Setomaa talumehed panid Balti kaitsevööndile õla alla

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2026
Riigikaitse valdkonnas on markantseim näide Nursipalu harjutusväli, millega seotud kaebusi kohtuveskid juba aastaid on jahvatanud ja jätkavad kardetavasti ka edaspidi. Seda enam on rõõm näha, kuidas teise Kagu-Eestisse ulatuva mahuka taristuprojekti – Balti kaitsevöönd ja sellega seotud kaitserajatised – arendamisel on kohalik kogukond võtnud mõnes mõttes isegi juhtrolli ja väga jõuliselt töödele õla alla pannud. Kindlasti on see üks viimase aja tsiviil-militaarkoostöö edulugusid kaitseministeeriumi haldusalas ning väärib detailsemat sissevaadet. Võib loota, et see annab aluse sama harmooniliseks koostööks tulevikus mujalgi.
Mitmekihilise ja sügavusse ulatuva kaitsevööndi ehitus on nii mastaabilt kui sisult väga keerukas taristuprojekt. See hõlmab nii tehnilist planeerimist (sh punkrite tehniliste nõuete määramist ja valideerimist), suuremahulisi hankeid kui ka logistilisi ülesandeid. Suurim erinevus n-ö tavapärasest ehitusprojektist on ilmselt kaitsevööndi geograafiline ulatus, mis katab sisuliselt kogu idapiiri, ulatudes valmisehitatuna mõnes lõigus kümneid kilomeetreid sisemaale.
See tähendab, et märkimisväärne osa kaitserajatistest tuleb rajada eramaadele, loomulikult saades selleks enne omaniku kooskõlastuse. Sellist projekti ei ole võimalik edukalt ellu viia ilma kohaliku omavalitsuse toeta.
Setomaa vallavanem Raul Kudre kinnitab, et tõkestusrajatiste ehitamisest saadakse aru ning see on vajalik. „Valla seisukoht on, et tuleb rajada! Kindlustada esimesest meetrist Eesti julgeolek. Kaitseväe koostöö kohalikega on hea ning üksteist arvestav,“ ütles vallavanem. Lisaks valla toele on tulnud appi ka kogukondlikud organisatsioonid ning eraisikud. Tegusaid Setomaa inimesi koondav MTÜ Setomaa Liit on võtnud enda peale eramaadele planeeritud kraavide tarbeks maaomanikega kokkulepete sõlmimise.
Setomaa Liidu juhatuse esimees Margus Timmo põhjendab seda pragmaatilise vajadusega oma kodu kaitsta, mis on setodele kui piirirahvale ajalooliselt omane. „Setomaa on aegade hämarusest peale olnud piiriala, mille kaudu on sõjakäikudele nii mindud kui tuldud. See kogemus on meie DNA-sse oma jälje jätnud. Setomaale omased kindlustalud pole sündinud mitte sellest, et inimestele oleks kangesti meeldinud oma koduõu hoonete ja tugeva väravaga piirata, vaid sellise taluarhitektuuri tingis elu ise. Kindlustalu õu oli kindlustatud varjupaik nii oma perele kui loomadele ja muule varale. Sestap on Balti kaitsevöönd meie jaoks otsekui kindlustalu edasiarendus kogu Setomaa ulatuses,“ ütleb Margus Timmo.
Viimastel andmetel on tõkestuskraavi kaevamiseks saadud nõusolek ligi 50 erakätes olevale kinnistule. Samuti on eri asukohtadesse ladustatud betoonist tõkestusvahendeid ja kaitsetugipunktide ehitusmaterjale. Mis on Setomaa Liidu edu saladus? Mingit erilist nippi tegelikult polegi, pigem on asi usalduses ja kogukonnasidemetes, mis on kohalike vahel paratamatult tihedamad kui mujalt tulnud riigiametnikuga. Mõni on kohe nõus, teist tuleb mitu korda veenda ja selgitustööd teha, kõigiga ei õnnestugi ühele meelele jõuda.
