Ajakiri Sõdur

Uue sõjasügise algus Ukrainas 2026

Viienda täiemahulise sõjasügise algus Ukrainas on murettekitav, aga ka lootustandev. Maismaarindel on Ukraina mitmes lõigus suutnud korraldada edukaid vasturünnakuid ja eriti oluline on Vene ründeplatsdarmi likvideerimine Donetski oblasti põhjaosas Lõmani juures. See nurjab Venemaa põhieesmärgi – Donbassi viimase kaitsevööndi vallutamise lähemal aastal.
6. oktoobril tabas Vene droon Kiievi Põhjasilda, tekitades augu ühele sõidureale. Ekraanitõmmis videost.
6. oktoobril tabas Vene droon Kiievi Põhjasilda, tekitades augu ühele sõidureale. Ekraanitõmmis videost.
Reuters / Scanpix

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2026

Vene vägede edasitung Dobropillja all, Kostjantõnivkas, Zaporižžja oblastis või mujal on suhteliselt väike ja Ukraina väed sooritavad pidevalt vasturünnakuid. Samas on Ukraina kauglöögid Vene naftatööstuse pihta suurendanud bensiinikriisi ja riigieelarve puudujääki.

Ilmselt polnud ka riigiduuma valimiste tegelikud tulemused Venemaa diktaatorile nii head, nagu näidatakse. Kokkuvõttes on surve alla sattunud diktaator võtnud tarvitusele oma lemmikvahendid – valepropaganda ja terrori eskalatsiooni.

Kuna Ukrainal pole juba mitu kuud piisavalt raketitõrjerakette Vene ballistika vastu ja raskusi on ka Venemaa poolt massiliselt kasutusele võetud reaktiivdroonide tõrjumisega, siis püüavad Vene sõjaroimarid neid tegureid maksimaalselt ära kasutada. Massiliste ja lainetena ööpäev läbi kestvate drooni- ja raketilöökidega püütakse muuta elu Ukraina linnades, eelkõige Kiievis talumatuks.

Jõhkralt rahvusvahelist sõjaõigust rikkudes on asutud lisaks energia- ja raudteetaristule massiliselt ründama kaubanduskeskusi, toiduladusid, apteegi- ja humanitaarabiladusid, andmesidekeskusi, koole, teadusasutusi ja elamurajoone ja nüüd ka sildasid. Transpordikaose, külma, nälja ja pimedusega soovib Putin kätte maksta Ukraina rahvale.

Terrorit saadab Vene sõja- ja valepropaganda terrorilöökide õigustamiseks ja rindeolukorra ilustamiseks. Võltsitud videotega ja valedega püüavad Vene kindralstaabi propagandistid rahvast lollitada. Isegi Vene sõjablogijad irvitavad selle üle. Samas paistab, et ehkki rindele on Vene vägede suurte kaotuste tõttu vaja kiiresti uut kahuriliha, siis Putin püüab avalikust suurest reservväelaste mobilisatsioonist hoiduda ja teha seda järk-järgult.

Venemaa terrorilöökide eskalatsioon Ukraina vastu

Venemaa on suvel täiustanud oma õhuründevahendite arsenali ja muutnud taktikat. Kuna Ukrainal ei jätku juulist raketitõrjerakette Patriot PAC-3 isegi Kiievi õhukaitseks, pole Venemaal vajadust suurteks kombineeritud rünnakuteks droonide ja rakettidega. Selle asemel rünnatakse iga päev saja kuni paarisaja ründedrooniga Ukraina linnu ja rünnakud ei toimu enam öösiti, vaid sageli ööpäev läbi mitmes laines.

Paaripäevaste vahedega lastakse Ukraina linnade pihta ka kümmekond ballistilist või tiibraketti ehk laevavastast raketti, vahel ka rohkem. Aina enam kasutavad Vene sõjaväe terroristid reaktiivmootoriga ründedroone Geran-4 ja Geran-5 või rakett-droone (nt Banderol), mida ei suuda alla lasta mobiilsed õhutõrjesalgad. Reaktiivdroonid on kiiremad, nende kiirus on üle 500–600 km/h ja võivad lennata ka 5–7 km kõrgusel. Kaugmaa-ründedroonide tootmine Venemaal Alabugas korraldati 2026. aasta suvel ümber ja tavaliste kolbmootoriga droonide kõrval toodetakse nüüd kallemaid reaktiivmootoriga droone.

