12 päeva juunis – Iisraeli–Iraani sõda 2025. aasta suvel
Ilmus Sõduris nr 1/2026
1950.–1970. aastatel tegid riigid omavahel majandus- ja sõjalist koostööd. Iisraelil olid Iraanis sõjalised nõunikud ning Iraan pakkus sõjatehnoloogia eest vastutasuks naftat. Iisraeli lennufirma El-Al korraldas otselende Tel Avivi ja Teherani vahel.
Iraani islamirevolutsiooniga 1979. aastal kukutati riigis monarhia ning asendati see Iraani Islamivabariigiga, võimule tuli ajatolla Ruhollah Khomeini. Sellest alates on kahe riigi vahelised suhted olnud vaenulikud. Iisrael ei tunnustanud Iraani uut võimu. Iraan vastas samaga, öeldes, et nad ei tunnusta Iisraeli riiki. Diplomaatiline suhtlus katkestati ning saatkonnad suleti. Iraan andis endise Iisraeli saatkonnahoone sümboolselt üle Palestiina Vabastusorganisatsioonile.
Iraani propagandas nimetati nüüd Iisraeli „Islami vaenlaseks“ ja „Väikeseks saatanaks“ (USA oli „Suur saatan“ ja NSV Liit „Väiksem saatan“). Iraani režiim asus raha ja relvadega aktiivselt toetama Iisraeli vastaseid terroriste Liibanonis (Hizbullah), Süüriat ja hiljem ka Hamasi Gaza sektoris.
Sündmused 2024–2025
Iisraeli-Iraani pikaajaline varisõda kasvas otseseks relvakonfliktiks juba 2024. aastal Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja tõttu Gazas. Aprillis 2024 sooritas Iisraeli lennuvägi õhurünnaku Iraani saatkonnale Damaskuses. Vastuseks tulistas Iraan 13. aprillil 2024 Iisraeli pihta 120 ballistilist raketti ja üle 170 drooni, millest enamiku hävitasid kas Iisraeli enda õhutõrje või USA, Suurbritannia ja Jordaania jõud.
19. aprillil 2024 sooritas Iisrael väiksemas mahus kättemaksurünnaku Iraani vastu. Järgmised kahe riigi vahelised raketirünnakud toimusid sama aasta oktoobris. 1. oktoobril 2024 tulistas Iraan Iisraeli pihta 200 ballistilist raketti, millele Iisrael vastas 26. oktoobril, rünnates Iraani territooriumil sõjatööstusettevõtteid ja raketikomplekse.
2025. a juuni lühiajalise sõja põhjuseks oli Iraani pikaajaline tegevus tuumarelva valmistamisel. Juba alates aastast 1979 on Iraanis tegeldud tuumauuringute ja uraani rikastamisega. Tuumarelv Iraani režiimi käes koos selle kohaletoimetamiseks vajalike ballistiliste rakettide ja lisaks igapäevaste ähvardustega Iisraeli riik hävitada on Iisraeli jaoks eksistentsiaalne oht. Et hoida ära aatomirelva valmimist, ründaski Iisrael 13. juunil 2025 Iraani. 22. juunil sekkus Iisraeli poolel sõjategevusse USA. Lahingutegevus lõppes 24. juunil vaherahuga.
13. juuni
Iisrael alustas ulatuslikke rünnakuid sihtmärkide vastu mitmes Iraani piirkonnas. Iisraeli rünnaku koodnimi oli operatsioon Tõusev Lõvi (operation Rising Lion). Iisraeli kaitseväe ja Mossadiki korraldatud rünnakud olid suunatud tuumarajatiste, sõjaväeobjektide ja kõrgemate ametnike elukohtade vastu, põhjustades kahju olulistele tuumaobjektidele ja kõrvaldades Iraani kõrgeima sõjaväe juhtkonna. See oli suurim Iraani-vastane rünnak pärast Iraani-Iraagi sõda 1980–1988.
Plahvatustest teatati üle Teherani, sealhulgas sõjaväebaaside lähedal ja kõrgemate ülemuste elupiirkondades. Pealtnägijad kirjeldasid tohutuid leeke ja korduvaid plahvatusi. Plahvatustest teatati Natanzis, Iraani Isfahani provintsis, kus asub üks riigi kriitilisemaid tuumarajatisi. Sihikule võeti ka Khondabi ja Khorramabadi tuumaobjektid.
