USA kindral: Eesti on andnud Iraagis suure panuse
Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2025
„Arvan, et ajalugu jääb meenutama seda kui üht maailma edukamat ühendatud liitlasvägede operatsiooni. Me oleme saavutanud oma eesmärgi säilitada Iraagi suveräänsus ja ISIS on sõjaliselt alistatud sellisel määral, et ta ei kujuta enam otsest ohtu Iraagi valitsusele ja ei suuda enam Iraagist vägivalda mujale levitada,” ütles kindral Kevin Lambert. Koalitsioonivägede ülem viitas, et kui rahvusvaheline üldsus poleks 2016. aastal islamiäärmuslusele reageerinud, oleks see tähendanud globaalse julgeolekuolukorra halvenemist ja muu hulgas ohtu Euroopale.
„Oleme näinud ISISe laienemist Aafrikasse ja seda, kuidas ISIS hakkas liikuma põhja poole ja ähvardama siseneda Euroopasse,” ütles kindral Lambert. „Seega oli globaalse koalitsiooni ja ühendatud liitlasvägede operatsiooni peamine eesmärk nii ISISe alistamine, et ta ei saaks ohustada ühegi riigi suveräänsust, kui ka see, et ta ei saaks vägivalda levitada. Me teame, et see on nende kavatsus. Arvan, et oleme Iraagis loonud tingimused, et edaspidi anda vastutus ISISe jäänuste vastu surve hoidmisel üle Iraagi julgeolekujõududele.”
Kindral Lambert meenutas, kuidas ISIS kasutas ära Süüria kodusõda ja haaras seal suuri linnu oma kontrolli alla. „Seejärel hakkasid nad seda (islamiriigi ideoloogiat –toim) ka Iraagis korraldama. 2014. aastal saavutati suuri edusamme Põhja-Iraagi suuremates linnades, kuni selleni, et maailm ei saanud seda enam ignoreerida. Oli selge, et kui me poleks moodustanud globaalset koalitsiooni ISISe alistamiseks, oleks Iraagi suveräänsus olnud ohus,” selgitas OIRi ülem, kuidas Iraagi valitsuse kutsel sai alguse ligi 90 riigi koalitsioon.
„See, et nii paljud riigid on tulnud kokku, et ISISega võidelda, näitab ühtsust ISISe ja nende äärmusliku ideoloogia tõrjumisel. Samuti nende kavatsuse takistamist levitada oma ideoloogiat vägivalla kaudu kogu maailma,” ütles kindral Lambert. Ta tõi esile, et kui koalitsioon koosneks vaid vähestest riikidest, võiks selle veel kahtluse alla seada. „Kuid tõsiasi, et tegemist on peaaegu 90 riigiga, annab kogu koalitsioonile legitiimsuse ja näitab, kui oluline on globaalse julgeoleku seisukohalt, et ISIS ei suudaks valitsusi destabiliseerida ega vägivalda üle maailma levitada,” lausus koalitsioonivägede ülem.
Kindral Lambert märkis, et Eesti osales operatsioonil kohe algusest peale. „2016. aastal hakkas Eesti saatma nõustajaid ja julgestusüksusi ning nüüdseks on peaaegu 500 Eesti sõdurit siit läbi käinud. Ma tahan selle eest tänada nii teie riiki kui teie kodanikke,” ütles kindral Lambert. „Eesti suuruse kohta – 1,3 miljonit inimest – on teie panus märkimisväärne. See ei üllata, sest Eesti osaleb Balti kaitsealgatuses ja ühendatud liitlasvägede operatsioonil Inherent Resolve ning tal on oma roll ka NATO-s. See, et Eesti ei ole mitte ainult häälekas, enesekindel ja usaldusväärne NATO partner Euroopas, vaid suudab panustada ka julgeolekusse, toetades sellist ettevõtmist nagu koalitsioon ISISe alistamiseks, on lihtsalt fenomenaalne.“
Teenistuse käigus hiljuti ka Eestisse sattunud ning Tallinnas Vabamut külastanud kindral Lambert viitas Euroopa julgeolekuprobleemidele ja rõhutas, et eestlased mäletavad, mida tähendab elada keskkonnas, mis ei soosi vabadust ja õigust. „Eestlased teavad, mida see tähendab, ja on valmis ohverdama, et sellesse tagasi mitte langeda. Nad on valmis seda tegema nii koduõuel kui ka globaalselt, sest nad mõistavad tegevusetuse tagajärgi paremini kui paljud teised. Ma hindan seda kõrgelt ja mul on hea meel, et nad on osa koalitsioonist,“ rääkis kindral Lambert.
Ligi kümme aastat kestnud koalitsioonivägede operatsioon Iraagis on saavutanud oma eesmärgi säilitada Iraagi suveräänsus. ISIS on sõjaliselt alistatud sellisel määral, et ta ei kujuta enam otsest ohtu Iraagi valitsusele ega suuda Iraagist enam vägivalda mujale levitada. See on loonud eeldused, et OIR hakkab oma tegevust vähendama.
„Operatsioon Inherent Resolve hakkab julgeolekuvastutust üle andma kahepoolsetele sõjaväelistele suhetele ja kokkulepetele koalitsiooni liikmete ja Iraagi vahel,“ ütles kindral Lambert, toonitades samas, et nõudlus jätkata survet ISISe vastu jääb. „See nõudlus antakse täielikult üle Iraagi valitsusele ning riigid, kes soovivad aidata, teevad selleks kahepoolsed kokkulepped, et jätkata Iraagi julgeolekujõudude arendamist ja ISISe survestamist,“ ütles kindral Lambert.