Augustis oli Vene ründedroonide seas reaktiivdroone 2800 ehk 56% ja septembris 75%.

Seega peaks Ukraina kasutama tõrjeks õhutõrjerakette või kiiremaid reaktiivpüüdurdroone. Praegu kasutatakse põhiliselt hävituslennukite F-16 ja Mirage 2000 õhk-õhk-rakette või automaatkahureid. Kalleid õhutõrjerakette ja lennuväe rakette pole aga ökonoome kulutada u 50 000–100 000 dollarit maksvate reaktiivdroonide vastu. Ka hävituslennukite mootoriressurss on kallis.

Juba suvel ilmusid Ukrainal suurendatud kiirusega püüdurdroonide mudelid (nt P1 Sun Jetkiller), kuid efektiivsemad reaktiivpüüdurdroonide esimesed mudelid (nt Alexa Spatium) valmisid alles augustis. Neid on katsetatud, kuid seeriatootmine ja kasutuselevõtt on siiski veninud. Loomisel on ka odavate õhutõrjerakettide mudelid.

Suurem osa Venemaa kasutatavaid ballistilisi rakette Iskander-M või KN-23 ja nende asendusena kasutatavaid õhutõrjerakette või laevavastaseid rakette läbib alates juulist Ukraina õhukaitse. Euroopa riikidel pole suuri Patriot PAC-3 tagavarasid, et aidata Ukrainat, kuid lahendusi otsitakse. President Trump aga Ukrainat Iraani sõja tõttu ei aita.

Agressor on järjest jõhkramalt rikkunud sõjapidamise reegleid ja terrorilööke rakettide, droonide ja juhitavate lennupommidega antakse järjest rohkem tsiviiltaristu ja elurajoonide pihta. Eesmärk on tekitada võimalikult suuremat kahju, terroriseerida tsiviilelanikke ja muuta elu nii Kiievis kui ka teistes linnades talumatuks.

Juuli lõpust võeti sihikule kaubanduskeskused ja toidukaupade laod. Juulis ja augustis rünnati droonidega kaubanduskeskusi Tšernihivis ja Krivõi Rihis. Samuti asuti hävitama apteekide ja humanitaarabiladusid. Ehkki Ukraina postiside Nova Pošta terminale ründasid Vene terroristid juba ammu enne Ukraina Wildberriese vastaseid lööke, siis pärast seda ründasid Vene väed ka teiste Ukraina logistikafirmade, nt Rozetka ja Epicenter, ladusid.

7. augusti andmeil oli 2026. aastal rünnatud Naftogazi 287 rajatist Ukrainas. Kasvanud on rünnakud raudteetaristu, sh rongide vedurite pihta, seejuures kasutatakse kiireid reaktiivdroone.

Jõhkrad terrorilöögid on suunatud meditsiiniasutuste, koolide ja teadusinstituutide vastu. 28. septembril rünnati Kiievis lõuna paiku droonidega teaduste akadeemia hoonet, hukkus kaks inimest.

Rünnatakse nii Ukraina sõjatööstust kui ka muid tööstusettevõtteid ja nende ladusid. Augustis-septembris purustati raketi- ja droonirünnakutega veel töötanud metallurgiatehased Krivõi Rihis, Zaporižžjas ja mujal, seejuures hukkus või sai viga osa töölisi. Hiljuti alustati uut kampaaniat Ukraina elektrijaamade ja energiataristu hävitamiseks.

Septembri lõpus asusid Vene väed ründedroonidega ründama Kiievi sildu, et häirida transporti. Palju elanikke elab idakaldal ja käib tööl paremkaldal, mistõttu on liiklus juba ummikus. Kõigepealt rünnati korduvalt Lõunasilda ja seejärel ka Põhjasilda, esimene suleti ajutiselt liikluseks. Droonide lõhkepead ei suuda küll sildu täielikult purustada, kuid vigastused siiski häirivad transporti. Ukraina väed peavad olema valmis ajutiste pontoonsildade rajamiseks. Sildade kaitseks paigutatakse kuulipildujatega turellid.

