Droonid Moskva pihta ehk kurnamissõja eskalatsioon Venemaa „võiduparaadi“ järel

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 3/2026

Ukraina „Madjari linnud“ vähendavad oma kaugmaalendudega ehk „sanktsioonidega“ edukalt Venemaa sissetulekuid naftamüügist ja sõjatööstuse võimet. Ukraina väed sooritasid Dnipropetrovski oblastis eduka vastupealetungi ja on peatanud Vene vägede edasitungi ka teistes rindelõikudes.

Ainult mõnes lõigus on Vene väed suutnud suurte ohvrite hinnaga veidi edasi tungida. Ukraina väed suudavad rindel põhiliselt droonidega hävitada rohkem Vene palgasõdureid kui diktaator suudab juurde värvata. Lõunarindel on Ukraina keskmaadroonidega halvatud Vene armee logistika. Ka nn „võiduparaad“ Moskvas näitas Vene diktaatori haledat seisu.

Tupikusse sattunud Venemaa diktaator on kasutusele võtnud sõja eskaleerimise – uued massilised raketi- ja droonilöögid Ukraina pealinna pihta ning propagandaraketi Orešnik kasutamine. Samuti tuumašantaaž – raketikatsetus ja tuumaõppused koos Valgevenega.

Häbiväärne paraad Moskvas Punasel väljakul

Venemaa ei võtnud vastu Ukraina president Zelenskõi tehtud ettepanekut kolmepäevaseks vaherahuks alates 6. maist ja vastas sellele eelmisel õhtul alustatud terroristlike drooni- ja liugpommirünnakutega Ukraina linnade pihta. Droonid ja üksikud raketid tabasid Zaporižžjat ja Dniprod ning liugpommid Kramatorskit. Kokku hukkus sellel õhtul ja ööl Ukrainas 21 ja vigastada sai 82 tsiviilelanikku.

Venemaa kaitseministeerium pakkus vaherahu 8.–9. maiks. Järgmisel ööl ründasid venelased Ukrainat 102 kaugmaadrooniga. 7. mail ähvardasid Venemaa esindajad Ukrainat massiliste raketilöökidega Kiievi pihta, kui Ukraina ei järgi vaherahu. Ähvardati kasutada keskmaarakette Orešnik ja välismaa diplomaatilistel esindajatel soovitati lahkuda Kiievist.

Ööl vastu 8. maid ründasid Vene väed Ukrainat 67 kaugmaadrooniga, aga droonirünnakud jätkusid ka järgneval õhtul. Lõpuks tehti 8. mail USA president Trumpi vahendusel vaherahu 9.–11. maiks, mis algas keskööl vastu 9. maid. Ühtlasi lubati vahetada 1000 sõjavangi.

President Zelenskõi andis 8. mail ametliku loa paraadi korraldamiseks Punasel väljakul ja määras oma käskkirjas ära ka koordinaadid, mis alal võis paraad alates kella 10 hommikul Moskvas ohutult toimuda. „Madjari linnud“ tõesti paraadile ei lennanud. Samas oli Moskva õhukaitset märgatavalt tugevdatud. Venemaa diktaator ei saanud paraadil uhkustada oma sõjatehnikaga, sest rindele seda ammu enam ei jätku ja paraadi aega hoiti kokku.

Paraadi videos püüti esile tõsta Venemaa uusi „kangelasi“, kuid ei saa unustada, et enamik neid ordenite ja medalitega ehitud kangelasi on Ukrainas silma paistnud sõjakuritegudega. Putini kõne järgi innustab suure isamaasõja võit praeguseid kangelasi nn „sõjalises erioperatsioonis“. Jääb küsimus, kas sõjakuritegudeks? Samuti on arusaamatu, mis võidu on saavutanud Vene armee Ukrainas, mille üle on põhjust uhkust tunda.

Võiduparaadi järel toimunud pressikonverentsil väljendas Putin valmisolekut kohtumiseks Ukraina presidendiga kas Moskvas või mujal. Diktaatori eestkõnelejad Dmitri Peskov ja Sergei Lavrov mainisid jällegi seda, et rahu saavutamiseks tuleb Ukrainal täita Venemaa nõudmised. Selle all mõeldi eelkõige Donbassi täielikku loovutamist Venemaale.

