Ajakiri Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

7,62 mm kuulipilduja MG-3 on Saksamaa Liitvabariigis välja arendatud relvasüsteem, mille konstruktsiooniline „sugupuu“ ulatub MG 42-ni.
Ajakiri Kaitse Kodu!

Kuulipilduja MG-3: tulejõud, mis nõuab korda

7,62 mm kuulipilduja MG-3 on Saksamaa Liitvabariigis välja arendatud relvasüsteem, mille konstruktsiooniline „sugupuu“ ulatub MG 42-ni. Teise maailmasõja järgses relvaarenduses kujunes MG-42 kontseptsioonist lahendus, mis paljudes riikides on püsinud kasutuses…
Vaadates laiemat pilti ja kasutades tänapäevaseid võimalusi, ei peaks ükski mootorrattur hooaega lõpetama ja alustama. Tuleb vaid leida mootorrattale õiged rehvid ja riietus ning unustada sõna hooaeg.
Ajakiri Kaitse Kodu!

Talvise tsiklisõidu eripärad

Talvel mootorratta selga ronimine on ettevõtmine. Veelgi suurem ettevõtmine on ratta käivitamine ja sõitma minek. Harva võib rattureid näha jäistel maanteedel, aga metsades ja jääradadel küll. Peamiselt minnakse talvele vastu…
Tulevikku vaadates on lahingupüsside uueks missiooniks saamas mehitamata õhu- maismaa- ja veesõidukite tõrje.
Ajakiri Kaitse Kodu!

Droonide ajastu nõuab uut sõjapüssi

Taktikalised droonid, mida kasutatakse kas luure- ja sihtimissüsteemidena või relvastatud ründedroonidena, on rindel muutunud üha suuremaks ohuks. Tulevikku vaadates on lahingupüsside uueks missiooniks saamas mehitamata õhu- maismaa- ja veesõidukite tõrje.…
Mida kuumemaks ahi läheb, seda tugevamaks muutub tõmme. Leek ja kuumad gaasid liiguvad suure kiirusega üles, tekitades iseloomuliku vuhiseva heli. See ongi raketiefekt, mille järgi ahi on nime saanud.
Ajakiri Kaitse Kodu!

Rakettahi – kuidas seda valmistada?

„Kosmoses viibides on kainestav tunne mõista, et sinu ohutuse peab tagama riigihanke kõige odavam pakkumine,“ on öelnud Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses. Rakettahju ehitamine ei ole muidugi raketiteadus, ent odav…
Meie seas on palju noori, kes hoolivad ja usuvad Eestisse, kuid seda usku tuleb järjepidevalt kasvatada, toita ja väärtustada.
Ajakiri Kaitse Kodu!

Kaitseliitlik noor on Eestile truu

Eesti noorte seas läbi viidud küsitluse tulemused maalivad põneva, aga kohati ka murettekitava pildi noorte mõttemaailmast – kes peab riigikaitset auasjaks, kes kõhkleb ning kelle usk Eesti kaitsevõimesse on habras.…
1944. aasta suvel Narva rindel maha jäetud Saksa sõjatehnika (esiplaanil tankid Panther)
Ajakiri Kaitse Kodu!

Auvere lahing 24.–25. juulil 1944. I osa

Üheks episoodiks Narva rindel 1944. aasta suvel aset leidnud ägedates võitlustes oli Auvere lahing 24.–25. juulil, kus tähtis roll oli peamiselt eestlastest koosneva 20. SS-relvagrenaderidiviisi allüksustel. Diviisi 45. SS-relvagrenaderirügemendi ülemale…