, rünnati 377 sihtmärki. Ukraina edukate kaugmaa-droonilöökide üheks teguriks on ilmselt Vene õhutõrje nõrkus. Mujalt Venemaalt on enamik õhutõrjest ära viidud rindelähedasse piirkonda, et korvata kaotusi.

Ukraina droonioperaatorid on rinde lähitagalas okupeeritud oblastites ja Krimmis keskmaa-droonilöökidega hävitanud Oryxi andmeil 2025. aastal kokku 77 Vene õhukaitsesüsteemi ja 23 radarjaama. Ukraina mehitamata jõudude juhi Robert Brovdi teatel on talvel ja 2026. a kevade algul hävitatud 80 õhukaitsesüsteemi.

Märtsis hävitati kolme nädalaga 28 õhutõrjeseadet, sh kompleksid S-400, S-300V, Tor-M1, Pantsir-S1/S2, Buk-M3 ning Tunguska. Võimalik, et osa neist olid maketid. Hävitatud on ka radareid ja elektroonilise võitluse süsteeme. 4.–5. märtsi ööl rünnati Mustal merel platvormi, kus asus elektroonilise võitluse ja õhukaitse post.

Venemaa uued rekordid terrorirünnakutes Ukraina pihta

2025. aastast kasvasid Vene raketirünnakud ja kaugmaa-droonirünnakud Ukraina linnade pihta. Igal ööl lendab sadu ründe- ja pettedroone ning sooritatakse rünnakuid lausa 400–800 drooniga korraga.

Vene terroristlikud relvajõud püüdsid talvel sihikindlalt hävitada Ukraina elutähtsat taristut, elektri- ja gaasijaamu ning alajaamu, soojus- ja veevarustuse sõlmi.

Peaaegu kõik Ukraina soojuselektrijaamad on korduvalt purustatud ja tuumajaamade töö on ohustatud. Rünnati ka transpordisõlmi, tööstusettevõtteid, ladusid, koole ja elumaju. Soovitud tulemusi aga Venemaa ei saavutanud, elanikud ei põgenenud Kiievist ja teistest linnadest, ehkki oli pidevalt elektrikatkestusi. Ukraina sõjatööstus suutis jätkata tootmist ja isegi suurendada tootmismahtu.

Veebruaris 2026 püstitasid Vene raketiterroristid uue rekordi, lastes kuus Ukraina pihta 297 raketti. Sooritati seitse suuremat öist kombineeritud rünnakut lisaks väiksematele. Kuigi ligi pooled ehk 53,5% neist rakettidest tegi Ukraina õhukaitse kahjutuks, suudeti ballistilistest rakettidest hävitada vaid kolmandik. See tähendab, et Vene väed ründasid rakettidega energiataristuobjekte kogu Ukraina territooriumil, mitte ainult Kiievi piirkonnas, kus on tugevam raketikaitse.

Lisaks omamaistele Iskanderidele kasutas Venemaa ka Põhja-Korea ballistilisi rakette KN-23 ja rindeoblastite linnade pihta õhutõrjeraketikomplekside S-300 rakette 5V55. Kõik see näitab, et sanktsioonid ei toimi ja Venemaa suudab hankida oma rakettide arendamiseks ja tootmiseks vajalikku elektroonikat.

Rakettidega koos lennutati Venemaalt Ukraina pihta veebruaris 5060 kaugmaa-ründedrooni Geran-2 ja BM-35 Italmas ning pettedrooni Gerbera või Parodia. Ukraina õhukaitse ja droonitõrje tegi neist väidetavasti kahjutuks 4522 ehk 89%. Jaanuaris kasutati ründedroone vähem (4333) ja neist tehti kahjutuks 3713 ehk 86%.

BM-35 Italmas on Venemaa uus ründedroon, mis on Shahedist ehk Geranist väiksem, kuid välimuselt sarnane. Tegevuskaugus on u 200 km ja lõhkepea 50 kg. Droonil on ees kaks bensiinimootorit. Selle drooni uurimisel on leitud 41 välisriikides valmistatud komponenti, põhiliselt Hiinast, aga ka Šveitsist, USA-st ja Taivanist pärit osi.

Droonil on videosüsteem ette suunatud kaameraga. Esimest korda kasutati seda 2025. a septembris Sumõ ründamisel. Jaanuaris 2026 leiti Italmasi droon Starlinki terminaliga, see oli mõeldud Ukraina õhutõrjekomplekside Patriot või raketiheitjate HIMARS ründamiseks.