Venemaa terrorilöökide eskalatsioon

Siiski juba paar päeva pärast oma propagandistlikke rahumeelseid avaldusi näitas Venemaa diktaator oma tegelikku palet.

13.–14. mail sooritati Ukraina pihta sõja ulatuslikum drooni-raketirünnak ligi 1500 ründedrooni ja 56 raketiga. 13. mai ööst kuni keskööni lendas Ukraina pihta 892 drooni ja neist tehti kahjutuks 821. Pealöök oli suunatud Lääne-Ukraina vastu, esimest korda rünnati massiliselt Taga-Karpaatiat, sh Ivano-Frankivskit ja Užgorodi, mis näitab Vene juhtkonna reageeringut valimistulemustele Ungaris. Rünnati energeetika- ja raudteetaristut, kuid pihta said ka elumajad. Kriitilist taristut tabasid droonid ka mujal.

Ööl vastu 14. maid rünnak jätkus 675 drooni ja 56 raketiga. Neist tegid Ukraina õhukaitse ja droonitõrje kahjutuks 652 drooni ja 12 ballistilist ning 29 tiibraketti. Põhiliselt tsiviiltaristut tabasid lisaks droonidele kolm raketti Kinžal, kuus ballistilist raketti Iskander ja kuus tiibraketti Kh-101. Pealöök oli suunatud Kiievi linna ja oblasti pihta, kuid droonid lendasid ka kõikjale mujale Ukrainasse. Droonid ja raketid tabasid Kiievis lisaks veevarustusele ja energiataristule elumaju, kaubanduskeskust, ärihoonet, aga ka ühte droonifirma tootmishoonet.

Üheksakorruselise elumaja üht blokki tabas strateegiliselt pommitajalt lastud tiibrakett Kh-101 ja majaosa varises kokku. Hukkus 24 inimest, sh kolm last, 12-, 15- ja 17-aastased tüdrukud, viimased olid õed. Rohkem rünnati ka Harkivit ja Krementšukki. Rekordrünnak oli ilmselt Putini kättemaks paraadiga seotud alanduse eest. Oli positiivne, et Ungari uus peaminister Peter Magyar näitas oma protestiavaldusega, et Ungari pole enam Venemaa salaliitlane.

Eelmise suurima ööpäevase droonirünnaku sooritasid Vene terroristid 23.–24. märtsil, kui kokku ligi 1000 drooni tabas Ukraina linnu ja asulaid.

Uue kombineeritud massilise raketi-droonirünnaku Ukraina pihta sooritasid Vene armee terroristid ööl vastu 24. maid. Kuna Ukraina oli saanud luureinfot nii oma luurelt kui USA-lt ja Euroopa liitlastelt, siis hoiatas president Zelenskõi 23. mail võimaliku raketi-droonirünnaku eest, sh keskmaaraketi Orešnik kasutamise eest.

Hoiatusele järgneski öösel Venemaa uus massiline rünnak 90 raketi ja 600 kaugmaadrooniga, mis olid põhiliselt suunatud Kiievi vastu. Kiievist 60 km lõunas asuva Bila Tserkva pihta lasti aga keskmaarakett Orešnik, mille kokku kuuest lõhkepeast eraldunud 36 kineetilist lahingupead tabasid garaažikooperatiivi lennuvälja lähedal. Isegi Vene sõjablogijad kritiseerisid seda mõttetut rünnakut kuni 50 miljonit dollarit maksva raketiga. Tagantjärele levitatakse Venemaal infot, et garaažikooperatiivi all maa sees asus suur lennukiremonditehas, kus olevat valmistatud ka droone.

Kiiev sai siiski tõsiselt kannatada, sest 16 raketti, sh ilmselt viis hüperhelikiirusega Kinžali ja Tsirkoni ja ligi kümme ballistilist raketti Iskander-M ning 51 drooni tabasid erinevaid objekte. Ukraina õhujõudude teatel tehti 11 ballistilist raketti, 44 tiibraketti ja 549 drooni kahjutuks ning lisaks 19 raketti ei tabanud sihtmärke.

