Venemaa edutu suvekampaania sõjas Ukraina vastu

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2025

Ukraina kaitsejõud asusid augustis vastupealetungile ja mitmes olulises rindelõigus, eelkõige Pokrovski lähedal, Vene vägede pealetung peatati ja asuti agressorite ründekiile hävitama ja asulaid vabastama. Kokkuvõttes on Vene vägede suvine pealetungikampaania nurjunud, mitte ühtki linna või suuremat asulat pole neil vallutada õnnestunud. Praegu püüab Vene väejuhatus jõudusid Donetski oblastisse koondades sügise hakul veel edu saavutada.

Trumpi ja Putini kohtumine

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini „sõpruskohtumine“ Alaskal 15. augustil andis Vene diktaatorile juurde julgust sõja eskaleerimiseks. Enne Alaska kohtumist oli ligi nädal Vene õhurünnakute aktiivsus väike. Kuid seejärel, ööl vastu 21. augustit korraldas Venemaa suure kombineeritud drooni-raketirünnaku Lääne-Ukraina vastu.

Lisaks 574 ründe- ja pettedroonile rünnati lääneoblasteid nelja aeroballistilise raketiga Kinžal, kahe ballistilise raketiga Iskander-M või KN-23, 19 tiibraketiga Kh-101 ning 12 tiibraketiga Kalibr. Silma paistab rünnak USA elektroonikakompanii Flex tehase pihta, kus 19 töötajat said haavata. Ukraina suutis alla lasta või kõrvale juhtida 546 drooni ja ühe Kinžali ning 30 tiibraketti.

Ööl vastu 29. augustit toimus ohvriterohke rünnak põhiliselt Kiievi ja ümbruskonna infrastruktuuri vastu. Vene terroristid lennutasid 598 drooni ja 31 raketti. Kiievis tabasid need ründevahendid 13 objekti ja veel 26 drooni või raketi rusud kukkusid eri kohtadesse. Pihta said elumajad, kontorid ja koolid kogu linnas.

Üks rakett tabas viiekorruselist elumaja, mille keskosa kokku varises. 24 hukkunu seas oli neli last, sh kaheaastane tüdruk, kes hukkus koos emaga. Vigastada sai 62 tsiviilelanikku, neist 11 olid lapsed. Pihta said ka Euroopa Liidu esindus, Briti Nõukogu, Euroopa Investeerimispanga ja kahe meediaväljaande kontorid.

Ööl vastu 3. septembrit toimus kombineeritud rünnak, kus kasutati 502 ründe- ja pettedrooni, 24 tiibraketti Kalibr ja Kh-101. Ukraina tõrjejõud tegid kahjutuks 430 drooni ja kokku 21 tiibraketti. Siiski tabasid 69 drooni 14 asukohta.

6.–7. septembri ööl toimus Vene terroristide suurim kombineeritud drooni-raketirünnak Ukraina vastu. Kokku lennutati Ukrainasse 810 ründe- ja pettedrooni, üheksa tiibraketti Iskander-K ja neli ballistilist raketti Iskander-M ehk KN-23. Seega ületati senist 9. juuli rekordrünnakut 82 drooniga. Ukraina õhutõrje hävitas või tegi kahjutuks 747 drooni ja neli tiibraketti.

Üheksa raketti ja 54 drooni tabasid 33 kohta ja raketitükid veel kaheksat kohta. Rünnati tsiviilobjekte Kiievis ja Ukraina ida- ja keskosa oblasteis, surma sai kaks ja haavata 44 inimest. Vene rakett tabas esimest korda Ukraina valitsuse hoonet Kiievis. Kokkuvõttes tehti küll suurem osa ründedroonidest kahjutuks, aga ülekoormatud õhukaitse ei suutnud korralikult kaitsta pealinna ballistiliste rakettide eest.

Edasi oli tänavu 10. septembril Ukraina pensionäride massimõrv Jarova külas Donetski oblastis Vene lennukipommiga. Krooniks kõigele oli Vene droonide provokatiivne sissetung Poola õhuruumi 10. septembri öösel.

Provokatsiooni järel 12. septembril alustati Vene–Valgevene ühiseid sõjaväeõppusi Zapad, kus demonstratiivselt harjutati ka tuumarakettide lööki. Poola õhuruumi tungis põhiliselt Valgevene õhuruumi kaudu 19 Vene kaugmaadrooni, enamikus pettedroonid Gerbera ja ka mõni Shahed ehk Geran-2.

Eesmärk oli järele proovida Poola õhukaitsesüsteemi lahinguvalmidust ja ilmselt NATO reaktsiooni. Seda, et sissetung polnud juhus, vaid ettevalmistatud aktsioon, tõestavad täiendavad kütusepaagid Gerbera droonidel. Mõningail andmeil tungis paar drooni ka Läti õhuruumi.

Poola ehk NATO õhukaitse droonivastase kaitse puudujäägid olid selgelt näha. Vene provokatsioonile vastuseks alustati NATO operatsiooni idapiiri kaitse tugevdamiseks. Eesti õhukaitse kontrollimiseks tungisid seepeale 19. septembri varahommikul kolm Vene hävituslennukit MiG-31 Eesti õhuruumi, kus lendasid juba Itaalia hävitajate saatel 12 minutit.

Võitluseks ründedroonidega on kiiretest ja kulukatest reaktiivhävitajatest sobivamad helikopterid või kerged relvastatud propellerlennukid. Ukraina kasutab peale mobiilsete õhutõrjegruppide ja püüdedroonide selleks helikoptereid ja kergeid Tšehhi päritolu agrolennukeid Zlin Z-37T Agro Turbo, mis on relvastatud kahe õhk-õhk-raketiga R-73. Juba varem kasutati õppelennukeid Jak-52, millel olid droonitõrjeks peal laskurid.