Venemaa on suurendanud oma Shahed ehk Geran droonide kasutamist taktika- ja operatsioonitasandil, rünnates nendega rinde lähedal isegi kuni 20 km rindejoonest, st surmatsoonis. Põhjuseks on nende droonide suurem lõhkelaeng võrreldes FPV-droonidega, mistõttu saab nendega rünnata tugevamini kaitstud rajatisi. Sagenenud on ka Vene droonirünnakud raudteetaristu vastu. Rünnatud on reisironge. Märtsi esimestel päevadel rünnati kokku 18 korda Ukraina raudtee infrastruktuuri, 41 raudtee objekti, sh autoparklaid.

Ukraina allikail hävitati Kiievis ja ümbruskonnas veebruaris 70% Vene ründe- ja pettedroone Ukraina püüdurdroonidega. Märtsis on püüdurdroone veel aktiivsemalt kasutatud. Näiteks ühe mehhaniseeritud brigaadi droonitõrjujad hävitasid märtsi algul püüdurdroonidega Sting ühe ööga 17 Geranit.

Uue rekordilise peaaegu ööpäevase droonirünnaku Ukraina pihta sooritasid Vene terroristid 23.–24. märtsil. Rünnak algas 23. märtsi õhtul kell 18 ja jätkus järgmisel hommikul kella üheksast kuni kella 18. Kokku ligi 1000 drooni ja raketti ründasid Ukraina linnu ja asulaid, esimeses seerias 392 drooni ja 34 raketti, neist seitse ballistilist ja 27 tiibraketti. Teises päevases seerias ründas 556 drooni.

Ukraina õhu- ja droonitõrje tegi kahjutuks 25 tiibraketti ja 797 drooni. Vene ballistilised raketid tabasid sihtmärke Zaporižžja ja Poltava oblastis. Ukraina sõjaväeluure avastas rünnaku ööl Krimmis liikumas rannakaitseraketikomplekside Bastion-M kolonni ning andis ennetava vastulöögi, hävitati üks laskeseade ja kaks hüperhelikiirusega raketti Tsirkon.

Mis oli sellise jõudemonstratsiooni eesmärk? Kas see oli vastus Ukraina kaugmaarünnakutele või katsetati Ukraina droonitõrje suutlikkust. Päevases rünnakus sai eriti kannatada Lvivi linn, droonid tabasid elumaju ja UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevat kaitsealust kloostrit.

Seega vajab Ukraina õhutõrjekompleksidele Patriot rohkem raketitõrjerakette.

USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu võib aga tekitada Ukraina õhukaitsele valusaid probleeme, sest võivad väheneda Patrioti jaoks raketitõrjerakettide PAC-3 MSE tarned. Ukraina on nelja sõja-aasta jooksul saanud kokku u 600 PAC-3 CRI ja MSE, kuid Lähis-Idas kulutasid USA ja tema liitlased 11 päevaga kokku 800 raketti Patriot ja THAAD. USA kontsern Lockheed-Martin tootis 2025. aastal kokku vaid 620 PAC-3 raketti.

Droonisõja areng

Sõjategevuse igapäevase tulemuse maismaarindel määravad droonioperaatorid koos droonidega ning seda näitavad ka ISW igapäevased ülevaated. Eri hinnangutel u 60–70% Vene vägede kaotustest tekitavad droonid ja ülejäänud põhiliselt suurtükivägi.

Venemaa on Ukrainast 2025. aastal droonide tootmisel ette jõudnud ja neil on ülekaal kiudoptilise kaabliga droonides ja ka nn varitsevas ründemoonas.

Ukraina tootis 2025. aastal u 4 miljonit drooni, aga Venemaa veelgi rohkem. Enamik neist on FPV-droonid. Venemaa kopeeris sõjapidamiseks Ukraina Vampir ehk Baba Jaga tüüpi raske pommitusdrooni ja kasutab neid juba rohkem. Ukrainlased on aga oma kaugmaa-ründedroonide arendamisel kasutanud eeskujuna Shahede.

Venemaa jääb maha droonide retranslaatorite tootmisega ja seega on Starlinki väljalülitamine registreerimata Vene terminalide jaoks vähendanud Vene droonide tegevusulatust ja häirinud sidepidamist.