Raketid ja droonid tabasid mitmeid riigi- ja kultuuriasutusi, sh vigastasid välisministeeriumi ja valitsuse hoonet, rahvuslikku kunstimuuseumit, Kiievi ooperit, Dünamo staadionit. Väidetavasti said pihta ka siseministeeriumi või julgeolekuhoone ja maavägede staap ning üks elektroonikatehas. Hävis Tšernobõli muuseum ja Lukjanivski turg ning kannatada sai ka üks metroojaam.

Mõningail allikail lasi Venemaa ka teise raketi Orešnik, mis kukkus alla okupeeritud Donetski lähedal – videopildil oli jäädvustatud kineetiliste lahingupeade löök.

Terroristliku massirünnaku õigustamiseks kasutas Venemaa ära tsiviilohvreid kaasa toonud Ukraina droonide lööki Starobilski pedagoogilise kolledži ühiselamu pihta okupeeritud Luhanski oblastis ööl vastu 22. maid. Vene esindajad süüdistasid Ukrainat laste tapmises, ehkki 21 hukkunut olid 18–21-aastased.

Tegelikult saab Venemaa sellistes ohvrites süüdistada vaid iseennast. Ukraina algse teate järgi kasutati seda objekti sõjalisel otstarbel, Rubikoni keskuse poolt. Võimalik, et Ukraina luure sai valeandmeid või toimus ikkagi tudengite drooniõpe, mida püütakse varjata. Venelased on varemgi paigutanud sõjaväelasi koolidesse ja pedagoogilise kolledži kõrval oli kutsekooli hoone, mis sai ka pihta.

Ukraina õhukaitse efektiivsus

Vasakul ründevahendite arv ja paremal kui palju neist Ukraina õhukaitse kahjutuks tegi.

Aeg                 Kaugmaadroonid                 Ballistilised     Hüper-           Tiibraketid

                                                                       raketid            raketid

Aprillis            6583 / 5861                            50 / 9                                       91 / 80

13. mai            892 / 821                                –                       –                       –

14. mai            675 / 652                                18 / 12             3 / –                  35 / 29

23.–24. mai     600 / 549                                30 / 11             5 / –                  54 / 44

Ukraina ametlikel andmeil paistab, et nende droonitõrje ja õhutõrje on üldiselt tasemel, kuid probleemiks on ballistilised raketid, mille tõrjumiseks ei jätku USA õhutõrjekomplekside Patriot vastavaid rakette. USA–Iisraeli sõda Iraani vastu kulutas nende varud. Aprillis suudeti teha kahjutuks 89% mehitamata õhuründevahendeist ja ka enamiku tiibrakettidest (88%), aga ballistilisi rakette suudeti tõrjuda vaid 18%.

See näitab ka seda, et rünnati rohkem objekte, mida ei kaitse õhutõrjekompleksid Patriot. Mais droonitõrje efektiivsus suurenes isegi üle 90%, sh massirünnakute puhul. Tuleb arvestada, et Vene terroristid kasutavad järjest enam kiireid turboreaktiivmootoriga droone Geran-3 või Geran-4, mida on raske püüdurdroonidega hävitada. Kahjuks ei suudetud viimaste Vene massirünnakute ajal tõrjuda ka kõiki tiibrakette.

2026. aasta jaanuarist maini on püüdurdroonide abil hävitatud Vene kaugmaadroonide arv kahekordistunud. Samal ajal on kasvanud Vene ründedroonide kasutamine 35%. Ukraina droonivõime kiires arendamises on oma panus uuel kaitseministril Mõkailo Fedorovil.

Tavaliselt lasid Vene sõjaväe terroristid mais igal ööl Ukraina pihta 100–250 kaugmaadrooni ja vahel ka mõne raketi. Põhiline sihtmärk oli kriitiline taristu.