Ukraina sõjaväeluure andmeil on Venemaa suurendanud suvel rakettide igakuist tootmist 10–20%. Juulis toodeti 65 ballistilist raketti Iskander-M, 40 õhutõrjekompleksi S-400 täiendatud õhutõrjeraketti RM-48U ja 87 tiibraketti Kh-101. Tsirkonide ja Oniksite aastaplaan täideti juuli lõpuks, vastavalt 33 ja 60 raketti. Uuemaid reaktiivmootoriga kaugmaadroone Geran-4 ja Geran-5 toodetakse kuus juba 3000 tk.

Juunis ja juulis oli Ukraina droonitõrje efektiivsus suur, 92–95% isegi massirünnakute puhul. Augustis see vähenes u 80%-ni Vene reaktiivmootoriga droonide suurema kasutamise tõttu. Augustis suutis Ukraina õhutõrje ja lennuvägi teha kahjutuks 90–95% kolbmootoriga droonidest ja reaktiivdroonidest alla 60%.

Üldine olukord maismaarindel

Maismaarindel püüdis Vene väejuhatus pärast kevadise kampaania nurjumist iga hinna eest saavutada edu suvel, kuid hoolimata kasvanud kaotustest ikkagi suurema eduta.

Aktiivsem igapäevane ründetegevus on suunatud Pokrovski, Dobropillja, Kostjantõnivka, Kramatorski, Slovjanski ja Huljaipole ehk Orihhivi suunale, ehkki väiksemaid rünnakuid sooritatakse ka Sumõ oblastis ja Harkivi oblasti põhjaosas ja Kupjanski suunal. Ainuke Vene vägede saavutus on tungimine Kostjantõnivkasse, kus lahingud jätkuvad. Sinna ja Dobropillja suunale koondati vaenlase suurem väegrupeering, sh ka kolmandik Rubikoni keskuse droonipiloote. Dobropilljat pole Vene väed suutnud ümber haarata, kuid lahinguid on peetud mitme asula, nt Biletske pärast.

Samuti püüdsid Vene väed tungida kirdesse Družkivka suunas, kuid Azovi korpus ja selle toetuseks saadetud ründeüksused lõid need vasturünnakuga tagasi. Läbi rinde sisseimbumise taktika ei kindlusta avatud maastikul suurt edu, kuid on muutunud kaotusterohkeks.

Venemaa edasitung on alates kevadest takerdunud. ISW andmetel vallutasid Vene väed augustis 90,25 km² ja septembris 175,5 km², aga kuna Ukraina vabastas okupantidest 256,3 km², siis seega jäi reaalselt 80,8 km² Ukraina kasuks. Arvestades ka alasid, kuhu Vene väed on sisse imbunud, on need maa-alad veidi suuremad. Ka aprillis ja mais Vene väed kaotasid rohkem kui vallutasid.

Võrdluseks tuleb märkida, et aasta tagasi 2025. aastal vallutasid Vene väed augustis 505,6 km² ja septembris 330,6 km². Seega on Vene ründeüksuste edukus oluliselt kahanenud ja Ukraina vägede kaitsevõime kasvanud. Vene väed vallutasid augustis iga päev keskmiselt 2,9 km².

2026. aastal on järjest lennukamalt arenenud Venemaa sõja võidukas propaganda. Vene kaitseministeeriumi teatel on Vene väed 2026. aasta 19. septembrist hõivanud kokku 5300 km² Ukraina territooriumist ja 220 asulat. Sellega on kahtlemata ületatud Hitleri Saksamaa propagandaministri Goebbelsi saavutused.

ISW andmeil on Vene väed sel aastal hõivanud kokku vaid 148 km² ja 40 asulat ehk pindalalt umbes 36 korda vähem. Ka läbi rinde sisseimbumist arvestades on Venemaa saavutused väiksemad, u 719 km². Samal ajal on Ukraina väed sel aastal vabastanud 972,6 km² okupeeritud aladest ja 60 asulat ehk 20 võrra rohkem kui agressor. Seega on Venemaa alates tänavu kevadest rohkem kaotanud kui võitnud.