Margus Timmo sõnul suhtuvad kohalikud üldjuhul projekti ikkagi positiivselt. „Kui suhelda inimestega, kes päriselt kohapeal elavad, siis on suhtumine olnud pigem toetav. On öeldud, et seda oleks pidanud juba ammu tegema. Samas on näha, et selle aasta jooksul on inimesed vapramaks muutunud. Nähakse, et Eesti teeb riigikaitsel oma töö ära ja setod oskavad seda hinnata, olla tänulikud ja vajalikul hetkel ka mehe eest väljas,“ ütleb ta. Seda seisukohta jagab ka Raul Kudre: „Kogukonnas on erinevaid inimesi, aga kaitserajatiste rajamisse suhtutakse positiivselt ja arusaavalt. Piiriäärsed inimesed teavad, et teisel pool piiri on etteaimamatu naaber, kuid siiski ollakse rahulikud.“
Piirirahvana saab enamik setosid hästi aru, miks kaitserajatisi tarvis on ning miks peab neid just nüüd jõudsalt ehitama. Teisalt on igati ootuspärane, et tankitõrjekraavile või betoontõketele ohverdatud meetrid maaomanikule ka õiglaselt kompenseeritud saaksid. Praegusel ajal on Setomaa Liit sõlminud ise rendilepingud ning tasunud isegi kraavi rajanud ekskavaatorijuhtide palga. Arusaadavalt ei ole see siiski jätkusuutlik lahendus ning ootus riigile on, et viimane võtaks need kohustused üle. Seda enam, et lisaks tõkestuskraavide ehitamise jätkamisele on lähiaastatel plaanis Kagu-Eestisse paigaldada üle poole tuhande punkri.
Aga isegi kui riik projekti tehnilise teostamise ja rahastusega seotud kohustused on üle võtnud, ei tähenda see loobumist koostööst kohaliku kogukonnaga. Kaasamine ja konstruktiivsed arutelud jätkuvad, sest kohalikke olusid tunnevad alati paremini need, kes seal iga päev toimetavad ning kindlasti on kaitseväe enda nägemuse kõrval punkrite asukohti valides võimalik arvestada ka kogukonna esindajate soovitustega.
Riigikaitselise väljundi kõrval on Balti kaitsevööndil ka selge regionaalpoliitiline mõõde. Ühelt poolt on see silmaga nähtav ja käega katsutav märk sellest, et Eesti riigi kaitse tõepoolest algab esimesest meetrist. Inimesed saavad ise veenduda, et ettevalmistused ei käi ainult paberil või abstraktsetes plaanides, vaid päriselt maastikul. Ühtlasi on see heidutussõnum Venemaale, et oleks selge, et igasugune sissetung kujuneb kiiresti väga raskeks. Laiahaardeliselt annab kaitsevööndi rajamine kinnitust ka kohalikele ettevõtetele ja inimestele: Kagu-Eesti piir on kindel ja siin on turvaline olla. Ärevas maailmas ettearvamatu naabri kõrval elades on selline sõnum väga vajalik ning kohalike poolt oodatud.
Kohalikust vaatest on Margus Timmo küll nõus, et Balti kaitsevööndi rajamine suurendab Setomaa elanike turvatunnet, kuid leiab, et riik peaks piirialadele mõtlema laiemalt, kui vaid sõjalise riigikaitse raamides. „Erakonnad on kõik seda meelt, et piirialal peaks püsivalt elama Eestile lojaalsed inimesed. Seni on seda räägitud eelkõige piirivalve kontekstis, kuid nüüd on Eesti piiri kaitsel ka sõjaline dimensioon. Me ootame juba pikisilmi, et viimaks leitaks üles meetmed, kuidas muuta elu piirialal ligitõmbavaks. Mida rohkem on piirkonnas noori, elujõulisi peresid, seda tihedam on elanike võrgustik ja seda turvalisem on siin elu,“ ütleb Setomaa Liidu juhatuse esimees.
Setomaa vallavanema Raul Kudre hinnangul peaks riik kindlasti näitama oma kohalolekut piirkonnas ning kogukonnaga arvestamist. „Kui ehitame siia piiritaristu või kaitserajatisi, siis mis on see, mida peaks vastu andma kogukonnale? Kas mõni lasteaia asfalteeritud plats, mõni tee või mänguväljak. Kindlasti on veel palju, mida polegi vaja rahas mõõta.“ Vallavanem rõhutas ka vajadust lahendada Balti kaitsevööndi rajamisega esile kerkinud seadusandlikud küsimused: näiteks maaomaniku vabastamine kaitsevööndi alla jääva maa maamaksust ning PRIA toetuste säilitamine kaitserajatiste alla jäävale maale.