8. mail teatas Ukraina-vastaste sõjakuritegude uurimise prokurör, et Vene terrorilöökides on täiemahulise sõja algusest hukkunud u 17 400 tsiviilelanikku, sh 400 last ning vigastada saanud 43 000 tsiviilisikut, sh 2400 last. Vene terrorilöökides on purustatud või kahjustatud u 86 000 elumaja, 5000 õppeasutust, 1400 meditsiiniasutust, 900 kultuuriasutust ning 330 religioosset hoonet.

Venemaa soovimatust rahuks näitas ka teine jõudemonstratsioon kohe pärast võidupüha vaherahu. Katsetati mandritevahelist ballistilist raketti Sarmat ja väidetavasti edukalt, ehkki infot raketi tabamistäpsusest pole. Paraku oli see alles teine edukas katsetus seitsmest ehk raketi töökindlus on kehv ja vajab edasist katsetamist. Putin lubas aga raketid aasta lõpuks relvastusse võtta, seega kiirustatakse ehk püütakse lääneriike hirmutada.

19.–21. mail korraldati Venemaa–Valgevene ühised tuumajõudude õppused, mille käigus toimus ka Vene mandritevahelise ballistilise raketi Jars õppelask ja ballistiliste rakettide laskmine aatomiallveelaevalt ja hävituslennukilt.

Venemaa terroristlikud massirünnakud koos tuumašantaaži ja Venemaa esindajate uute väljapressimisavaldustega tõestas, et lähimas tulevikus sõja lõppu loota pole. Venemaa ootab endiselt läbirääkimiste eeltingimusena Ukraina sisulist kapituleerumist, kogu Donbassi loovutamist, millele järgnevad uued nõudmised.

Ukraina kaugmaalöögid Venemaa sõjamajanduse pihta

Robert Magyar Brovdi juhitavad Ukraina mehitamata jõud on viimastel kuudel jätkanud oma kaugmaa-droonilööke Venemaa naftataristu vastu, et vähendada Venemaa sissetulekuid nafta ekspordist ning agressori kütusevarusid. Peaaegu iga päev või üle päeviti tuleb teade „Madjari lindude“ järjekordsest rünnakust mõne Vene naftatöötlemistehase, sadama naftaterminali, naftapumbajaama või naftahoidla pihta.

Mitmed naftatöötlemistehased on suletud remondiks või töötavad osalise koormusega. Juhul, kui naftat ei saa eksportida ega töödelda või isegi edasi pumbata ja hoidlasse panna, tuleks Venemaal mõni naftapuurauk sulgeda. Põhja-Siberis asuvaid puurauke ei ole aga lihtne ajutiselt sulgeda. Võimalik, et Ukraina võtab peagi ette ka mõne kaugmaarünnaku naftapuuraukude vastu.

Viimase kahe kuuga on olulisimaid objekte rünnatud isegi korduvalt, nt Tuapse sadama naftatehast ja terminali viis korda. Märtsi lõpus ründas Ukraina Läänemere naftasadamaid ja aprillis võttis ette Musta mere äärsed. Märtsis toimus kokku 18 rünnakut ja aprillis 26 rünnakut Venemaa naftataristu pihta.

Ka mais on Ukraina järjest rünnanud naftataristu järgmisi objekte:

• 1. mail Tuapse naftatöötlemistehas ja sadama terminal Krasnodari krais, naftapumbajaam Permis;
• 3. mail Primorski naftaterminal ja sadam Leningradi oblastis;
• 5. mail Kiriši naftatöötlemistehas Leningradi oblastis, mis töötleb 20 miljonit tonni naftat aastas, katkestas töö;
• 7.–8. mail Permi naftatöötlemistehas 1500 km kaugusel katkestas töö;
• 8. mail Jaroslavli naftatöötlemistehas, mis töötleb 15 miljonit tonni naftat aastas;
• 13. mail Tamani Tamanneftegazi naftaterminal Volnas Krasnodari krais, Jaroslavli naftatöötlemistehas, Nurlino nafta pumbajaam Ufas.;
• 15. mail Rjazani naftatöötlemistehas, mille tehnoloogilised seadmed on rivist väljas;
• 17. mail Moskva naftatöötlemistehas, mis katkestas korraks töö. Kaks naftapumbajaama Moskva lähedal;
• 18. ja 20. mai Kstovo  naftatöötlemistehas Nižni Novgorodi oblastis, osaliselt ei tööta;
• 19. mail Jaroslavl-3 naftapumbajaam Semibratovos;
• 21. mail Sõzrani naftatöötlemistehase töö Samaara oblastis (800 km) on peatatud remondiks;
• 22. mail Jaroslavli naftatöötlemistehas;
• 23. mail Metafraxi keemiatehas 1700 km kaugusel Permi oblastis, Šeskhari naftaterminal Novorossiiskis ja Grušova naftadepoo Krasnodari krais;
• 24. mail Tamanneftegazi naftaterminal Volnas Krasnodari krais ja naftapumba- ja jaotusjaam Vtorovos Vladimiri oblastis;
• 25. mail Beletsi naftadepoo Unetšis Brjanski oblastis;
• 27. mail Tuapse naftatöötlemistehas Krasnodari krais, viies rünnak;
• 29. mail Jaroslavl-3 naftapumbajaam ja Volgogradi naftatöötlemistehas, mis sai tugevasti kahjustada;
• 30. mail naftakompaniirajatis Armaviris;
• 31. mail Saraatovi naftatöötlemistehas ja Lazarevo naftapumbajaam Kirovi oblastis.

Peaaegu kõik naftatöötlemistehased Venemaa Euroopa osas on pihta saanud. Osa on rivist väljas ja mõned töötavad osaliselt. Reutersi andmeil sai Venemaal kokku kannatada u 30% bensiinitootmisest ja 25% diiselkütuse tootmisest.

Ukraina on kaugmaadroonidega rünnanud pidevalt ka muid sõjalisi objekte Venemaal ja okupeeritud Krimmis. 1. mail ründas Ukraina droonidega Šagoli lennuvälja Tšeljabinski oblastis (u 1676 km kaugusel Ukraina piiridest) ja vigastas hävitajaid Su-57 ja hävituspommitajaid Su-34. 7.–8. mai õhtul-öösel Tšetšeenias 42. motolaskurdiviisi linnakut Hankalas Grožnõi juures ning radarite arenduskeskust Rostovis Doni ääres. Anti löök ka Moskva oblastis Naro-Fominskis asuva sõjaväe logistikakeskuse pihta.

Ööl vastu 27. maid ründas Ukraia Storm Shadowitega Taganrogi ja Voroneži Baltimori lennuväebaase. Ööl vastu 30. maid hävitati droonidega kaks Vene mereväe luure- ja sidelennukit Tu-142 Taganrogi lennuväljal.

16.–17. mai ööl andsid Ukraina mehitamata jõud massilise droonilöögi Moskva piirkonna pihta. Vene kaitseministeeriumi andmeil lasti Venemaa õhuruumis sel ööl alla kokku 1054 drooni, neist 120 Moskva oblastis. Võimalik, et oli ka mõni tiibrakett Flamingo või Neptun.

Moskva oblastis rünnati pealinnast loodes ja kagus asuvat naftatöötlemistaristut ja sõjatööstust. Ukraina droonid ründasid naftatöötlemistehast Moskva kaguserval Kapotnaja rajoonis, naftapumbajaamu Solnetšnogorskis ja Volodarskis, firma Angstrem pooljuhtide tehast ja ilmselt veel mingit elektroonikatehast Elma tehnoloogiapargis Zelenogradis, pealinnast loodes. Solnetšnogorskis põles neli suurt naftamahutit RVS-5000.

Seega ei saa uskuda Vene propagandat, et 90–95% ründedroonidest lasti alla. Ehkki Moskva piirkonna õhukaitset oli võidupühaks tugevdatud, murdsid Ukraina droonid neljakordse kaitsevööndi kolmest vööndist läbi. Ukraina droonid või nende tükid ehk Vene õhutõrjevahendid tabasid ka elumaju, nt Himkis. Rünnaku tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.