Vene vägede hõivatud alad ja kaotused

Kuu                Vene vallutus             Vene vallutus ja    Venemaa kaotused,

                                    km²                 sisseimbumine, km²  meest 

Juuni                           30,0                           30,5             39 290

Juuli                            37,85                          121,6             42 860                       

August                        90,35                         123,5            42 020

September               – 80,8                       – 175,2             46 320

Ukraina kaitsejõudude efektiivsus Vene agressorite hävitamisel aina kasvab. 2026. a augustis kaotasid agressori väed Ukraina kindralstaabi andmeil 42 020 sõjaväelast ja septembris juba 46 320 sõjaväelast. Ühe Ukraina ruutkilomeetri vallutamiseks kulus juulis 1132 ja augustis 465 meest. Aasta tagasi kaotasid nad juunis 32 680 sõjaväelast ehk iga ruutkilomeetri kohta vaid 68 meest. Kaotustes on kasvanud korvamatute kaotuste osakaal ja Venemaa pole suuteline selliseid kaotusi uute palgasõdurite värbamisega korvama.

Ukraina kindralstaabi andmeil on Venemaa kaotused sõja algusest 2026. a septembri lõpuni ligi 1,54 miljonit, millest veidi alla poole moodustavad langenud.

Droonilahingute intensiivsust näitab see, et nt 21. augusti andmeil lasid Vene väed Družkivka ja kahe selle logistikatee pihta 1500–2000 raadiojuhitavat FPV-drooni ööpäevas ja Dobropillja suunas u 1200 FPV-drooni ööpäevas, arvestamata fiiberoptilise kaabliga FPV-droone.

Vene kindralstaap eesotsas propagandakindrali Valeri Gerassimoviga jätkab Venemaa juhtkonna toitmist virtuaalsete võitudega rindel. Väidetavasti hõivasid Vene väed juulis Kostjantõnivka ja veel 30 asulat ning liiguvad kõigis rindelõikudes iga päev edasi keskmiselt 18,5 km päevas. Kostjantõnivka vallutamisest teatati juba 3. juulil ja avaldati videoid, nagu võitleksid Vene väed juba loode pool asuvas Oleksijevo-Družkivkas. Tegelikult olid videod tehtud Kostjantõnivkas. Ehkki augusti lõpus olid Vene väed hõivanud 72% Kostjantõnivkast või sellele alale sisse imbunud, jätkavad Ukraina võitlejad võitlust linnas, põhiliselt põhjaosas.

1. septembril teatas Putin Vene vägede lähenemisest Slovjanskile, Kramatorskile ja Družkivkale 1,5–4 km kaugusele ning Ukraina 5000-mehelise väegrupi ümberpiiramisest Piskõ–Radkivski lähedal Oskili idakaldal. Ilmselt on need haige inimese luulud. Korduvalt on Vene kindralstaabi teatel ka Dobropillja kolmest küljest ümber haaratud, kuid tegemist on vaid üksikute gruppide sisseimbumisega, mis ukrainlaste poolt peagi hävitatakse.

Uus ülemjuhataja kindral Drapatõi on Ukraina vägede juhtimise Donetski oblastis ümber korraldanud. 26. augustil kinnitas need muudatused ka president Zelenskõi. 3. armeekorpuse ülem brigaadikindral Andrij Biletski vastutab Lõmani ja Kramatorski – Kostjantõnivka suuna kaitsmise eest ning talle on allutatud ka 11. ja 19. armeekorpus. 1. rahvuskaardi Azovi korpuse ülem brigaadikindral Denis Prokopenko vastutab Dobropillja sektori ja oblasti lõunapoolse osa kaitse eest.

Miks Lõmanist ei saanud Krasnõi Limani?

