Eesti meeskond katsetas õppusel REPMUS mehitamata meresüsteeme

ILMUS AJAKIRJAS SÕDUR NR 5/2026
Sellises rütmis töötas Eesti seitsmeliikmeline meeskond 31. augustist 25. septembrini Portugalis Sesimbra ja Tróia piirkonnas peetud NATO katsetusõppusel REPMUS 2026. Eesti osales esimest korda oma meeskonna ja süsteemidega: kuus liiget tulid mereväest ning asejuhina osales nooremleitnant (reservis) Lauri Kummel tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatusest (TIVJ).
REPMUS ehk Robotic Experimentation and Prototyping using Maritime Unmanned Systems ühendab mereväelased, NATO organisatsioonid, teadusasutused ja kaitsetööstuse. Õppusel ei vaadata uusi seadmeid messiboksis, vaid pannakse need merel täitma sõjalisi ülesandeid. Eesti tegevus keskendus veealusele miinitõrjele, sadamakaitsele, veealuste objektide tuvastamisele ja identifitseerimisele ning eri süsteemide ühendamisele.
Vaatlejast osalejaks
Eesti mereväe esindajad osalesid REPMUS-el 2025. aastal vaatlejatena. See andis esmase ülevaate õppuse ülesehitusest ja võimaldas valmistada ette oma mehitamata allveesõidukite meeskonna osalemise. Eesti-poolse õppuse juhi kaptenmajor Märt Uuemaa sõnul tuli enne Portugali jõudmist läbi mõelda varustus, tarkvara, logistika ja töökorraldus merel.
Uuemaa rõhutas, et REPMUS ei ole kord aastas toimuv droonide demonstratsioon. Õppus on seotud NATO mehitamata meresüsteemide arendamisega. Mereväe tuukrigrupi sonarimeeskonna liikmed on kahel viimasel aastal osalenud SeeByte’i ja REMUS-e kasutajarühmade kohtumistel, kus jagatakse kasutuskogemusi ning valmistatakse ette õppusel katsetatavaid stsenaariume. Portugalis saadud tulemused jõuavad omakorda arendusse.
„Kui tahame mõjutada seda, kuidas tulevased süsteemid ja standardid arenevad, peame osalema ka nende katsetamises,“ ütles Uuemaa. Vaatlejana saab küll teada, mida teised teevad, kuid oma süsteemiga merel töötades selguvad nõuded ja piirangud, mida esitluselt ei näe.
Eesti seadis õppuseks kolm eesmärki: proovida UUV-meeskonna tegutsemist koos liitlastega, hinnata turu-uuringutest välja valitud tehnoloogiaid ning luua otsekontaktid merevägede, ettevõtete ja teadusasutustega, kes arendavad Eestile vajalikke lahendusi.
Seitse inimest ja selge tööjaotus
Kaptenmajor Märt Uuemaa juhtis Eesti kontingenti ning sidus meeskonna tegevuse õppuse suurema juhtimisstruktuuriga. Ta vahendas infot Saksamaa juhitud staabi ja Eesti meeskonna vahel, analüüsis teistes fookusvaldkondades toimuvat ning kavandas järgmiste päevade tegevusi. Asejuht Lauri Kummel esindas TIVJ-i ning keskendus sellele, kuidas siduda mereväe vajadused tehnoloogia katsetamise ja edasise võimearendusega.
Mereväe UUV-meeskonda kuulusid meeskonnaülem, kolm operaatorit ja andmespetsialist. Nende ülesanne oli hoida tegevuses autonoomseid allveesõidukeid REMUS 300, planeerida missioone ning töödelda ja analüüsida sonariandmeid. Selline tööjaotus võimaldas operaatoritel keskenduda süsteemide ettevalmistamisele ja merel tegutsemisele, samal ajal kui juhtkond hoidis sidet staabiga ning otsis uusi katsetamisvõimalusi.
Mereala kasutati kindlate ajaakende kaupa ning hommikul kokku lepitud plaani tuli vahel juba sama päeva jooksul kohandada. Süsteem pidi töötama koos inimeste, sidevahendite ja protseduuridega olukorras, mida ei saanud lõpuni ette lavastada.

Sonarite võrdlus miinitõrjes
Eesti põhitegevus oli seotud miinitõrje ja sadamakaitsega. REMUS 300 allveesõidukitega tehti muu hulgas Rootsi mereväe SPYTE metoodikal põhinev katse. Selle eesmärk oli hinnata kontrollitud tingimustes, kui hästi suudavad sonar ja selle seadistus teadaolevaid objekte avastada ning klassifitseerida. Sama platvormiga võrreldi külgvaatesonari ja sünteetilise apertuuriga sonari ehk SAS-i tulemusi.
Võrdlus näitas, et tehnilise kirjelduse põhjal ei saa otsustada, kui hästi sensor konkreetses ülesandes töötab. Tulemust mõjutavad merekeskkond, seadistus, operaatori tegevus, missiooni planeerimine ja andmete töötlemine. Miinitõrjes loeb kogu ahel: ala tuleb läbi otsida, võimalik objekt avastada, saadud kontakt klassifitseerida ning seejärel identifitseerida ja vajaduse korral neutraliseerida.