Ukraina mehitamata jõud kasutasid kaugmaalöökideks droone RS-1, FP-1 ja Bars-SM. Vene ultranatsionalistlikes sõjablogijates tekitas Ukraina löök nördimust Vene õhukaitse nõrkuse üle, kuid kutsuti üles andma vastuseks taktikalist tuumalööki Ukraina pihta. FP-1 on strateegiline kaugmaadroon, mis on loodud Ukraina ja Tšehhi ühistööna. Ukrainas toodab seda firma Fire Point. Lennukaugus on u 1600 km ja lahingupea kaal 60–120 kg. Drooni hind on u 58 000 dollarit.

Ukraina edukad kaugmaalöögid Vene naftatööstuse ja ka muu sõjatööstuse pihta näitavad, et Venemaa õhutõrje on nõrgestatud, sest Ukraina väed on järjest rohkem hävitanud Vene õhutõrjekomplekse ja radareid okupeeritud aladel ja rinde tagalas.

Õhutõrjekomplekside defitsiiti regioonides suurendas Moskva paraad. Kahtlemata on väga oluline ka droonide kasutamise taktika, Ukraina väed on õppinud Vene õhukaitsest läbi murdma.

Samas on Venemaa majanduslik seis kehv, kuna sõjakulud ületavad laekuvaid tulusid ning eelarve on miinuses. Esimese kvartaliga oli Ukraina välisluure andmeil Vene föderaalse riigieelarve miinus umbes 4,6 triljonit rubla ehk 61 miljardit dollarit. Samas oli kogu aasta defitsiidiks planeeritud 3,8 triljonit rubla ehk 50 miljardit dollarit.

Iga päev kulutab Venemaa sõjaks umbes miljard dollarit ja Ukraina umbes 450 miljonit. Samal ajal kasvab Venemaal inflatsioon, mis tekitab maksevõlgasid. Ehkki USA–Iisraeli sõda Iraani vastu on naftahindasid tõstnud ja seega Venemaa sissetulekuid suurendanud, on Ukraina pidevad droonirünnakud Vene naftatööstuse ja eksporditaristu vastu tulude kasvu piiranud.

Ukraina mehitamata vägi planeerib droonide tootmist arendades suurendada veel sel aastal kaugmaalööke Venemaa naftataristu pihta. See on ainuke mõjus vahend Venemaa nõrgestamiseks ja sõja lõpetamiseks.

Sõjategevus maismaarindel

Maismaarindel on aasta algusest Venemaa edasitungi tempo järjest aeglustunud ning praeguseks sisuliselt takerdunud. Aprillis kaotasid Vene väed ISW andmeil 116 km². Mais on Vene väed vallutanud 12 km², kuid ukrainlased on ISW andmeil vasturünnakutega 165 km² rohkem vabastanud. Läbi rinde sisseimbumist arvestades on Vene väed kohati veidi rohkem edasi liikunud.

Vene kindralstaap eesotsas armeekindral Valeri Gerassimoviga esitab Venemaa juhtkonnale regulaarselt valeandmeid. Väidetavasti hõivasid Vene väed sel aastal 21. aprilliks 1700 km² ja 80 asulat. Seega suurendavad Vene kindralid oma saavutusi kolm korda. Kõik teated Ukraina linnade, nt Lõmani ja Novopavlivka, suurema osa hõivamisest on propagandavaled, nagu oli detsembris Kupjanski linna vallutamine.

Venemaa on maismaarindel linnade ja asulate vallutamiseks püüdnud jätkuvalt kasutada sõdurite väikeste gruppide nn läbi rinde sisseimbumise taktikat. Ehkki järjest kasvav rohelus võimaldab paremini maskeeruda, siis droonide massiline kasutamine rindel piirab igasugust jalaväe aktiivsust ja takistab edasi liikunud gruppide varustamist.

Surmatsoon on mõnes rindelõigus isegi 30–35 km laiune. Paremad edasitungimise võimalused on Vene ründegruppidel ikkagi linnades ja asulates. Vene väed on kevadel küll mõnes piirkonnas veidi edasi tunginud, kuid suurt läbimurdeohtu pole. Donetski oblasti põhjaosas püüavad Vene väed vallutada Lõmanit, keskosas ründavad Kostjantõnivkat ja püüavad tungida Pokrovskist edasi.