Kui uskuda Vene diktaatorit ja tema kindraleid, siis „vabastasid“ Vene Lääne väegrupi väed Krasnõi Limani ehk ukrainapäraselt Lõmani juba selle aasta juuli algul ja augusti lõpus tungisid sellest lääne pool asuvasse Svjatogorski ehk Svjatohirski. Ka septembri lõpupoole, nt 19. septembril on Vene propaganda levitanud täiesti absurdset juttu nende linnade vallutamisest. Väidetavasti käib neis viimaste Ukraina üksuste hävitamine. Tegelikult olid septembri algul Vene väed 13 km kaugusel Svjatohirskist ja 19. septembril juba 25 km kaugusel.

Alates 10. septembrist sellelt rindelõigult tulevad uudised näitavad, et Vene vägedele jäävad need linnad vaid virtuaalseteks võitudeks, videod on filmitud mujal või tehtud AI abiga. Mõnede uudiste järgi jõudsid Vene sõdurid lõpuks isegi Svjatohirski või Lõmani, kuid tegemist oli sõjavangidega.

Tegelikult on Ukraina 3. armeekorpuse väed juba ligi neli kuud arendanud selles rindelõigus vastupealetungi ja likvideerinud Lõmani põhja poolt ähvardanud ründeplatsdarmi. Seal paiknenud Vene 20. armee väegrupeering pidi koos idast ja kagust pealetungiva 25. armeega vallutama Lõmani ja Svjatohirski ning seejärel haarama Slovjanskit põhja poolt tungides seljataha. Koostöös idast pealetungivate vägedega ja Dobropillja suunalt ehk edelast ründavate vägedega oleks nii haaratud Slovjansk ja Kramatorsk piiramisrõngasse. Nõnda lootis Vene väejuhatus vallutada lihtsamini Donetski oblasti kindlustusvööndi viimased linnad.

Paraku läks Lõmani all Vene vägedel kehvasti, nagu ka 2014. ja 2022. aastal. Lõmanisse tungisid Vene separatistid juba 2014. aasta aprillis, kuid juunis linn puhastati neist. Vene väed vallutasid Lõmani 2022. aasta 27. mail ja Ukraina väed vabastasid selle pärast ligi kuu aega kestnud vastupealetungioperatsiooni 1. oktoobril.

Uuesti jõudsid Luhanski oblastist pealetungivad Vene väed Lõmani piirkonda 2025. a algul. 2025. a jaanuaris ületasid Vene väed Lõmanist kirdes Balka Žuravka ja Ternõ vahel Žerebetsi jõe ja tungisid edasi läände Kolodjazi ja loode suunas. Aprillis-mais hõivasid nad Nove, Katerõnivka ja Lõpove külad Lõmanist põhja Harkivi oblastisse viiva maantee lähedal, samuti põhja pool Novomõhhailivka. Edasi laiendasid nad platsdarmi lõuna ja põhja poole. Juulis vallutasid Vene väed Ridkodubi, kuid nad löödi esialgu Ukraina vastupealetungiga Karpivka ja augustis ka Novomõhhailivka juurest tagasi. Augustis 2025 jätkasid Vene väed pealetungi Lõmanist idas, hõivasid lõplikult Jampolivka ja ründasid Torsket ning üle Žerebetsi jõe tungides Zaritšnesse. Kuu lõpus õnnestus neil aga vallutada enamiku Kolodjazist ja tungida Zelena Dolinast Šandrõholovesse. Detsembris vallutasid Vene väed lõplikult need asulad ja ka üle Netriusi jõe asuva Serednie ning ründasid Šandrõholovest veidi lõuna pool asuvat Novoselivkat.