Ukraina eeskujul loodi 2025. aastal Venemaal ka mehitamata süsteemide väed ning 2026. a algul oli nende koosseisus 80 000 inimest, kuid aasta lõpuks on plaanis koosseisu suurendada ligi kaks korda ehk 165 000-ni. 2030. aastaks on plaanis aga koosseisu suurendada 200 000-ni. Ka kõigis brigaadides ja diviisides luuakse piloodita üksused, nt igas õhudessantdiviisis peab olema piloodita süsteemide pataljon. Ukraina luure andmeil on piloodita süsteemide pataljone formeeritud juba 117, kuid neid võib olla ka rohkem, isegi 190 pataljoni.

20. märtsil õnnestus Ukraina droonioperaatoril kiudoptilise kaabliga FPV-drooniga hävitada Vene ründekopter Ka-52. Kopter kukkus alla Novopavlivkast kirdes. Droon tabas kopteri all olevat mittejuhitavate rakettide laskeseadet. See oli kolmas taoline juhus sõjas, varem lasti drooniga alla Mi-28 ja Mi-8.

Ukraina drooniüksused on nii nagu Vene omad hakanud suuremat tähelepanu pöörama vaenlase logistika segamisele. Ukraina droonioperaatorid ründasid märtsis droonidega Kostjantõnivka piirkonnast ligi 55 km kaugusel Donetski linna juures asuval maanteel liikuvat Vene transporti. Ukraina rünnakud Vene droonide ladude vastu veebruaris nõrgestasid Vene FPV-droonide kasutamist Ukraina vägede vastu u 18%.

Ukraina tagala kaitse jaoks on ilmselt kõige olulisem 2025. aastal toimunud hüpe püüdurdroonide arendamisel. Neid toodavad juba suure koguses mitmed firmad. Oluline roll on Euroopa NATO riikide rahalisel toetusel. Märtsi seisuga olid seeriatootmises püüdurdroonid Sting, Bullet, P1-Sun, Techno Taras ja Taras-P ning Air Baby. Seeriatootmiseks oli valmis ka droon Octopus-100.

Ukraina territoriaalkaitsele telliti uued püüdurdroonid Strila ja kaitsejõududele on loodud uus kiire püüdurdroon Jedi Shahedide ja luuredroonide püüdmiseks. Nende kiirus on umbes 350 km ning tegevusulatus Strilal 10 km ja Jedil kuni 40 km. Ukraina firmad on valmis tarnima oma püüdurdroone ka USA-le ja tema liitlastele Lähis-Idas.

Ukraina droonifirma SkyFall suudab toota kuus kuni 50 000 odavat püüdurdrooni P1-Sun ja on valmis neist 5000–10 000 eksportima. Ukraina toodab ise suurema osa oma droonidest, ettevõtted asuvad ka mõnes Lääne-Euroopa riigis. Püütakse vähendada sõltuvust Hiinas toodetud osadest ja 2025. a langes Hiina osakaal komplekteerimisel 38%-ni. Mõned Ukraina firmad toodavad droone juba ilma Hiina komponentideta.

Sõjategevus maismaarinde lõunaosas

Venemaa on maismaarindel linnade ja asulate vallutamiseks püüdnud endiselt kasutada nn läbi rinde sisseimbumise taktikat, kuid vahepeal sooritatakse ka väiksemaid rünnakuid mehhaniseeritud või motoriseeritud rühmade või roodudega. Talvel püüdsid Vene väed nagu sügiselgi kasutada halba ilma oma rünnakute sooritamiseks.

Et raskendada Ukraina droonioperaatorite tööd, siis püütakse rünnata ka hajutatult korraga mitmest suunast ehk mööda erinevaid teid ja radu. Avatud väljadel pealetungil saadetakse kahurilihana ette endistest vangidest allüksused. Veebruari alguses alanud Ukraina vastupealetung lõunas on mingil määral nurjanud Vene kevadsuvise pealetungi alguse.

Vene väejuhatus oli sunnitud osa vägesid Donetski oblastist paiskama üle lõuna poole Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastisse. Märtsi algul paisati Huljaipole piirkonda 40. merejalaväebrigaadi osasid. Vene väed olid sunnitud kasutusele võtma operatiivsed reservid, mis olid määratud kevadsuviseks pealetungiks lõunas.