Rünnakutes hukkus Iraani revolutsioonilise kaardiväe ülem Hossein Salami (1960–2026). Iisraeli kaitsejõud teatasid ka, et rünnakutes hukkus Iraani relvajõudude staabiülem kindralmajor Mohammad Bagheri (1960–2025). Iraani riigimeedia teatel hukkusid ka tuumateadlased Fereydoon Abbasi (1958–2025) ja Mohammad Mehdi Tehranchi (1965–2025). Rünnakutes hukkus peale sõjaväelaste ka Iraani tsiviilisikuid.
Mossad korraldas ka hulga koordineeritud salajasi sabotaažimissioone, mille sihtmärgiks olid Iraani õhutõrjesüsteemid ja raketitaristu. Iisrael teatas, et ründas sihtmärke, mida Teheran ei osanud ette näha. Iisraeli kaitseväe andmetel ründas üle 200 Iisraeli lennuki (F-35I Adir, F-16I Sufa, F-15I Ra’am) umbes 100 sihtmärki.
Iisraeli andmeil rajas Mossad Teherani lähedale salajase droonibaasi, mida operatsiooni osana kasutati Iisraelile suunatud raketiheitjate ründamiseks. Iisraeli kaitseväega koordineeritud missioon hõlmas ka täppisrelvade salakaubavedu Iraani ja Mossadi komandode paigutamist õhukaitse kahjutuks tegemiseks, tagades Iisraeli lennukitele õhuülekaalu.
Umbes kell kolm kohaliku aja järgi kuulutas Iisrael välja üleriigilise eriolukorra, hoiatades peatselt toimuva raketi- ja droonirünnaku eest. Iisraelis aktiveeriti võimaliku Iraani vasturünnaku ootuses hoiatussireenid, kuigi teate avaldamise ajal polnud Iraan ühtegi ballistilist raketti välja lasknud.
Iisraeli kaitseminister Israel Katz kirjeldas Iisraeli rünnakut Iraani vastu kui ennetavat rünnakut. Iisraeli kaitseväe andmetel ajendasid aktsioone luureandmed, mis näitasid, et Iraan oli kogunud piisavalt rikastatud uraani, et toota mõne päevaga kuni 15 tuumarelva.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles: „Iisrael ründas, sest et, kui Iraani ei peatata, suudab ta toota tuumarelva väga lühikese aja jooksul. See võib aega võtta aasta, mõne kuu või alla aasta.“
Seetõttu teatas Netanyahu operatsiooni Tõusev Lõvi käivitamisest, mis on sõjaline kampaania, mille sihtmärgiks on Iraani peamine rikastusrajatis Natanzis, selle tuumateadlased ja osad ballistiliste rakettide programmist, ning teatas, et operatsioon jätkub nii kaua, kui vaja. Netanyahu kirjeldas Iraani tuumapingutusi kui selget ja otsest ohtu Iisraeli ellujäämisele ning rõhutas, et tegutsedes kaitseb Iisrael ka oma araabia naabreid Iraani agressiooni eest.
14. juuni
Iraani õhutõrje hävitamine andis Iisraelile tegutsemisvabaduse Lääne-Iraanis kuni Teheranini. Iisrael lõi droonirünnakuga rivist välja Lõuna-Parsi nafta rafineerimistehase Kangani sadamalinnas ja ründas ka teisi Iraani energeetikaobjekte. Iraani vasturünnakutes hukkus Iisraelis kolm inimest ja vähemalt 34 sai vigastada.
15. juuni
Iisrael ründas Teheranis Iraani kaitseministeeriumi hoonekompleksi ja tuumaprogrammi (SPND) peakorterit.
Iraan ründas Iisraeli sõjalennukite tankimispaiku ja energiavarustuskeskusi.
16. juuni
Iisraeli õhurünnakutes hukkusid Iraani luure juht Mohammad Kazemi (1961–2025) ja tema asetäitja. Kolme esimese päevaga sai Iraanis surma 224 ja vigastada 1227 inimest. Iraan on Iisraeli pihta tulistanud 270 raketti, millest 22 on pääsenud õhukaitsest läbi ning tabanud elurajoone, tappes 14 ja haavates 390 inimest.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Iisrael lõpetab rünnakud Iraanile pärast seda, kui hävitab islamivabariigi tuumarelva loomise võime või kui Teheran nõustub USA presidendi Donald Trumpi ettepanekuga loobuda uraani rikastamisest.