Kokkuvõttes kulus Vene vägedel platsdarmi vallutamiseks ligi aasta ja edasi püüdsid nad seda laiendada. 2026. a jaanuaris jätkus Vene vägede edasitung või sisseimbumine metsade kaudu Šandrõholovest lõunasse Drobõševe ja edelasse Jarova ja Svjatohirski suunas. Idas nad hõivasid jaanuaris Zaritšne ja ründasid ka sellest läänes Stavkit. Kagu poolt Jampili suunalt lähenesid Vene üksused Lõmani servale. Märtsis jätkasid Vene väed pealetungi Lõmanile kolmest suunast: kagust ja idast 25. armee üksused ning põhjast 20. armee üksused. 19. märtsil sooritas Šandrõholove piirkonnast lõuna või kagu poole rünnaku Vene 20. armee 144. motolaskurdiviisi ilmselt 254. motolaskurpolgu pataljonisuurune mehhaniseeritud-motoriseeritud üksus. Kokku oli umbes 500 meest mõnekümne lahingusoomuki ja üle 100 mootorratta, bagi ja ATV-ga. Rünnak sooritati seitsmes suunas. Ukraina väed hävitasid kolm tanki, 11 jalaväe lahingumasinat ja soomustransportööri ning 80 mootorsõidukit. Elavjõu kaotus oli väidetavasti 405 meest. Tuleb märkida, et 144. kaardiväe motolaskurdiviis baseerus 1994. a augustini Eestis Tallinnas, Keilas ja Kloogal ning selle staabiülem aastail 1987–1993 ja ülem aastatel 1993–1994 oli polkovnik Valeri Gerassimov. Just tema on korduvalt kandnud Putinile ette suurest edust rindelõigus, sh Lõmani ja Svjatohirski vallutamisest.

President Zelenskõi teatel planeeriti vastupealetungioperatsiooni Lõmani piirkonnas juba 2025. aastal, kuid tollal jäeti see ära. Puudus vajalik ettevalmistus selle operatsiooni elluviimiseks.

Operatsioon Vivaldi

Operatsioon Vivaldi oli koostatud ja ette valmistatud nagu muusikaline meistriteos. Vajalikul hetkel asusid nii Vene vägede ees kui seljataga tegutsema Ukraina pillid – droonid, suurtükivägi ja robotsõidukitel relvad, mis demonstreerisid okupantidele nii oma häälekõla kui ka tulejõudu. Vahepeal lasti ka tugevat elektroonilist „muusikat“, mis muutis okupandid kurdiks ja pimedaks. Üle kolme kuu hoidsid ukrainlased oma vastupealetungi ettevalmistusi ja I etapi tegevusi saladuses. Vene logistika vastaste rünnakute ja Ukraina salkade läbi rinde sisseimbumise tegelikke eesmärke ja ulatust varjati. Ajakirjanike ja sõjablogijatega oli vaikimise kokkulepe. Sellele aitasid kaasa platsdarmil tegutseva Vene 20. armee juhtkonna ja alluvate üksuste komandöride võltsettekanded edust. Ebaedu ja kaotusi, tegelikku olukorda püüti varjata. Ehkki mõned Vene sõjablogijad märkasid Ukraina vägede aktiivsust piirkonnas juba mai lõpus ja juunis ning püüdsid sellest hoiatada, siis ametlik propaganda vaigistas nad. Mai lõpus sooritasid Ukraina väed väikese mehhaniseeritud rünnaku. Juba augusti keskel oli ukrainlastel edu, nad liikusid edasi ja tungisid lõuna poolt Kolodjazi põhjaossa. Samas oli edukas ka Ukraina vägede rünnak põhja poolt. Vene väed olid kohati ümber piiratud. Ukraina võitlejad kasutasid ka väikseid ründegruppe soomustehnikaga. Alles augusti lõpul – septembri algul ilmus Vene sõjablogijate paaniline info Ukraina vastupealetungi edust laiema avalikkuse ette.

Vastupealetungil osalesid lisaks 3. armeekorpuse vägedele ka dessantründevägede 8. korpusse kuuluv 68. aeromobiilne brigaad ning piirivalve allüksused. 3. armeekorpuse üksustest paistsid silma 66. mehhaniseeritud brigaad ja 3. üksik-ründebrigaad.

Vene 20. armee jõud olid nõrgaks jäänud, täiendust ei saadetud, sest teisi rindelõike peeti tähtsamaks. Paanika tekkides saatis Vene väejuhatus piirkonda juurde ründeüksusi ja reserve, kuid olukorda ei suudetud päästa. Ka Rubikoni drooniallüksus jäi Ukraina omadele alla.

