Aatelisele Eesti mehele vääriline kalm Hiiumaa Käina kalmistule

Eelmise aasta juulikuu keskel tuli Hiiumaal kokku väike seltskond, et algatada hea tahte projekt legendaarse Hiiumaa kaitseliitlase Ülo Tuisu kalmu korrastamiseks ning väärilise kalmusamba paigaldamiseks.
Ülo Tuisk (12.10.1932–16.12.2019) oli Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna taastaja, Kaitseliidu Valgeristi kavaler, Kaitseliidu Lääne maleva auliige ja Hiiumaa malevkonna aupealik.
Imeline päev
Hea tahte algatus sai avalikuks augusti alguses ja häid inimesi, kes toetasid kalmu väärikat tähistamist, oli 49. Annetajaid oli nii Eestist kui Soomest, oma panuse andsid ka kaks organisatsiooni.
Kõik vajaminevad tööd tehti ära hea tahte korras, töid teostasid korraldustoimkonna liikmed Ken Poola, Janek Aug, Svetlana Aug (edaspidi Sveta) ja Velvo Barinov, hea tahte projekti vedas siinkirjutaja Heiki Magnus. Kalmusamba valmistas ja paigaldas kokkuleppehinnaga Soikka OÜ ning õnnistas samuti hea tahte korras EELK Käina Martini koguduse õpetaja Triin Simson.
Kutse mälestuspäevale said kõik isikud kaaslastega ja organisatsioonide esindajad, kes üleskutsele vastates panustasid. Kõigi kokkutulnute nimel asetati korrastatud kalmule ühispärg ja süüdati kalmulaternas mälestusküünal. Päeva juhtis korraldustoimkonna liige Ken Poola. Mälestuspäeva igati tasemel koosviibimine toimus Tuuletorni kohvikus Ruudi.
Kui enne sündmust, teel Hiiumaale ja ka pärast kohviku aknast vaadates sadas vihma, siis sündmuse ajal oli ilm imeliselt ilus. Sedavõrd ilus, et isegi päike paistis. See ei olnud kindlasti juhus. 2025. aasta oli suhteliselt „vesine“, eriti kirus seda aastat põllumees. Aga sellel päeval ja just selleks ajaks, kui aatelised inimesed olid kogunenud Käina kalmistu väravasse, et alustada kamraadi mälestuspäeva, lakkas sadu ja päike tuli välja. See oli Ülo kingitus ja tänu meile!
Kalmutähise avamise päeva ei valinud korraldustoimkond juhuslikult, see kuupäev on meile oluline. 12. oktoober on Ülo Tuisu sünniaastapäev, sel päeval oleks ta saanud 93aastaseks. Olen sügavalt veendunud, et Käina kalmistu sai toetajate abil juurde ühe imelise kalmu, mida tasub vaatama minna ja seal hetkeks peatuda.
Pärast Ülo surma on saanud armsaks traditsiooniks minna enne Hiiumaa malevkonna aastapäeva tähistamist nii-öelda „Ülo juurest läbi“. Usun, et lõppenud aastal oli see külastus eriliselt uhke ja pidulik – korrastatud kalmule on alati ilus asetada mälestuslill ja süüdata kalmulaternas mälestusküünal.

Et ei unustataks
Kalmu renoveerimistööde ja kalmusamba toetuseks laekus 3080 eurot. Kalmusamba kõrgus koos alusega on 95 cm ja laius 60 cm, esiküljel on Põhjakotkas, lahkunu olulised tiitlid, nimi ning sünni- ja surmaaeg. Samba teisel küljel on lihtne, kuid kõnekas ja meile kõigile tuttav laul „Mu isamaa armas“. Kalmul on äärised, üks tellimusel valmistatud lillevaas, kaunis kalmulatern ning kalmusamba ees alus ka mälestuskimbu või -seade tarvis. Kalm on kaetud peenkillustikuga, mis on epoksiidiga kinnitatud, et edaspidi oleks lihtsam hooldada. Kalmutähisel seisab ka lahkunu isa nimi, sest Ülo on maetud tema kõrvale.
Kalmusamba ja kalmu kavandas Heiki Magnus, kes oli Ülo soovil ka tema matusetalituse korraldustoimkonna juht. Ja ettevõtmise korraldustoimkond oli sama, kes korraldas kuus aastat varem Ülo matusetalituse. See andis algusest peale kindlust. Kui Sveta helistas, et võtame asja ette, oli siinkirjutaja koheselt meeskonnas. Kohtumisel Käinas, kus osalesid ka Hiiumaa valla esindajad, vallavanem, nõunik ja kalmistuvaht, said kõik vajalikud üksikasjad ja tingimused kooskõlastatud.
Aega kulus ligemale kuus aastat, küllap olid sellel ka omad põhjused. Lähedastega sai lõpuks teema läbi räägitud ja alata võis toimingutega, mis kõigi toetajate toel viisid suursuguse sündmuseni.
Ülo kalmul on seni silma peal hoidnud ja seda korrastanud sisuliselt Sveta ja Janek. Küllap mõni teinegi on vahel rohulible või kaks ehk ära tõmmanud, kuid jah … Ja ega kalmul midagi lõpe! Ikka käime ja hoiame silma peal.
Korraldustoimkonnal on üks ja ainus soov. Meie selle mõtte algatasime, kalmu kujundasime ja korrastasime, lubage see meil nüüd ka sellisena säilitada.
16. detsembril möödus Ülo surmast kuus aastat. Korraldustoimkonna kutsel kogunes sellelgi päeval tema kalmule ühispärja asetamise talitusele inimesi, kes pole teda unustanud.
Tänu toetajatele on Eestimaal olemas üks vääriline paik ja korraldustoimkond on siiralt tänulik kõigile, kes algatusele panusega vastasid. Tean, et teie hulgas oli ka neid, kes kuulsid Ülo nime esimest korda.
Lõppenud aastal möödus Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna loomisest sada aastat ja need, kes panustasid hea tahte projekti, tegid kingituse ka malevkonnale.
Läks aega ligi kuus aastat ja kamraad sai väärika kalmu. Küllap oligi nii, et aeg ootas oma!