Vene väed on küll mõnes piirkonnas, nt Donetski oblasti põhjaosas ja Zaporižžja oblastis edasi tunginud, kuid kui arvestada Ukraina vägede poolt vabastatud alasid, siis on Vene väed hõivanud veebruaris rohkem vaid mõnikümmend ruutkilomeetrit. ISW 10. märtsi andmeil vabastasid Ukraina väed vastupealetungi käigus Huljaipole ja Oleksandrivka suunal 279 km² ja Vene väed hõivasid samal ajal 115 km². Ukraina väejuhatuse andmeil on nad vabastanud aga üle 400 km², erinevus on tingitud nn halli ala arvestamisest.

Jaanuari lõpus Oleksandrivka piirkonda üle viidud Ukraina dessantründepataljoni võitlejad imbusid veebruaris lumesaju ja udu kattevarjus Vene vägede positsioonide vahelt läbi ja ründasid Vene droonioperaatoreid ning piirasid osa Vene vägesid ümber.

Ukraina vastupealetungi on soodustanud Vene vägede kasutatud registreerimata Starlinki terminalide väljalülitamine veebruari algul Elon Muski firma poolt. Veebruaris piirasid Vene võimud ka Telegram kanali kasutamist. Seega on Vene rindeväeosadel kadunud korralik side ja juhtimine ning nii ei saa Ukraina vägede tagalat rünnata ka osa Vene droonioperaatoreid.

Vene väejuhatus on püüdnud oma vahenditega satelliitsidet tagada, kuid see pole nii kindel ja seda enam, et ukrainlased ründavad Vene sidemaste, kui neid avastavad. Ukrainlaste hinnangul on Vene vägede side võimalused vaid 50–60% varasemast Starlinki omast. Kõrgendikele või kõrgematele hoonetele pannakse antennid ja retranslaatorid, et suurendada Vene droonide tegevuskaugust. Ukraina vägedele on need esmaseks sihtmärgiks. Üks brigaad on neid seadmeid veebruaris ja märtsi esimese nädalaga hävitanud 62.

Kõige edukam on Ukraina vastupealetung olnud Dnipropetrovski oblasti kaguosas. Sügisel sinna sisse imbunud Vene väed ei suutnud luua tugipunkte püsivaks kaitseks. Peaaegu kogu oblasti okupeeritud osa on vabastatud või hall tsoon puhastatud sinna imbunud vaenlastest. Väejuhatuse teatel on vabastamata kolm ja puhastamata kaks asulat.

Ukraina vägedel õnnestus vastupealetungiga suruda tagasi Vene 36. armee üksused, need olid sunnitud kaitsele asuma. Ukraina dessantründeüksused tungivad edasi väikeste ründesalkadena ja kasutavad ka soomustehnikat.

Neil õnnestus isegi soomustehnikaga tungida ühte asulasse, ilmselt Novogeorgijevkasse ja seal jalavägi maandada. See on haruldane saavutus droonisõja tingimustes. Venelastel õnnestus see viimati novembris tänu udusele ilmale.

Edu tagas Ukraina mehhaniseeritud allüksuste ja droonioperaatorite, droonitõrje hea koostöö, samal ajal kui Vene vägede side on nõrgestatud. Vene luuredroonidelt luureinfo jõudmine juhtimispunkti venis või oli häiritud ning Vene droonioperaatorid ei jõudnud reageerida ja Ukraina mehhaniseeritud allüksust hävitada.

Lõuna pool Zaporižžja oblastis Huljaipole suunal on jätkunud Vene 5. armee aeglane edasitung läände. Ukraina 1. üksik-ründepolk sooritab vasturünnakut Huljaipolest põhjas ja on tunginud Vene positsioonide vahele. Vene väejuhatus tahab oblasti lõunaosas vallutada Orihhivi ja selleks püütakse tungida peale läänest Stepnohirski ja idast Huljaipole suunast, et linn ümber haarata. Ukraina kaitseliin on rajatud rohkem lõuna suunas.

Ukraina väed on veebruaris ja märtsis sooritanud vasturünnakuid ka Zaporižžja oblasti lääneosas, kus Orihhivi ja Zaporižžja suunal tegutsevad Vene 58. armee väeosad. Zaporižžjast lõunas ja kagus on Ukraina väed rünnanud Ritšne–Prõmorske ja Novojakolivka suunas.

Võitlused Donetski oblastis

Vene vägede kevadsuvise pealetungi üks esmane eesmärk Donetski oblastis on Lõmani vallutamine. Selle saavutamine võimaldaks põhja poolt rünnata Ukraina kindlustusvööndi põhjatiival asuvat Slovjanskit. Kuna otserünnakud pole edu toonud, siis püüavad Vene väed haarata linna ümber loode poolt ja lõunast.