Rinde lõunalõigus püüavad Vene väed Huljaipolest tungida edasi Orihhivi suunas. Ukraina väed jätkavad mitmes rindelõigus vasturünnakuid, aprilli lõpus oli neil edu Zaporižžja oblasti lääneosas. Mais on Vene väed suutnud veidi edasi liikuda neile kõige olulisemas rindelõigus Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal.

Väejuhatus oli sunnitud selleks juba märtsis ümber paiskama vägesid lõuna poolt. Seega nõrgestati seda rindelõiku, kus Ukraina väed saavutasid vasturünnakutega juba talvel edu. Vene väed on suutnud praktiliselt saada oma kontrolli alla Pokrovski ja Mirnohradi linnad, kuid lahingud nende lähistel jätkuvad. Venelaste katsed tungida edasi Dobropillja või Družkivka suunas on Ukraina vägede poolt tõrjutud.

Teatud edu on Vene väed saavutanud oma taktika abil Kostjantõnivkas, ründegrupid on suutnud tungida ka kesklinna. Vene väed püüavad ka igati Ukraina üksuste logistikat ära lõigata, milleks purustati kaks silda. Vene väed haaravad linna juba kolmest küljest. Vene ründeüksuste edule aitab kaasa liugpommide massiline kasutamine Kostjantõnivka ja Družkivka piirkonnas, millega purustatakse kaitsjate poolt kasutatavaid hooneid ja varjendeid.

Kupjanskis jätkasid kevadel üksikud Vene sõdurite grupid kesklinnas isoleeritult võitlust, kuid väidetavasti mai algul, enne Venemaa võidupüha, likvideeriti viimane u 20-meheline grupp linnahaigla juures. Vene vägedel õnnestus tungida veidi edasi Borova juures Harkivi oblasti põhjaosas. Ukraina sooritas 22. mail mehhaniseeritud vasturünnaku Borovast kagus. 15 soomukiga õnnestus neil tungida ligi 5 km edasi.

Üldiselt on Venemaa kevadine pealetungikampaania nurjunud ja väejuhatus püüab suvel pealetungi aktiviseerida. Venemaal ei jätku aga suuremaks pealetungiks enam kahuriliha, sest Ukraina droonioperaatorid ja suurtükiväelased hävitavad iga kuu rohkem okupante, kui Venemaa suudab juurde värvata.

Droonide abil likvideeritud või vigastatud u 31 000–33 000-le kuus tuleb juurde arvata suurtükiväe tulelöökide läbi või miiniväljadel kaotatud mõni tuhat meest.

Seega püütakse pealetungi jätkamiseks värvata Venemaal rohkem kahuriliha, mis on üsna keeruline. I kvartalis suudeti värvata vaid 70 500 meest, ehkki tõsteti värbamistasusid 30–100%. Samas oli ette nähtud ühes kuus värvata 33 500–34 600 meest. Päevas suudeti värvata 800–930 meest, kuigi kaotused on üle 1000 päevas.

Püütakse sundida sõjaväkke astuma laenude või maksete võlglasi, lubades võlad kustutada. Samuti on tehtud tööstusettevõtetele ülesandeks osa töötajaid rindele saata. On püütud rohkem värvata ka üliõpilasi droonioperaatoriteks, kuid kuna lubadusi pole täidetud ja tegelikult on osa neistki saadetud jalaväerünnakutele, siis pole suurt edu ka seal.

Kokkuvõttes ei ole Vene kindralstaabi valepropagandast hoolimata Vene vägedel võimalik saavutada sellist edu, mida ootab alluvate valedest pimestatud diktaator Putin. Sügiseks pole Vene vägedel võimalik vallutada Donetski oblastit, ehkki on võimalik vallutada suurem osa Kostjantõnivkast ja tungida Lõmani.

Suurema ülekaalu saavutamiseks vajalikku mobilisatsiooni diktaator suvel korraldada ei julge. Seetõttu püüabki Putin murda Ukraina vastupanutahet massiliste terrorilöökidega tagalasse ja linnade pihta.

