Peastaabi raamatukogu vanad raamatud kui sõjakunsti vaiksed relvad

Ilmus lühendatult ajakirjas Sõdur nr 3/2026

Tolmu lõhn, kulunud nahkköited ja sajanditevanused märkmed – just sellistes raamatutes peitub osa sõjakunsti ajaloost. Ammu enne raadioid, satelliite ja tehisintellekti liikusid sõjalised teadmised ühelt põlvkonnalt teisele peamiselt kirjasõna kaudu. Raamatud õpetasid väejuhtidele strateegiat, talletasid sõdade kogemusi ning aitasid vältida vigu, mida varasemad põlvkonnad olid kallilt õppinud.

Kindral George S. Patton uskus, et edukas sõdur peab tundma ajalugu. Sõjakunsti ei saa mõista ilma teadmata, kuidas peeti varasemaid lahinguid, milliseid otsuseid langetasid väejuhid ning milleni need viisid. Just raamatud võimaldavad neid kogemusi edasi anda ka sajandeid hiljem.

Raamatute väärtus ei seisne ainult sõjaliste teadmiste talletamises. Need aitavad säilitada ka ajaloolist mälu. Sõjamälestused, päevikud ja ajalookäsitlused näitavad, kuidas konfliktid mõjutasid inimesi, ühiskondi ja terveid riike. Eriti selgelt ilmneb see maailmasõdade teemalistes teostes, mis aitavad mõista sõja traagilisi tagajärgi ja rahu haprust.

Kaitseväe peastaabi raamatukogus on avatud püsiväljapanek võõrkeelsetest raamatutest, mis Esimese Eesti Vabariigi ajal kuulusid kaitseväe raamatukogude fondidesse. Nende raamatute teekond on olnud sama keeruline, kui ajalugu ise. Raamatute Nõukogude okupatsiooni aegne saatus on täpselt teadmata. Oletatavasti olid nad praeguse Tallinna Ülikooli raamatukogu ruumidesse peidetud ning mõned aastad tagasi otsustati need anda tagasi kaitseväe raamatukogule.

Väljapanekus leidub raamatuid inglise, vene, prantsuse, rootsi ja soome keeles. Eriti silmatorkav on merendusteemaliste teoste rohkus. Raamatud käsitlevad meresõdade ajalugu, taktikat, strateegiat, laevaehitust ja mereõigust, avades akna omaaegsete mereväelaste maailma.

Tõenäoliselt pärineb suur osa neist teostest Vene Mereväe Ohvitseride Klubi raamatukogust, mis asutati Tallinnas juba 1847. aastal. 1919. aastal otsustas Eesti Vabariigi valitsus anda selle raamatukogu üle Kindralstaabi Valitsusele. Nii pandi alus Kaitseväe Staabi raamatukogule, mis asutati 8. augustil 1919. Hiljem kujunes sellest kaitseväe keskraamatukogu, mille ülesandeks oli koordineerida ja juhendada teiste kaitseväe raamatukogude tegevust.

1935. aastal avaldati ajakirjas Sõdur major K. Liivola põhjalik ülevaade kaitseväe raamatukogudest. Artiklist selgub, et tollal tegutses kaitseväes kokku 64 suuremat ja väiksemat raamatukogu. Need jagunesid teaduslikeks ning sõdurite ehk väeosade raamatukogudeks. Teaduslikud raamatukogud olid Kaitsevägede staabi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Merejõudude staabi, Õhukaitse staabi, Diviisi staapide, kaitseringkonna ja kaitseringkonna staapide raamatukogud ning käsiraamatukogud kaitseväeasutuste ja -valitsuste juures.

Väljapanekus leidub hulgaliselt teoseid Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõdadest, samuti taktikast, strateegiast ja sõjaõigusest. Säilinud on ka erinevaid Vene-Jaapani sõja kaarte, mis annavad aimu tollasest sõjalisest mõtlemisest ja planeerimisest.

Kõige vanemad väljapanekus olevad raamatud pärinevad 18. sajandist. Nende hulgas on näiteks Joachim Ernst von Beusti 1743. aastal ilmunud sõjateaduslik teos Observationes Militares, oder Kriegs-Anmerckungen või Preisimaa kuninga Friedrich II kogutud teoste hulka kuuluv Hinterlassene Werke Friedrichs II Königs von Preussen. Elfter Band, mis ilmus 1788. aastal.

Kaitseväe Akadeemia on 2023. aastal andnud välja kogumiku Rahvusliku sõjakunsti otsingul : professor Aleksei Baiov ja tema sõjateaduslik pärand. Aleksei Baiovi teoseid leidub e-kataloogi ESTER andmetel Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli raamatukogudes ning Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus. 1922. aastal ilmunud käsikiri Военная география соседних с Эстонией государств oli seni Eesti raamatukogudes (ESTERi raamatukogudes) leidumuseta.  Nüüd on käsikiri leidnud koha Kaitseväe raamatukogus.

Raamatud on olnud sõjanduse arengus hindamatu tähtsusega. Need on aidanud koguda ja edasi anda teadmisi, kujundanud sõjalist mõtlemist ning säilitanud ajaloolisi kogemusi tulevastele põlvkondadele.

Tänapäeval, mil konfliktid teisenevad infosõjaks ja tehisintellekti juhitud strateegiateks, on raamatud – olgu paberil või digitaalsel kujul – endiselt sõjalise mõtte vundament. Raamat on ja jääb sõjakunsti üheks võimsamaks relvaks, sest suurimad lahingud võidetakse esmalt mõistuses.