17.–21. märtsi vahel sooritasid Vene väed Borova ja Lõmani rindel mitmeid mehhaniseeritud või motoriseeritud allüksustega rünnakuid.

Kõige suurem Vene tugevdatud mehhaniseeritud-motoriseeritud pataljoni lahingugrupi rünnak sooritati Lõmanist loodes Šandrõholove suunas 19. märtsil. Rünnakul osales u 500 meest koos ligi 30 lahingusoomuki ning u 100 mootorratta, bagi ja ATV-ga. Rünnak sooritati hajutatult mitme ründekiiluna. Paraku lõppes see sama katastroofiliselt nagu ka sarnased Vene rünnakud varem.

Ukraina 3. armeekorpuses saadi juba Vene vägede ettevalmistuste põhjal aru, et selline rünnak võib toimuda ning valmistuti selle vastu. Luuredroonidega avastati Vene sõjatehnika koondamised ning mineeriti vajalikud suunad. Vene ründegrupid aeti tulekotti ja hävitati droonidega, ehkki neil olid toetuseks FPV-droonid.

Piirkonnas oli kaitsel Ukraina 66. mehhaniseeritud brigaad ja vaenlaste hävitamisel paistis silma nende droonipataljon Mara. Umbes 500-mehelise Vene pataljoni lahingugrupi kaotused olid 400 meest, teistel andmetel aga 100–300 meest. Ukrainlased hävitasid kolm tanki, 11 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri ning u 80 mootorsõidukit, sh ATV-d, bagid ja mootorrattad. Hävitati ka 160 (?) Vene drooni.

On tähelepanuväärne, et enesetapjalikku rünnakut sooritas kuni 1994. aastani Eestis Tallinnas, Keilas ja Kloogal baseerunud 144. motolaskurdiviisi allüksus. Rumala pealetungikäsu oma alluvatele andis diviisikomandör kindralmajor Dmitri Mihhailov.

Väiksemaid mehhaniseeritud või motoriseeritud rühma rünnakuid on Vene väed sooritanud veebruaris ja märtsis ka Pokrovski piirkonnas, kuid samuti erilise eduta. Veidi suurem motoriseeritud rünnak toimus 18.–19. märtsil Pokrovskist läänes Pavlohradi maanteel, kui Vene väed püüdsid kasutada udust ilma. Droonide ja miinidega hävitati lisaks 14 sõidukile 120 Vene sõjaväelast. Ukrainlased on märtsis intensiivselt FPV-droone kasutades rünnanud Vene logistikateid Pokrovski suunal ning kuni 15 km ulatuses on Vene vägede logistika peaaegu olematu.

Kestab võitlus Kostjantõnivka pärast. Vene sõdurid on kuni kolmemeheliste gruppidena sisse imbunud linna kaguossa. Vene väed on viimasel ajal visanud linna pihta ka 70 liugpommi.

Kokkuvõtteks

Ukraina maismaarindel on enam-vähem patiseis, mõnes rindelõigus tungivad Vene väed aeglaselt edasi ja mõnes on vastupealetungil Ukraina väed. Vene vägede sideprobleemid on suurendanud Ukraina vägede edu võimalusi. Aktiivsem lahingutegevus võib alata kevadrohelusega.

Vene väejuhatus peab arvestades Ukraina vastupealetungi lõunas kaaluma, kas tal on kevadsuviseks pealetungiks jõudu nii Donetski kui ka Zaporižžja suunal või ainult ühel neist.

Kuna Vene väed ei suuda korvata oma kaotusi rindel, oleks suuremaks pealetungiks Putinil ilmselt vaja osalist mobilisatsiooni, kuid pole selge, kas ta julgeb seda ellu viia.

Ukraina suudab paremini vastu pidada tänu juhtimise reformimisele rindel ja droonisõja vahendite kiirele arendamisele.

Sõjakogemus näitab, et mehhaniseeritud üksused suudavad pealetunge sooritada vaid siis, kui on taktikatasandil saavutatud täielik õhuülekaal, see tähendab, et vaenlase luure- ja ründedroonide tegevus ning juhtimine ja side on maha surutud. Esmatähtis on mehhaniseeritud allüksuste koostöö luuredroonide, ründedroonide, droonitõrje ning elektroonilise võitluse ja muidugi ka suurtükiväe allüksustega.