Majanduslik pool
Nagu Setomaa Liit on juba tõestanud, pakub sellise mastaabiga projekt teenistust kohalikele ettevõtjatele ning töötajatele. Arusaadavalt tuleb riigi tellitud töödes täpselt järgida nii riigihangete seadust kui muid regulatsioone, kuid näiteks kaevetööde tegemisel tundub igati loogiline, et ekskavaatorijuhti saab tellida kõrvalkülast, mitte tingimata Võrus või Tartus asuvast suurettevõttest.
Seni valminud ligi 22 kilomeetrit tõrjekraave on kinnituseks, et kohalike oskused ei jää isegi kaitseväe pioneeridele alla. Sarnase näite võib tuua tõkestusvahendite ladustamisplatside ettevalmistamise kohta. Kuna kõiki tõkestusvahendeid (lõiketraat, metalltõkked) ei ole rahuajal võimalik maastikule paigaldada, siis hoiustatakse neid sobivates asukohtades lukustatud konteinerites. Konteinereid ei ole aga võimalik maha panna lihtsalt keset metsa, vaid vajalikul määral ette valmistatud asukohtadesse, kust oleks neid kiiresti võimalik juba positsioonide vahetusse lähedusse liigutada.
Praegu on ladustamisalade ettevalmistustel (pinnase tasandamine ja täitmine, võsa raadamine) samuti olnud suur abi ettevõtlikest Setomaa inimestest, kes on teinud mitmelgi pool vajaliku ära oma kulude ja kirjadega. Ka selliste tööde puhul, mis ei nõua tingimata eritehnikat ega -nõudeid, peab senisest rohkem leidma võimalusi, kuidas just kohalik ettevõtja või teenusepakkuja saaks oma kompetentsiga projektis kaasa lüüa ning selle eest ka õiglast tasu saada.
Balti kaitsevöönd ei ole läbitungimatu sein, mis kõik ida poolt tuleva täielikult seiskaks. Küll aga näitab selle rajamine Venemaale, et oleme valmis igaks olukorraks, k.a sõjalise sissetungi tõrjumiseks. Heidutus saab olla mõjus vaid siis, kui vastane näeb, et sõnadega kaasnevad ka teod. Balti kaitsevööndi Kagu-Eesti lõigu puhul on heidutuse kordistajaks fakt, et väga palju seni tehtust on sündinud kogukonnaliikmete tööna.
Ühiskonna ühtsus ja valmisolek oma iseseisvust kaitsta – kokkuvõtvalt kaitsetahe – on kindlasti argument, mida Venemaa võimalikku eskalatsiooni planeerides sihtmärgi tugevusena arvestaks. Kindel on ka see, et kui heidutus ei tööta, siis aitavad rahuajal ette valmistatud kaitserajatised kaitseväel koos liitlastega agressori sissetungi tõkestada. Kõige olulisem on praegu see, et riik ja kohalik kogukond liiguks edasi tihedas koostöös, ühendades kaitseplaneerimise ja rahalised vahendid Setomaa inimeste koostöövalmiduse ning parima teadlikkusega kohalikest oludest.
Tõkestuskraavi on rajatud üle 22 kilomeetri
Draakonihambaid on paigaldatud üle 2500 tk
Kogukonnaliikmete töötunde on kokku üle 2500
Erakinnistute arv, millele on rajatud tõkestuskraav, on üle 50 kinnistu
Mis on Balti kaitsevöönd?
Balti kaitsevöönd on Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatus, et tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist ja ehitada selleks lisaks tavapärastele piiritõketele piiriäärsetele aladele sõjalised kaitserajatised. Kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti piirkonnas.
Eesti puhul on kaitsevöönd kui tõkestuse ja välikindlustuse kompleksmeede, mis muuhulgas hõlmab endas:
- kaitsetugipunkte (sh kuni 600 jaopunkrit kaitseväe ja kaitseliidu üksustele);
- ladustamisalasid (kindlustuselementide, mh nn draakonihammaste ja tõkestustraadi rahuaegseks hoiustamiseks, et need sõjalise ohu korral tugipunktidesse paigutada).
Allikas: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/balti-kaitsevoond/