Oma sõdurite plaanipärast väljatoomist Iraagist on alustanud ka Eesti. Kindral Lambert selgitab, et Eesti küll lahkub OIRilt, aga ei hülga seda. „Ma ei nimetaks seda väljatõmbamiseks. See toimub kooskõlas eelmise aasta ühisavaldusega, mis kirjeldas OIRi tegevuskava. Me vähendame järk-järgult oma võimeid ja isikkoosseisu ning viime need kahepoolsete suhete alla. Seega ei ole see Eesti väljatõmbumine, vaid planeeritud ümberkorraldus ajal, mil me saame seda endale lubada, sest anname ISISe-vastase missiooni täielikult üle Iraagi valitsusele. See juhtub järgmise aasta jooksul,“ ütles kindral Lambert.
Ta lisas, et NATO-l jääb võimalus osaleda missioonil Iraagis. Eesti kaitseväelased on NATO missioonil Iraagis (NMI) taasosalenud aastast 2018 ja jätkavad seda. Koalitsioonivägede ülem tõi suuremas julgeolekukontekstis esile ka selle, et Eesti osalemine operatsioonil ei ole aidanud mitte ainult eestalastel liitlaste ja partneritega koostööd teha, vaid ka liitlastel ja partneritel õppida koos Eestiga töötama.
„Tulevikus peetakse kõik sõjad edukalt koalitsioonide abil ja tuleviku julgeoleku tagamine Ida-Euroopas või Euroopas laiemalt toimub kindlasti koalitsioonipõhiselt,“ ütles kindral Lambert. „NATO on praegu tugevam kui kunagi varem. Mul ei ole põhjust kahelda NATO otsustavuses tulevikus, eriti kui alliansis on selliseid liikmeid nagu Eesti, kes tegutseb olenemata oma väiksusest võrdväärselt suurriikidega.“
Operatsioon Inherent Resolve
Eesti otsustas liituda Ameerika Ühendriikide juhitava sõjalise koalitsiooniga Iraagis operatsioonil Inherent Resolve 2016. aasta augustis. Operatsiooni Inherent Resolve eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi kohalikke julgeolekujõudusid riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel, et nad suudaksid iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi ning tagada riigis rahu ja stabiilsust. Islamiäärmuslus ohustab turvalisust Euroopas ja kogu maailmas.
Enne 2023. aastat oli kaitseväel mandaat kuni viie kaitseväelase lähetamiseks. Alates 2023. aastast suurendas riigikogu mandaati kuni 110 kaitseväelase lähetamiseks ning alates sama aasta kevadest on operatsioonil teeninud peamiselt Scoutspataljoni allüksuste põhjal moodustatud jalaväekompaniid Estcoy-18 kuni Estcoy-22.
Eesti lahinguüksused teenisid Põhja-Iraagis autonoomse Kurdistani territooriumil, paiknedes Erbili õhubaasis. Üksuste ülesanne oli väekaitse: tähtsate väljasõitude ja visiitide lähijulgestuse tagamine, kiirreageerimisülesannete täitmine ning Arbīli (ingl Erbil, kurdi Hewlêr) baasi julgestamine. Kompanii tegutses üle Kurdistani nii iseseisvalt kui ka koos liitlastega, jalgsi ja motoriseeritult, sh soomustatud maasturitel ja helikopteritel.
Juba enne jalaväekompanii lähetamist toetas Eesti operatsiooni sõjaliste nõustajatega. Sõjalise nõustamise grupp on operatsiooni Inherent Resolve põhipingutusüksus, mis aitab kaasa Iraagi riigikaitsesüsteemi ülesehitamisele, nõustades iga päev kohalike julgeolekujõudude taktika- ja operatsioonitasandi staape ning ülemaid. Lisaks viiakse Põhja-Iraagis ellu sõjaväereformi ning toetatakse Iraagi koosseisu kuuluvat Ühendatud Kurdi armeed väe loomise ning võimearendusega.
Sõjalise nõustamise grupis teenis viimases rotatsioonis viis Eesti vanemohvitseri- ja allohvitseri. Eesti kontingent andis nõu üldise juhtimise, luure ja tagala kohta. Selle eest, et Eesti kontingendi kaitseväelastel oleks teenistuseks ja ülesannete täitmiseks rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kõik vajalik olemas, hoolitses Iraagis rahvusliku toetuselemendi kuus rotatsiooni.
Rahvusliku toetuselemendi koosseisus teenis Iraagis Arbīli õhubaasis seitse kaitseväelast: üksuse ülem, veebel, kortermeister, side- ja IT-spetsialist, relvur, liikumis- ja veospetsialist ning meditsiiniõde. Toetuselemendi ülesanne oli tagada nii transport, majutus, meditsiini-, tehniline abi kui ka muu varustus ja laskemoon.
Eesti kaitseväelased on osalenud välisoperatsioonidel juba 30 aastat ja igalt operatsioonilt saadud kogemused on teinud kaitseväe, sealhulgas väljaõppe, varustuse, meditsiinikorralduse ja logistika, tugevamaks.
Eesti üksuse osalemine operatsioonil Inherent Resolve andis kaitseväele olulise operatsioonikogemuse, mis aitas kaasa kaitseväe terviklikule arengule. Kaitseväel ja kaitseväelastel oli võimalus oma teadmisi ja oskusi reaalses operatsioonikeskkonnas proovile panna, mis suurendas kaitseväe professionaalsust ning üksuste koostegevusvõimet liitlaste ja partneritega.
Varem on Eesti osalenud Iraagis operatsioonidel Iraqi Freedom (OIF, 2003–2009) ja NATO Mission Iraq (2005–2011 ning taas alates 2018).