Tuukrigrupi ülema kaptenmajor Indrek Paju hinnangul ei pea EOD- ega MCM-ülesanne algama inimese saatmisest vee alla. Võimalikult suur osa objekti leidmisest, tuvastamisest ja neutraliseerimise ettevalmistamisest peaks toimuma mehitamata süsteemidega. See vähendab sukelduja riski ja võimaldab kasutada inimese aega seal, kus tema otsustusvõime ja oskused on tõesti vajalikud.
„Tuukritel ei ole siiski põhjust muretseda, sest iga olukord vee all on erinev ja vahel suudab keerulise ülesande lahendada just tuuker. Tuuker ja ROV ei konkureeri, vaid toetavad teineteist,“ ütles Paju. Mehitamata süsteem võib uurida ala, koguda sonaripildi või viia kaamera objektini. Tuuker sekkub siis, kui olukord nõuab inimese paindlikkust, käelist osavust või kohapealset hinnangut.
Õppusel katsetati mitme ettevõtte lahendusi. Paju tõi esile Lobster Roboticsi allveeroboti, mis suutis lisaks pildimaterjali kogumisele koostada lühikese ajaga objektist kahe- või kolmemõõtmelise mudeli ja edastada see operaatorile. Selline väljund võib anda enne tuukri vette saatmist palju täpsema ülevaate objekti kujust, asendist ja ümbrusest.
Ühendatud süsteemid annavad operatiivse väärtuse
Õppuse üks olulisimaid järeldusi oli, et tulemus ei sõltu ainult ühe roboti kiirusest või ühe sensori täpsusest. Üks süsteem võib sobida hästi ala sonariga kaardistamiseks, teine objekti visuaalseks identifitseerimiseks ja kolmas selle neutraliseerimiseks. Operatiivne väärtus tekib siis, kui nende vahel liigub info kiiresti ning kogu tegevus toimib ühe protsessina.
Paju sõnul näitas REPMUS, kui palju saab õigete vahenditega lühendada aega kahtlase objekti esmasest avastamisest kuni selle identifitseerimise ja kahjutuks tegemiseni. Kui iga etapi vahel tuleb andmeid käsitsi ümber tõsta, eri kaardivaateid võrrelda või uue süsteemi jaoks eraldi tööprotsess luua, kaob osa mehitamata tehnoloogia eelisest.
Ühe katse ajal patrullis merel mehitamata pealveesõiduk, mis oli STANAG 4817 kaudu ühendatud ühisesse missioonivõrku. Operaator märkis juhtimissüsteemis seireala, tehisintellektil põhinev moodul valis sobiva ja lähedal asuva USV ning saatis sellele digitaalse ülesande. Uuemaa sõnul näitas katse eelkõige standardiseeritud ühenduse väärtust: uut juhtimisloogikat sai proovida ilma iga sõiduki jaoks eraldi integratsiooni ehitamata.
Standardi rakendamise tase on süsteemiti siiski erinev. Mõni platvorm suudab edastada ainult oma asukoha, kuid mitte sensori leitud kontakte ega vastu võtta digitaalset ülesannet. Merevägi vajab tootjast võimalikult vähe sõltuvat juhtimisarhitektuuri, mis annab ülemale ühise pildi merel toimuvast ja kasutada olevatest vahenditest.
Side seab merel piirid
Eri riikide süsteemide koostegutsemine oli parem, kui Eesti meeskond enne õppust eeldas, kuid merel ilmnesid kiiresti side piirangud. Suur andmemaht, reaalajalähedane juhtimine ja pidev videopilt eeldavad toimivat sidekanalit. Merel tuleb arvestada leviala, ribalaiuse, häirete ja ühenduse katkestustega. Süsteem peab suutma täita ülesannet ka piiratud side korral ning anda kogutud teabe edasi kujul, mida teised juhtimissüsteemid kasutada saavad.
Ka ühtne juhtimisvaade, mille kaudu ülem näeks ja käsutaks eri tootjate süsteeme, ei ole veel lõplikult valmis. REPMUS aitab neid piiranguid suurel skaalal esile tuua ja kontrollida, millised lahendused töötavad väljaspool tootja enda katsekeskkonda.
Tehnoloogia vajab uut tegutsemisviisi
„Kõige lihtsam on osta uus mehitamata süsteem. Palju keerulisem on aru saada, millist taktikalist probleemi sellega lahendatakse ja kuidas tehnoloogia senist tegutsemisviisi muudab,“ ütles Uuemaa. Tema sõnul võib ka hea süsteem jääda eraldiseisvaks tööriistaks, kui enne soetamist pole määratud selle ülesannet ning läbi mõeldud väljaõpet, protseduure ja juhtimist.
Operaatorid peavad olema valmis oma töövõtteid muutma. Mehitamata platvormi kasutamine üksnes mehitatud aluse senise tegevuse kopeerimiseks ei pruugi anda loodetud tulemust. Suurem kasu tekib siis, kui uus vahend lubab ülesande teistmoodi üles ehitada, vähendada inimeste viibimist ohualas või katta sama ajaga suurema mereala.