Lisateave:
Veidi ka ajaloost
Hiiumaa malevkond taastati Ülo eestvedamisel mais 1992 ning kuni 31. maini 2023 kuulus malevkond Lääne maleva koosseisu. Vastavalt malevkonna üldkogu ja Saaremaa maleva esindajatekogu otsustele ning Kaitseliidu ülema käskkirjale on Hiiumaa malevkond 1. juunist 2023 Saaremaa maleva koosseisus.
Väljavõte ajalehes Hiiumaa 19. mail 1992 ilmunud artiklist:
Kaitseliidu rühm moodustatud
Laupäeval tuldi Käinas kokku, taastamaks Kaitseliidu liikumist Hiiumaal. Kaitseliidu Käina rühma tuli moodustama üle kahekümne inimese, nende hulgas mitmeid noori mehi. Tallinnast peastaabist viibis koosolekul ja tutvustas Kaitseliidu eesmärke Andrus Noorhani.
Neli tundi kestnud koosolekul kõneldi sellest, et tööle peab rakendama Naiskodukaitse ja Mere-Kaitseliidu, mis Eesti Vabariigi päevil samuti tegutsesid.
Käina rühma komandöriks (pealikuks) valiti Ülo Tuisk.
Hiiumaa Kaitseliidu malevkond tegutseb alates 14. maist 1992.
Väljavõte ajalehes Hiiumaa 26. juunil 1993 ilmunud artiklist:
Kaitseliidu paraad
Võidupüha keskpäeval rivistas end Kärdla Keskväljakule üles Hiiumaa Kaitseliit. Laigulistes mundrites kaitseliitlased olid koondunud püsside alla, tähistamaks Võnnu lahingu aastapäeva.
Vabatahtlikud relvavennad võtsid vastu oma lipu, sümboli, mis neid ühendab ja võitluses võidule peab viima. Uue lipu õnnistas sisse kaitseliitlaste auliige Guido Reinvalla.
Hiiumaa malevkonna pealikule Ülo Tuisule anti kätte Kaitseliidu Valgerist.
Pidupäevakõne ja tervitustega esines Soome reservohvitseride klubi liige Osmo Meilahti, kelle vanemad pärit Hiiumaalt.
Ülo Tuisu tervitus ajalehes Hiiumaa 22. veebruaril 2003:
Kümme aastat
24. veebruaril 2003 möödub 10 aastat esimesest pidulikust Kaitseliidu vande andmisest Kärdla Keskväljakul. Aeg on möödunud ja Kaitseliidu Hiiumaa malevkond on pidanud juba mitmeid aastapäevi ning pidulikke sündmusi.
Kõige eredamalt on jäänud meelde aga just see päev. Ei olnud meil endal veel malevkonna lippugi. See lasti valmistada Tallinnas ja kingiti meile 23. juunil 1993. aastal.
Sealsamas Kärdla Keskväljakul toimus ka lipu õnnistamine pastor-emeeritus Gustav Reinvalla poolt. Reinvalla oli siis juba kinnitatud malevkonna kaplaniks.
Hiiumaa malevkond oli üldse esimene Kaitseliidu malevkond, kellel oli vaimulik.
Alguses mõned teiste malevate pealikud panid pahaks ning pidin võtma vastu mõru pilli. Saime hakkama…
Nüüd on aga saanud meie malevkonnast Läänemaa maleva osa. Loodan, et aeg annab arutust ja saame veel iseseisvaks Hiiu maakonna eksterritoriaalseks malevkonnaks.
Selle saavutamiseks soovin Teile järgneval kümnendil jaksu ja jõudu. Näidake ennast ikka Hiiumaa rahvale ning viige järgmine pidulik vandeandmine läbi samal meie saare pealinna keskväljakul. Seda oleks tore vaadata.
Soovin malevkonnale, Teie juhtidele head tervist ja vastupidavust.
Palju õnne Teile Eesti Vabariigi 85. aastapäeval!
Lisateave
Ülo kavandatud lipp ja malevkonna ajalooline lipp
Hiiumaa malevkonna taastamise ajal ei olnud ajaloolise lipu kohta andmeid, mistõttu lasti Tallinnas valmistada uus ning kingiti see malevkonnale 1993. aasta 23. juunil.
Siinkirjutaja juhtus tänu tänapäevastele võimalustele nägema fotot, mis näitas meile kätte Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna ajaloolise lipu kavandi ja selle kinnitamise kuupäeva. Selle väikese foto põhjal läks liikuma suur algatus. Kõik päädis sellega, et annetuste toel sai malevkond endale tagasi ajaloolise lipu, selle mis 1941. aastal teadmata teed läks. Suursugune sündmus leidis aset 2. oktoobril 2022 Kärdla spordikeskuses, kus osales palju liikmeid, päevakohase kontserdi andis ansambel Untsakad ja päev jätkus malevkonna kodus Kärdlas.
On siiralt kahju, et arhiivist selle kõige kohta sedavõrd hilja teada sain ja Ülo sellest teadmisest sootuks ilma jäi. Kuid selle üle, et malevkond sai endale ajalooliselt õige lipu ja Ülo kavandatud lipp seisab nüüd malevkonnas aukohal, tunneb ilmselgelt uhkust ka Ülo pilvepiiril.