15. septembril esines Ukraina 3. armeekorpuse ülem brigaadikindral Andrij Biletski ametliku avaldusega operatsioonist Vivaldi. Kuna Vivaldi üheks tuntumaks muusikateoseks on neli aastaaega, siis ka see vastupealetungioperatsioon on neljaetapiline. Millal algas esimene etapp, pole selge, suvine tegevus võis olla ettevalmistav etapp. Vene sõjavangide jutu järgi katkes nende pataljoni varustamine juba poolteist kuud tagasi ja seega võis esimene etapp alata augusti algul. Peagi ehk 20. septembril teatati operatsiooni teisest etapist ja 28. septembril kolmandast.

Kuna ukrainlased on operatsiooni kajastamisel tagasihoidlikud olnud, siis saab sellest rohkem infot Vene sõjablogijatelt. Väidetavasti on Ukraina luureüksused või võitlussalgad tunginud isegi üle Žerebetsi jõe, ehkki 3. korpuse esindajad pole seda kinnitanud.

Operatsiooni Vivaldi oluliseks koostisosaks oli Ukraina 3. armeekorpuse korraldatud keskmaalöökide kampaania Vene logistika ja kütusega varustamise tõkestamiseks. Keskmaalöökide kampaania logistika vastu toimus kahes astmes: kõigepealt kuni 50 km sügavuseni, mida seejärel suurendati 120 kilomeetrini rindejoonest. Löökide andmiseks kasutati keskmaa-ründedroone Hornet. Nende löökidega hävitati ka torujuhe, mille läbi tarniti kütust Venemaalt Luhanski oblastisse. Venemaa pidi 144. motolaskurdiviisi varustamisüksused üle viima Voroneži oblastisse. Kaugele Venemaale või metsadesse tuli laiali hajutada ka kütuse- ja laskemoonalaod, sidesõlmed, komandopunktid, transport. Ukraina löögid tabasid tankurautosid ja kütuseladusid ning okupeeritud alasid. Kampaania korraldati koostöös mehitamata jõududega. Okupantidel polnud kütust, ei saanud hoida töös generaatoreid, et laadida droonide akusid või elektroonilise võitluse vahendeid. Polnud ka piisavalt laskemoona.

Vene sõjaväelased jäid platsdarmil ilma toidu ja joogiveeta. Sõjavangid rääkisid, kuidas nad poolteist kuud pidid sööma puukoort ja jooma looduslikku vett. Kaugel tagalas asuvat juhtkonda alluvate saatus ei huvitanud, enne raadioside katkemist anti käsk hoida ringkaitset.

Operatsiooni Vivaldi I etapp oli lahinguvälja isoleerimine ja selle käigus likvideeriti ka Vene vägede läbi rinde sisseimbumise tulemused. See etapp võis kesta isegi kolm kuud. Õhukaitse- ja raadioelektroonilise võitluse vahenditega loodi justkui kuppel lahingutegevuse rajooni üle. Seejärel hävitati droonide ja suurtükiväe abil vaenlase komandopunktid, sidesõlmed, logistika, sillad ja reservide asukohad.

3. armeekorpuse väed kasutasid Vene positsioonide ründamiseks maismaalöögi robotkomplekse NC 13 kuulipildujate või kahe granaadiheitjaga Bullspike. Need saadeti Vene tagalasse transpordidroonidega. Robotsõidukeid juhtisid kaugelt varjendist operaatorid ja nende relvadega rünnati Vene vägede positsioone ja varjendeid. Okupandid arvasid, et neid ründab ründegrupp.

Operatsiooni Vivaldi I etapi tulemusel vabastati septembri algupoolel Vene vägedest või läbi rinde sisseimbunud gruppidest platsdarmi lääneosa Netriuse jõest läänes – Šandrõholovest lõuna, edela, lääne või loode pool paiknenud Serednie, Novoselivka, Jarova, Oleksandrivka ja Korovii Jar. Platsdarmi idaosas vabastasid Ukraina väed Kolodjazi. Kokku puhastati 75 km² ala sisseimbumisest ja 10 km² Serednie juures vabastati.