Uuemaa näeb seetõttu vajadust püsiva mehitamata süsteemide katsetusmeeskonna järele. Selles peaksid töötama inimesed, kes tunnevad meresõjapidamist, oskavad sõnastada taktikalise probleemi ja suudavad samal ajal uusi lahendusi kiiresti proovida. Katsetamine ei lõppe tehnilise hinnanguga. Selle tulemus peab jõudma väljaõppesse, standardsetesse tegutsemisviisidesse ja võimearenduse otsustesse.
Katsetusest mereväe kiirendini
REPMUS-el nähtud meretehnoloogiate tulevik ei tähenda ainult suuremat autonoomiat ühes platvormis. Olulisem on see, et õhu-, pealvee- ja allveesüsteemid vahetaksid standarditud kujul andmeid, täiendaksid ühist olukorrapilti ning saaksid ülesandeid sama juhtimisvõrgu kaudu. Eesti-suguse väikeriigi eelis ei tule platvormide hulgast, vaid oskusest valida selge kasutusjuht ja ühendada sobivad lahendused olemasolevate võimetega.
Oluline on liikuda tehnoloogia vaatamisest võimalikult kiiresti päris sõjalise võime arendamise ja kasutuselevõtuni. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülesanne on aidata mereväel varakult eristada Eesti vajadustele vastavaid lahendusi nendest, mis vajavad veel arendamist või ei anna soovitud kiiret tulemust.
Kummel tegeleb tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuses ka mereväe kiirendi rajamisega. Loodava kiirendi eesmärk on luua püsiv tee mereväe vajaduse sõnastamisest lahenduse katsetamise, hindamise ja kasutuselevõtuni. See võimaldaks tuua mereväelased, tehnoloogia arendajad ja Eesti kaitsetööstuse sama probleemi juurde enne suuremate valikute tegemist. Katsetuse tulemus peab olema mõõdetav: kas lahendus vähendab riski, kiirendab ülesande täitmist, parandab olukorrateadlikkust või võimaldab senist tegutsemisviisi muuta. REPMUS-el kogutud teadmised annavad kiirendile konkreetseid kasutusjuhte ja võrdlusmaterjali edasisteks katsetusteks.
Järgmine samm on püsiv mereseire
Kui 2026. aastal oli põhitähelepanu all miinitõrje ja sadamakaitse, siis järgmine loogiline samm on Uuemaa sõnul mehitamata süsteemide kasutamine püsiva mereseire toetamiseks. Selleks tuleb ühendada mehitamata õhu- ja pealveesõidukid ning nende sensorid tervikuks, mis täiendab mereväe olukorrateadlikkust.
Tuukrigrupi vajadustest lähtudes on vaja edasi katsetada mehitamata õhusüsteeme, miinide kahjutustamise võimega kaugjuhitavaid allveeroboteid, kasutajasõbralikke magnetomeetreid ja tuukrite navigatsioonisüsteeme. Osa lahendusi on turul olemas, kuid nende sobivust Eesti tingimustesse ei saa hinnata brošüüri järgi. Need tuleb panna tegutsema koos olemasolevate süsteemide ja inimestega.
Eesti meeskonna kohalolu Portugalis ei piirdunud merekatsetustega. Õppuse avatseremoonial heiskasid Märt Uuemaa ja Lauri Kummel koos teiste riikide juhtide ja asejuhtidega Eesti lipu. Meeskond külastas ka Eesti suursaatkonda Lissabonis, kus kaitseväelasi võttis vastu suursaadik Katrin Kivi. Kohtumine andis võimaluse tutvustada Eesti esmakordset osalemist ning REPMUS-el nähtud meretehnoloogiate arengusuundi. Eestil ei ole praegu Portugali katvat kaitseatašeed, mistõttu oli kohtumine tähtis ka kaitsevaldkonna kontaktide hoidmiseks. Uuemaa hinnangul on Portugal tulevikku vaatav partner: REPMUS-e kõrval arendatakse seal ka maapealsete mehitamata süsteemidega seotud katsetusi.
Lauri Kummeli kutsel külastasid õppust ka PPA arendusekspert politseileitnant Armin Puust ja Mustvee kordoni juht politseikolonelleitnant Jalmar Ernits. Nad tutvusid mehitamata mere- ja autonoomsete süsteemidega ning arutasid nende võimalikku kasutamist piirivalves, mereseires ja merelise julgeoleku toetamisel. Paljud õppusel katsetatud sensorid, sidevahendid ja autonoomsed platvormid on kasutatavad nii sõjalistes kui ka tsiviilülesannetes.
Eesti esimene osalemine oma meeskonnaga näitas, et väikeriik ei pea REPMUS-el kaasa lööma suure hulga platvormidega. Väärtus tekkis selgelt valitud ülesannetest, oma süsteemide kasutamisest ja võimalusest võrrelda neid teiste lahendustega. Uuemaa sõnul tasub Eestil osalemist jätkata, et järgmised valikud põhineksid teadmisel, kuidas süsteem merel töötab, millega see ühendub ja millist väljaõpet selle kasutamine nõuab.