Uusimate tehisintellekti mudelite sõjalised kasutusvõimalused

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 3/2026

Selle aasta aprillis toimus otsustav muutus selles, kuidas poliitikakujundajad, sõjaväed ja avalikkus tajuvad tehisintellekti (AI). Muutuse ajendiks polnud läbimurre lahinguväljal, vaid kainestav arusaam, mis selgus maineka TheEconomisti ajakirja 16. aprilli kaaneloos „Ameerika ärkab nähes AI ohtlikku jõudu“.

Tõukeks sai tehisintellektiettevõtte Anthropici 7. aprillil avaldatud ClaudeMythosPreview – tipptasemel tehisintellekti mudel, mis avastas tuhandeid seni teadmata kriitilisi turvaauke suurtes operatsioonisüsteemides ja veebibrauserites, kuid korraldas kontrollitud simulatsioonides ka keerukaid, mitmeetapilisi küberrünnakuid.

Need süsteemid on ületanud kriitilise läve. Uusima põlvkonna tehisintellekti mudelid ei ole enam pelgalt tööriistad – need suudavad iseseisvalt arutleda, planeerida, avastada haavatavusi ja tegutseda minimaalse inimsekkumisega. Nii nagu elekter ja arvutid kujundasid ümber sõjalise võimu 20. sajandil, on tehisintellekt nüüd üldotstarbeline sõjatehnoloogia, mis mõjutab nii logistikat, luuret, juhtimist, küberoperatsioone kui ka kineetilist sõjapidamist.

„Mythose hetk“: tehisintellektist saab strateegiline oht

Viimased arengud on sundinud valitsusi loobuma varasematest eeldustest. Ajakiri TheEconomist tõi esile murrangulise hetke: USA poliitikakujundajad, kes varem kaldusid laissez-faire lähenemise poole, tunnistavad nüüd, et tehisintellekti kiire areng ohustab rahvuslikku julgeolekut sama palju (või rohkem), kui pakub eeliseid.

Pööre tulenes kahest tegurist: tehisintellekti võime kasvab kiiremini kui regulatiivsed raamistikud ning sõjalised ja julgeolekurakendused ei ole enam valik, vaid paratamatus. ClaudeMythosPreviewdemonstreeris hüpet autonoomsete, mitmeetapiliste küberoperatsioonide poole. See näitas, et tippmudelid suudavad tuvastada tarkvaravigu, genereerida kasutuse koodi ja viia ellu terve rünnakutsükli minimaalse inimsekkumisega.

Sõjaväe jaoks on see kahetine reaalsus: tohutu võimalus koos tõsise hoiatusega. Kõige võimsamad AI mudelid tulevad erasektorist (Anthropic, OpenAI ja Google). See tekitab paradoksi: sõjavägi vajab neid, kuid ei saa neid täielikult kontrollida. USA, Hiina ja Venemaa võistlevad autonoomsete süsteemide arendamises, kus rõhk on kiirusel enne ohutust. Riskid hõlmavad inimkontrolli kadu, eskalatsiooni ja küberebastabiilsust.

Ukraina: maailma kõige arenenum elav labor

Venemaa sõda Ukraina vastu on muutunud tehisintellekti sõjapidamise katsepolügooniks. Eriti aastail 2025–2026 on Ukraina kujunenud autonoomsete süsteemide katsekeskkonnaks. Sõdurite puudus sunnib kasutama rohkem droone ja tehisintellekti. Ukraina analüüsib AI abil kümneid tuhandeid videoid kuus ning tuvastab sihtmärke reaalajas. Algatus „Test in Ukraine“ kutsub relvatootjaid katsetama süsteeme pärislahingus.

Samas on piiranguid: halb kaamerakvaliteet, raskused liikuvate sihtmärkidega ja suured kulud. Saksamaa on lubanud toota tuhandeid autonoomseid ründedroone Ukrainale.

Uusimate tehisintellekti mudelite ilmumine tähistab fundamentaalset muutust sõjapidamises. Ukraina sõda näitab, kuidas AI-sõda tegelikult välja näeb – see on pidev tehnoloogiline võidujooks, kus iga uuendus kutsub esile vastumeetme.

TheEconomist hoiatab selgelt: maailm on sisenenud uude strateegilisse ajastusse, kus tehisintellekt ei ole enam lihtsalt sõjariist, vaid selle keskne element. Enam ei ole kahtlust, et tehisintellekt kujundab sõjalist võimu. Küsimus on selles, kas riigid, sh Eesti, suudavad selle eeliseid suurimal määral ära kasutada, vältides samal ajal ohtlikke tagajärgi. Vastus sellele küsimusele määrab globaalse – ja Eesti – julgeoleku aastakümneteks.