Keskmaa-droonilöögid Vene vägede logistika pihta

Ukraina drooniüksused on hakanud kevadel pöörama suurt tähelepanu vaenlase logistika segamisele ja seda tehakse juba 100–150 km kaugusel rinde tagalas ehk tegemist on keskmaa-ründedroonide kasutamisega.

Ukraina 1. Azovi korpuse droonipiloodid hävitasid märtsis Vene sõjaväe transporti Donetski linna ringteel ja maanteel põhja Gorlivkasse, aprillis rünnati juba Donetski ja Mariupoli vahelisel maanteel. Samuti rünnati Vene tagala objekte Mariupolis. Maist on rünnaku all Krimmi Donetski oblastiga ühendav Mariupoli – Berdjanski – Melitopoli – Džankoi maantee ehk õieti Rostov Doni ääres – Krimmi maantee M-14, mis kulgeb piki Aasovi mere rannikut.

Seega on tõsiselt häiritud Vene vägede logistika lõunarindel Zaporižžja ja Hersoni oblastis. Donetsk ja Mariupol on u 95–116 km rindest, Melitopol üle 100 km. Ukraina 3. armeekorpuse väed ründavad mais Vene vägede logistikat Luhanski oblasti teedel.

Maanteed on täis Vene sõjaväe veoautode, kütuseveokite ja muude sõidukite vrakke, mille hulk järjest suureneb. Ukraina droonipiloodid heidavad maanteele ka miine ja seejärel on hea troppi jäänud veokeid jahtida. Miine on hea kasutada ka öise liikluse takistamiseks. Vene okupatsioonivõimud Krimmis on sunnitud piirama bensiini müüki Krimmi tanklates.

Venemaal pole võimalik seda Krimmi viivat laia ja pikka maanteed katta droonivõrkudega, nagu on paljud rindelähedased teed kaetud Ukrainas. Mai lõpu info kohaselt on Vene väed sunnitud rindelt ära võtma droonivaatlusallüksusi ja elektroonilise võitluse vahendeid logistika kaitseks. Vene sõjaväe veoautod püüavad liikuda öösel või halva ilmaga ja igas autos on droonidetektorid.

Põhiline keskmaa-ründedroon liikuvate sõidukite vastu on Ukrainal praegu varitsev õhuründemoon Hornet, mille tegevuskaugus on kuni 150 km. Need USA-s välja töötatud ja firmas Swift Beat toodetavad mehitamata sõidukid on lennukikujulised, mille sabas on mootor ja propeller ja lõhkepea kaal u 5 kg. Varitsevat õhuründemoona on võimalik lennutada ka õhupallidelt ja nii on võimalik tegevuskaugust suurendada väidetavasti 300 km.

Keskmaalöökideks suuremate objektide vastu kasutavad Ukraina drooniüksused kaugmaadrooni FP-1 keskmaa varianti FP-2. Selle lennukaugus on 200 km ning see võib kanda 100 kg lennukipommi OFAB-100-110-TU.

Samas on Ukraina väed sooritanud kevadel pidevalt droonide või rakettidega keskmaalööke ka Vene õhutõrjekomplekside, juhtimispunktide ja moonaladude pihta okupeeritud aladel.

Ukraina maismaarindel on enam-vähem patiseis, mõnes rindelõigus tungivad Vene väed aeglaselt edasi ja mõnes on vastupealetungil Ukraina väed. Kahjuks on olukord halvenemas tagalas, mida Venemaa püüab massiliste drooni- ja raketilöökidega võimalikult rohkem kahjustada. Lisaks energeetika-, raudteetaristule ja tööstusobjektidele on linnades, eiti Kiievis rünnakute all ka riigi- ja kultuuriasutused. Ukraina vajab rohkem Patrioti rakette.

Venemaa sundimiseks rahule on Ukrainal vaja jätkata Venemaa sõjamajanduse ja naftataristu hävitamist. Loodetavasti aitavad rindeolukorda parandada ka Ukraina keskmaarünnakud Vene logistika vastu.