17. juuni
Iisrael tappis raketirünnakuga äsja ametisse nimetatud Iraani staabiülema Ali Shadmani (1962–2025), kes juhtis nii revolutsioonikaardiväge kui ka Iraani relvajõude. Iisrael lubas vastata kõigile Iraani rünnakutele. Iraani riigile kuuluvat Sepah’ panka, millel olid sidemed ka Iraani revolutsioonilise kaardiväega, tabas küberrünnak. Iisraeli rünnakud Iraani riikliku televisiooni peakorterile Teheranis tapsid kolm inimest, teatas ringhäälingujaam päev pärast rünnakut.
Iisraeli õhurünnakutes Iraani vastu tabati kümneid raketiladusid ja väljalasketaristut. Peale selle tabasid rünnakud Iraani lääneosas pind-õhk-rakettide ja -droonide ladustamiskohti. USA president Donald Trump kutsus Teherani elanikke üles linnast lahkuma, millega toetas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu varasemaid hoiatusi. USA president nõudis Iraanilt tingimusteta alistumist.
G7 avaldas toetust Iisraelile ja nimetas Iraani ebastabiilsuse allikaks. Rühm kutsus üles piirkonnas rahu ja stabiilsust saavutama.
18. juuni
Iisrael jätkas õhurünnakuid sihtmärkidele Teheranis. Iisraeli armee soovitas veidi enne rünnakut Teherani 18. ringkonna elanikel evakueeruda. Sõjavägi hoiatas, et kavatseb seal rünnata islamiriigi sõjalist taristut. Rünnakust võttis osa üle 50 sõjalennuki. Iraani tuumarelvade arendamise programmi katkestamiseks rünnati ka Teheranis asuvat tsentrifuugide tootmise rajatist. Iisraeli kaitseminister Israel Katz teatas, et õhujõudude hävitajad purustasid Iraani sisejulgeoleku peastaabi. Iisraeli õhulöök tabas Iraani pealinnas Teheranis politsei peakorteri lähedal asuvaid hooneid ja mitmed politseinikud said haavata.
Iraan väitis, et ründas Iisraeli hüperhelikiirusega rakettidega ja ähvardas sulgeda Hormuzi väina.
USA presidendil Donald Trumpil oli Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga telefonivestlus, aga kõne üksikasju ei avaldatud. USA saatkond Jeruusalemmas sulges kuni 20. juunini uksed, tuues põhjusena välja Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti. Trump jättis õhku küsimuse, kas USA ühineb Iisraeli rünnakuga Iraani vastu, öeldes, et Teheran on võtnud ühendust läbirääkimiste alustamiseks.
19. juuni
USA alustas oma sõjaliste ressursside ümbersuunamist Lähis-Itta. USA-s asuvatest baasidest oli viimastel päevadel Euroopasse viidud vähemalt 30 USA sõjatankerlennukit, mida kasutatakse hävituslennukite ja pommitajate tankimiseks. Lõplikku otsust Iraani ründamiseks polnud veel tehtud.
Iisraeli sõjavägi teatas 19. juuni varahommikul, et korraldab uut rünnakutelainet Iraani pealinna Teherani ümbruses ja teistes riigi piirkondades. Iraanlastel soovitati evakueeruda kahest asulast – Arakist ja Khondabist – enne, kui Iisrael sooritab seal rünnakuid sõjalisele taristule. Iraani meedia väitel häkkis Iisrael lühikest aega Iraani riigitelevisiooni ülekannet. Küberrünnaku ajal näidati kaadreid Iraani naiste protestidest ja kutsuti inimesi tänavatele tulema.
Iraani riiklik meediaagentuur IRIB kirjutas, et Iisrael tabas Araki raskeveereaktorit, mis on umbes 250 kilomeetrit Teheranist edelas asuv tuumarajatis. Rajatise kahjustused pole aga tõsised ja kiirgust pole. Iisraeli sõjaväeametnik teatas, et riigi armee tabas ligi 100 Iraani sihtmärki ning et rünnakus osales ligi 40 sõjalennukit. Iisraeli kaitseminister Israel Katz andis märku, et riik võib võtta sihikule ka Iraani režiimi juhi ajatolla Ali Khamenei.