20. septembri teatel vabastati II etapi käigus Drobiševo, Šandrõholove ja Derilove. Kokku hävitati 800 okupanti, puhastati 125 km² ja vabastati 50 km². Vaenlaste kaotuseks arvestati kokku 3000 meest. 28. septembril teatas brigaadikindral Biletski, et III etapi käigus vabastasid Ukraina väed platsdarmi põhjaosas Nove, Ridkodubi, Katerinivka, Karpivka ja Novomõhhailivka. Kõige olulisem oli platsdarmi keskel kõrgendikul asuva Nove vallutamine, seal oli Vene vägede kindlustatud komandopunkt. Kaitse läbimurdmiseks kasutasid Ukraina väed vanu soomustransportööre BTR-60, mis olid robotiseeritud ja nende peale oli laaditud lõhkeainet. Nende abil purustati vaenlase tugevamad kindlustused.

Pearolli mängis kolmandal etapil 3. üksik-ründebrigaad, aga selles osalesid ka piirivalve allüksused. Vabastati 51 km² maad ja seega kokku vastupealetungil 176 km². Vene vägede kaotused olid 2000 meest ja veel 250 võeti vangi. Vene väed andsid end vangi tervete allüksustena eesotsas ohvitseridega ning nende seas olid ka droonipiloodid ja suurtükiväelased. Kokkuvõttes olid Vene vägede kaotused kolme etapi tulemusel 5000 meest.

Vene 20. armee ülem kindral võeti oma kohalt septembris maha. Ukraina president külastas 30. septembril koos kaitseminister Jevgeni Hmara ja ülemjuhataja Mõhailo Drapatõiga 66. vürst Mstislav Horobrõi nimelise mehhaniseeritud brigaadi komandopunkti ja autasustas sõjaväelasi, kes olid osalenud platsdarmi lääneosa vabastamisel. Samas toimus kohtumine korpuse, brigaadide ja pataljonide ülematega.

Ukraina vägede tungimine Lõmani juurest itta ja lõunasse ähvardab nurjata ka Vene pealetungi ida poolt Slovjanski suunas. Ukraina väesalgad on septembri lõpus sooritanud vasturünnakuid Lõmanist lõunas ja kagus Dibrova ja Ozerne juures Siverskõi Donetsi jõest põhjas. Sealt on võimalik rünnata tiivalt Vene vägesid, mis püüavad vallutada Slovjanskist idas asuvat Mõkolajivkat. Septembri lõpus sooritasid Ukraina väed ka Slovjanski poolt vasturünnaku ja puhastasid poole Roi-Oleksandrivka kaitsevööndist.

Sõja perspektiivid

Putini eesmärk on muutumatu – iseseisva Ukraina riigi hävitamine ja selle muutmine Venemaa marionetiks. Ehkki pidevast edust rindel kannavad Putinile ette alluvad väejuhid, pole millegipärast läbimurret ega suuri vallutusi näha, mistõttu on diktaator oma strateegiat muutnud. Ta püüab sügisel-talvel Ukrainat maksimaalselt nõrgestada drooni- ja raketilöökdega linnade, eelkõige Kiievi pihta. Ilmselt seetõttu ei kiirusta Putin ka suure mobilisatsiooniga.

Sellise sõja jätkamiseks on ka Venemaale soodne rahvusvaheline olukord. Juba pool aastat kestab USA–Iisraeli sõda Iraani vastu ja selle lõppu pole näha. USA president Trump püüab endiselt saavutada mingit kokkulepet Venemaaga ega toeta piisavalt Ukrainat.

Ukrainale on olukord rindel tänu droonide efektiivsele kasutamisele hea võrreldes eelmise aastaga. Edukas vastupealetung Lõmani all parandab ka olukorda Slovjanski rindel. Lääneriikide abi korral saaks ta jätkata okupeeritud alade vabastamist. Venemaa jõhker terroristlik raketi-droonikampaania paneb Ukraina sügisel-talvel siiski keerulisse olukorda, vaja on kiiresti leida lahendused raketi- ja droonitõrje tugevdamiseks.

Venemaad saaks sundida terrorilöökide piiramisele vaid tugevate vastulöökidega, et ka Venemaa elanikud tunneksid tõelist sõjatalve.

Ukrainal on võimalik anda efektiivseid vastulööke Venemaa sõjatööstuse, nafta- ja energiataristu pihta, kuid selleks on vaja veel rohkem lääneriikide toetust, et toota ja arendada ründevahendeid nii Ukrainas kui mujal Euroopas.