Ukraina sõda

Ukraina toetamine

Ukraina sõdur
Ukraina sõdur
Kaitsevägi

Ukraina toetamine ei tähenda ainult abi andmist, vaid ka vastutust selle eest, et abi jõuaks võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult abivajajani. Alates täiemahulise sõja algusest on ainuüksi välisvahendite programmiga moona tarnitud 346 miljoni euro eest, arvestades seda, mis kaalul, on riskid ennast õigustanud.

Kuna teema ümber on palju küsimusi, vastame kolmele peamisele neist:

  1. Miks ei küsi kaitseministeerium endiselt ministrilt ja teistelt seotud isikutelt välja Signali vestlusi, mida on lubatud ka jagada? Oleme selles osas konsulteerinud prokuratuuriga, Signali vestluste kogumine on võimalik üksnes pädevatel asutustel, kaitseministeerium ei ole uurimisasutus.

2. Miks jätkati ettemakseid ettevõttele, kes ei suutnud kaupa tarnida? Ettemakseid tehti viie erineva lepingu alusel (erinev laskemoon), mitte ühe lepingu osamaksetena. Kuna lepingute sõlmimise ja maksete protsess toimus väga lühikese aja jooksul, ei olnud RKIK-il järgmiste maksekohustuste hetkeks veel võimalik lepingupartneri tarneviivitusi ja kauba mittevastavust tuvastada.

3. Miks öeldi Riigikogule, et riigieelarvele riski ei ole? Siin tuleb eristada riigieelarve finantseerimisriski ja hanke lepinguriski. 2024. aasta eelarve tekstiparagrahviga maandati riigieelarve finantseerimisriski ehk Eesti ei rahastanud tehinguid maksumaksja rahast ette, vaid kohustusi võeti alles pärast välisvahendite laekumist. Nagu kaitseministeeriumi ja RKIK-i koostatud aruanne selgelt näitab, oli meil aga puudujääke lepinguriskide maandamises ehk selles, mis juhtub siis, kui välisvahenditest on tarnijale makstud, kuid tarnija oma kohustusi ei täida. Probleem seisneski selles, et välisvahenditega tehtud tehingute lepingurisk võis lepingu ebaõnnestumisel muutuda Eesti riigi eelarveriskiks. Seda riski oleks tulnud paremini hinnata, maandada ja läbipaistvamalt kirjeldada.