Iisraeli sõjaväeametniku sõnul tulistas Iraan välja kümneid ballistilisi rakette, millest mitu tabas tsiviilpiirkondi. Iraani rünnakutes Iisraelile sai kahjustada Beersheba linna haigla, teatas haigla pressiesindaja. Iisraeli hädaabiteenistuste teatel sai Iraani viimases rünnakulaines haavata vähemalt 65 inimest. Veel 18 inimest said vigastada varjumiskohta joostes.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Iraan maksab Iisraeli lõunaosas Beershebas asuvale Iisraeli Soroka haiglale suunatud raketirünnaku eest kõrget hinda. Iraan teatas, et Soroka haiglat tabanud rünnaku peamine sihtmärk oli sõjaväe- ja luurebaas ning et haiglat tabas üksnes lööklaine, tegelik sihtmärk oli sõjaväerajatis.
20. juuni
Iraan korraldas Iisraelile raketirünnaku. Iisraeli väitel see suuri purustusi kaasa ei toonud. Iraani välisminister Abbas Aragchi lükkas tagasi võimalikud läbirääkimised USA-ga, kuni Iisrael jätkab Iraani ründamist.
Iisrael ründas Iraani sõjaväerajatisi ja tuumauuringute keskust. Israeli väitel on pooled Iraani rakettide stardiseadeldistest hävitatud.
Iraan määras revolutsioonikaardiväe uueks luurejuhiks brigaadikindral Majid Khadami. Eelmine luurejuht hukkus Iisraeli rünnakus.
21. juuni
Iisrael ründas Isfahanis asuvat Iraani tuumaobjekti. USA president Donald Trump ütles reedel, et Iraanil on USA õhurünnakute ärahoidmiseks aega kõige rohkem kaks nädalat, andes märku, et võib otsuse langetada juba enne kahenädalase tähtaja möödumist.
22. juuni
USA ründas Iraani tuumarajatisi. Rünnaku sihtmärkideks olid Iraani kaks peamist uraani rikastamise keskust: mägirajatis Fordos ja suurem uraani rikastamise tehas Natanzis ning tuumaobjekt Isfahani linna lähistel. Rünnakus osales kuus pommituslennukit B2, mis heitsid peamiselt Fordo kohal alla 14 punkritevastast lennukipommi GBU-57 (kaal 13,6 tonni), samuti tulistati USA allveelaevadelt välja umbes 30 Tomahawki raketti.
23. juuni
Iraan ründas vastuseks USA rünnakule Katari pealinna Doha lähedal asuvat Al-Udeidi sõjaväebaasi. USA teatel rünnakus kannatanuid ei olnud.
Iisrael ründas uuesti Iraani maa-alust tuumarajatist Fordos.
Iraan ähvardas järjekordselt Hormuzi väina sulgeda.
24. juuni
Iisrael ja Iraan leppisid USA nõudmisel ja vahendusel kokku relvarahus. Päeva jooksul süüdistasid mõlemad pooled teineteist relvarahu rikkumises ja panid toime mõned raketirünnakud, kuid vaherahu jäi kehtima.
Kaotused
Alates 13. juunist on Iraani sõnul Iisraeli konfliktis Iraanis hukkunud üle tuhande ja viga saanud üle 5800 inimese. Võimalik, et kaotused olid tegelikkuses veelgi suuremad. Iisraelis hukkus 32 ja haiglasse viidi üle 3200 inimese.
Iraan ründas Iisraeli territooriumi kokku 550 raketi ja üle tuhande drooniga, tabades elamupiirkondi, üht haiglat ja mitmeid sõjalisi, energia- ja valitsusasutusi.
Iisraeli andmetel hävitati operatsiooni käigus kaheksa Iraani sõjalennukit (F5, F14 ja KC707), kaheksa AH-1 helikopterit, 320 eri tüüpi raketti ja stardiseadeldist ning 950 drooni.
Iisraeli võib pidada sõja võitjaks, sest tal õnnestus oma väikeste kaotustega otsustavalt või vähemalt oluliselt kahjustada Iraani tuumaprogrammi ja nihutada määramata ajaks edasi ajatollade tuumarelva valmimist. Paraku ei saa välistada, et mingi aja möödumisel tuleb Iisraeli relvajõududel sellist rünnakut oma riigi turvalisuse huvides korrata.