Järeldused Eesti riigikaitse jaoks

Eesti asub NATO idatiival, kus hübriidsed ja kõrgtehnoloogilised ohud, nagu droonid, küberrünnakud, elektrooniline sõjapidamine, GPS-i probleemid on igapäevased. Tehisintellekti kiire areng sunnib Eestit kohandama kaitsehoiakut järgmiselt:

1. CJADC2 ja NATO koostöö. Eesti peab aktiivselt osa võtma kõigi domeenide ühise juhtimise (combined joint all–domain command and control, CJADC2)arhitektuurist. See tähendab oma sensorite (radarid, droonid, luureandmed) integreerimist liitlaste ühisesse andmevõrku, et saavutada kiirem otsustusülemvõim. Ilma selleta jääb Eesti lüngaks suuremas võrgustikus, mis on kriitiline Balti riikide kaitsel;
2. droonid ja autonoomsed süsteemid. Eesti on droonide ja vastudroonide valdkonnas tugev tänu sellistele ettevõtetele nagu DefSec Intel Solutions, Origin Robotics BLAZE, Frankenburg Technologies ja Milrem Robotics. AI võimaldab odavaid drooniparvi ja autonoomset sihtimist, mis sobib Eesti „väikese riigi suur võime“ strateegiaga. Samas tuleb kiiresti arendada vastumeetmeid odavatele droonidele;
3. küberkaitse ja AI-ohud. Eesti on küberkaitse maailmaliider (NATO küberkaitsekoostöö keskus Tallinnas). Claude Mythos-tüüpi mudelite levik suurendab ohtu: automaatsed, mitmeetapilised küberrünnakud muutuvad lihtsamaks. Eesti kaitseministeeriumi tehisintellekti strateegiat tuleb kiirendada, sh digitaalse infrastruktuuri tugevdamiseks ja NATO-ga kõrgtehnoloogilise koostöö saavutamiseks;
4. üldine kaitsehoiak. Eesti kulutab üle 5% SKT-st kaitsele. AI ajastul tähendab see prioriteetide ümbermõtestamist: rohkem investeeringuid andmeanalüüsi, autonoomsetesse süsteemidesse, elektroonilise sõjapidamise vastase ja inim-AI meeskondadesse. Väike rahvaarvu tõttu on vaja võimalikult palju automatiseerida, kuid tähtis on ka inimfaktor.

Eesti e-riigi kogemus annab head eeldused AI integreerimiseks, kuid nõuab kiiret tegutsemist, et mitte maha jääda suurriikide võidujooksus.

Tehisintellekt kui üldotstarbeline sõjatehnoloogia

Teadlased on tehisintellekti juba ammu kirjeldanud kui üldotstarbelist tehnoloogiat – sarnaselt elektri või aurumasinaga: laialdaselt rakendatav, pidevalt arenev ja eri valdkondadesse sügavalt mõjuv. Sõjapidamises ei ole tehisintellekt üksik relv, vaid võimendav kiht, mis tugevdab peaaegu igat sõjalist funktsiooni.

Peamised AI rakendused sõjapidamises on: kõikehõlmavus – integreeritav relvadesse, luureplatvormidesse, logistika- ja kübersüsteemidesse; skaleeritavus – kopeeritav peaaegu nullkuluga; kiirus – tegutseb masinakiirusel, tihendades vaatle-orienteeru-otsusta-tegutse tsüklit üle inimvõimete; autonoomia – tänapäevased mudelid planeerivad ja täidavad ülesandeid minimaalse järelevalvega.

USA kaitseministeeriumi 9. jaanuari 2026. aasta tehisintellekti strateegia (ArtificialIntelligenceStrategy) seab eesmärgiks muuta relvajõud „AI eelkõige“ põhimõttel toimivaks, keskendudes mitmele kiirprojektile, mis tagavad Ameerika sõjalise AI dominandi.

Täiustatud tehisintellektipõhised sõjalised rakendused

1. Luure, seire ja sihtimine. Uusimad mudelid analüüsivad satelliidipilte, signaalluuret ja avatud andmeid tööstuslikus mastaabis. Süsteemid, nagu ProjectMaven, ning kõigi domeenide ühine juhtimine ja kontroll (CJADC2) võimaldavad reaalajas andmete sulatamist ja sihtimissoovitusi üle maa, mere, õhu, kosmose ja küberdomeeni. Strateegiline kasu on kiirem olukorrateadlikkus, analüütikute väiksem koormus ja suurem täpsus. Riskid on hallutsinatsioonid, andmete rikkumine ja liigne sõltuvus.
2. Autonoomsed relvad ja parvesõda. Tehisintellekt juhib drooniparvi, adaptiivseid juhtimissüsteeme ja laskemoona. Anduril Industriesi Fury autonoomsed õhusõidukid on jõudnud prototüübist lahingukasutusse, osaliselt vastusena Hiina AI koordineeritud drooniparvedele. Odavad droonid tegutsevad kollektiivse intelligentsina. Riskid on kontrolli kadu, juhuslik eskalatsioon ja eetilised dilemmad.
3. Küberoperatsioonid. Tippmudelid, nagu Claude Mythos avastavad haavatavusi ja simuleerivad rünnakuid. Riskid on rünnakuvõime „demokratiseerumine“ (liigne kättesaadavus) ning püsiv halli tsooni konflikt. Erasektori ja valitsuse pinged mudelite juurdepääsu osas on juba nähtavad.
4. Juhtimine ja otsustustugi. Tehisintellekt simuleerib lahinguid, soovitab strateegiaid ja prognoosib vastase käike. Risk on automatiseerimisest tulenev kallutatus.
5. Logistika. Ennustav hooldus, autonoomsed konvoid ja varude optimeerimine suurendavad valmisolekut.
6. Väljaõpe ja simulatsioon. Virtuaalsed vastased võimaldavad realistlikku ja kuluefektiivset väljaõpet.