Kaitseliitlane peab oskama võidelda päästikule vajutamata

Õppustel näeme sageli, kuidas patrulliv hästikasvatatud kaitseliitlane püüab vastaspoolt mõjutada hoolikalt sõnu valides, kuid tema valmidus oma tahet kehtestada tundub vähe usutav.

Kaitseliitlase lahinguvõimet hinnatakse lasketestide ja taktikaharjutuste põhjal, kuid sellele tuleks lisada lähivõitluse programmi ESTMAP tehnika, et suuta vastast füüsilise jõuga mõjutada ka siis, kui lasta ei tohi või ei saa.

Lähivõitluse stseenid jõuavad lahinguväljalt meediasse harva, mistõttu tänapäeva sõda näib ekslikult vaid droonide võitlusena, kus sõduri ellujäämise määravad infotehnoloogiline vilumus ja varjumisoskus. Pildid sellest, kuidas vaenlane haarab teise poole võitleja kinni ja torkab noa plaadikandjast vabaks jäävasse avausse, mõjuvad verdtarretavalt. Õpitud tehnikatega on võimalik sellises olukorras vähemalt oma elu säästa.

Mitmed kriisistsenaariumid näevad ette kontrollpunktide mehitamist ja patrullimist keset tavainimeste igapäevast saginat. Võib ette tulla, et pahalane eirab kaitseliitlase korraldusi või, veelgi hullem, püüab relva oma valdusesse saada. Sellisteks olukordadeks tuleb valmistuda, sest kriisi eskaleerimisega kaasnevad hübriidsed provokatsioonid.

Pole sport

Sõjalise lahingukunsti programm ESTMAP on relvajõududele loodud lähivõitluse süsteem, mille eesmärk on õpetada sõduritele lihtsaid, kiiresti õpitavaid ja töökindlaid võtteid. Suur rõhk lasub olukorrateadlikkusel ja meeskonnatööl ning üleminekul relva käsitlemiselt relvastamata võitlusele.

Eesti sõjalise lahingukunsti programm ESTMAP on lühend nimetusest Estonian Military Martial Arts Program, mis põhineb USA merejalaväe võitluskunstil MCMAP (Marine Corps Martial Arts Program) ja Hokutoryu Ju-Jutsu’l.

Lahingukunsti programm erineb spordist, sest võistlemise asemel taotletakse ellujäämiseks vajalikke oskusi. Programmis kasutatakse tehnikaid mitmetest võitluskunstidest, nagu jiu-jitsu, judo, karate, Muay Thai, kikkpoks ja Krav Maga. ESTMAPis keskendutakse ohu kiirele lõpetamisele. Löögid võivad olla sihitud keha tundlikesse piirkondadesse, mida spordis ei lubata.

Kui võrrelda ESTMAPi sportlike võitluskunstidega, siis ilmnevad erinevused ennekõike välises ilus ja eesmärkides. Me ei kogu võidu saavutamise nimel punkte.

Euroopalik poks kujutab endast püstiasendis harrastatavat spordiala, kus puuduvad löögid jalgade, küünarnukkide ja põlvedega ning haarded. Traditsioonilises karates saavutatakse võit tänu viimistletud löögitehnikatega saavutatud punktidele. Sarnaselt olümpiaspordi judoga kasutame heiteid, tasakaalu murdmist ja kontrolli lähidistantsil, kuid lisanduvad löögid ja maha viidud vastase kontrollimine. Sarnasusi võib leida Krav Magaga, mis töötati välja ennekõike politseitöös kasutamiseks, kuigi sellel on ka sõjalisi variante.

Ei võistle, vaid treenime

Kui tavainimesele enesekaitset õpetades soovitaksin harjutada jooksmist, et ohust võimalikult kiiresti eemalduda, siis lahinguülesannet täitvale kaitseliitlasele see alati ei sobi. Kaitseliitlane pole sündinud tapja ja teda peab tulirelva käsitsemiseks treenima. Samuti pole ta innukas tänavakakleja, mistõttu lähivõitlust tuleb õppida ja harjutada.

ESTMAPi sõjalise lahingukunsti programm õpetab lähidistantsil tegutsemiseks haardeid, heiteid ja lööke, et ohu kõrvaldamiseks saavutada vastase üle füüsiline kontroll ja murda tema tasakaal. Selleks, et osata ennast lähikontaktis rünnakute eest kaitsta, õpetame, kuidas kasutada nuga ning käsitseda automaati ja püstolit külmrelvana.

Lähtume treeningutel tõsiasjast, et relva, plaadikandja, lahinguvöö ja raskete saabastega kaitseliitlase liikumisvõimalused erinevad oluliselt võitluspuuris või poksiringis tegutseva sportlase omadest.

Kuigi õpetame valuvõtteid ja lööke spordis keelatud kohtadesse, väldime treeningul asjatut valu tekitamist ja pöörame suurt tähelepanu vigastuste vältimisele. Me ei saa endale lubada, et treeningukaaslane jääb tulemata, sest hoolimatu või eksliku võttega tekkis vigastus.

Vigastuste vältimise eelduseks on turvaline treeningumetoodika, mis tugineb läbimõeldud ja pika kestusega õppekavale. Kui keegi tuleb treeningusse sooviga omandada paari tunniga üks või paar võidukat tehnikat, siis peab ta pettuma. Entusiastlik, kuid oskamatu rahmeldamine põhjustab kõige rohkem vigastusi ja see on meil keelatud. Harjutame treenitava keha ja mõtlemist nii, et vigastuste oht oleks võimalikult väike. See oht on seda väiksem, et me ei võistle, vaid treenime.

Täpsema info treeningute kohta leiab Estonian Martial Arts Programi Facebooki-lehelt: https://www.facebook.com/profile.php?id=61553997956150

Lisateave:

Shihan Jaak Kabrits
Tegevus

• Tegeles karatega ligi 30 aastat, oli kaheksa aastat Eesti karatekoondise liige. Mitmekordne Eesti meister kontaktvõistluses – kumites
• Ju-Jutsu Gošhin Klubi asutaja ja tegevinstruktor
• ESTMAP-I programmi üks loojatest
• Eesti Ju-Jutsu Liidu juhatuse liige

Kvalifikatsioon

• Hokutoryu Ju-Jutsu 6. dan, shihan – suure kogemustega õpetaja
• International Jiu-Jitsu 5. dan
• Wado-Ryu Karate Do 1. dan
• Kickboxing 1. dan
• Eesti Olümpiakomitee kutsekvalifikatsiooni 6. tase – kutseline treener