Venemaa õhuründevahendite areng

Venemaa püüab suurendada ründedroonide stardiplatse Ukraina lähistel, et korraldada veel massilisemaid rünnakuid. Viimaseil andmeil kasutavad Vene armee terroristid juuni lõpust ka reaktiivmootoriga Iraani päritolu ründedroone Shahed-238 ehk Geran-3, mille lennukiirus ulatub isegi 550–600 km/h. Selle drooni pikkus on u 3,5 m, tiivaulatus 3 m, stardimass 380 kg, maksimaalne lennulagi 9000 m ja lennukaugus kuni 1200 km.

Drooni eri variantide suunamiseks võidakse kasutada kolm erisugust juhtimissüsteemi: GPS-iga nagu Shahed-136, elektro-optiliste ja infrapunasensoritega ja videopildi abil operaatori poolt juhtimist ning kolmandaks radaridetektoritega õhukaitsekomplekside ründamiseks.

Ukrainasse lennutatud reaktiivdroonide seerianumber on ületanud arvu 346 ja seega toodetakse neid päevas neli tükki. Võrdluseks, teisi kaugmaa ründe- ja pettedroone valmistatakse Venemaal päevas kokku vähemalt 170.

Ööl vastu 31. juulit osales droonirünnakus kaheksa Geran-3. Tänu reaktiivmootorile on see ründedroon ka vaiksem ja seega raskemini avastatav.

Venemaal on suurendatud UMPK mooduliga juhitavate liugpommide lennukaugust ja uus mudel kannab nimetust UMPB-5. Fugasspommid FAB-250 varustatakse mooduliga, millel on täiendav rakettmootor, mis võimaldab liuelda kuni 100 km kaugusele. Neid lennutatakse hävituspommitajatelt Su-34. Selliseid liugpomme kasutati näiteks 24. juulil Harkivis elumajade ründamiseks.

Olukord maismaarindel

Suvel ägenes Venemaa ründetegevus nii Pokrovski piirkonnas kui ka Kostjantõnivka suunal, aga ka Kupjanski ja Lõmani piirkonnas. Venelased on läände edasi liikunud ka Pokrovskist edelas Dnipropetrovski oblasti suunas ja lõuna pool Zaporižžja oblasti suunas, lahingud on jätkunud ka Sumõ ja Harkivi oblasti piirialal.

Vene vägede efektiivsus pealetungil võrreldes kevadega kasvas. Nad suutsid juunis vallutada 556 km² Ukraina territooriumi ja juulis 564 km². Augustis edukus langes ning Ukraina vasturünnakute tõttu vallutati vaid 464 km². Kokku on venelased seega kolme suvekuuga vallutanud u 1580 km². Arvestades juurde talvel ja kevadel hõivatu, annab see jooksvas aastas kokku u 2860 km². Suvel aitas ründajaid maastikul rohelus. Kuid see statistika on veidi ebatäpne, sest alates augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani on Ukraina väed ainuüksi Pokrovski piirkonnas vabastanud 110 km².

Siiski on sel aastal hõivatud ala tühine, kui arvestada kogu Ukraina territooriumit ning samuti kahuriliha ja sõjatehnikat, mis Venemaa on selleks vallutuseks kulutanud. 2025. aasta jooksul on Vene agressorid augusti lõpuks vallutanud u 0,47% Ukraina territooriumist. 2024. a vallutasid venelased umbes sama palju – 0,55% territooriumist ehk seega 2024–2025 kokku veidi üle 1% Ukrainast. Põhiosa okupeeritud aladest vallutati 2022. aasta kevadel või hõivati 2014. aastal.

Tänavu suvel on Vene vägede kogukaotused Ukraina allikail olnud kuus 28 800–33 200 vahel ja alates aasta algusest kokku u 290 800 sõjaväelast. Kolme suvekuuga on kaotatud 94 430 ehk iga vallutatud km² kohta 60 meest. Võrreldes talve ja kevadega on kogukaotused väiksemad, sest venelased kasutavad väiksemaid ründegruppe.

Kuna soomustehnikat on alles vähe, siis peab jalavägi edasi tungima jalgsi ilma soomuskaitseta, kasutades mootorrattaid või muid kergeid sõidukeid. Ukraina ekspertide hinnangul on seetõttu kogukaotuste hulgas kasvanud korvamatute kaotuste osakaal.

Sumõ, Kurski ja Harkivi oblastid

Suhtelised edukad on Ukraina väed olnud Sumõ oblastis, kus juba juunis peatati venelaste aeglane edasitung Sumõ suunas ja asuti vasturünnakutele. Platsdarmi lääneosas vabastati paar küla. Sõjategevuses metsasel alal paistsid suvel silma Ukraina ründe- ja erivägede allüksused, nt eriüksuse Timur allüksused ja 255. ründepolk Skala.

Sooritati edukaid reide vaenlase tagalasse, kasutades ka koptereid. Lööke anti nii droonide kui liikursuurtükkidega Bohdana. Vene väed okupeerivad veel 203 km² ja on praegu 2–12 km kaugusel piirist ja 25 km kaugusel Sumõst.

Pärast osa vägede äraviimist Donetski rindele pole venelastel siin enam pealetungiks jõudu. Septembri keskpaigas ründasid ukrainlased Kurski oblastis Vene 810. merejalaväebrigaadi logistika baasi u 20 drooni või raketiga. Hävitati palju sõjavarustust.

Harkivi oblastis idaosas püüavad Vene 8. armee väed 1. tankiarmee üksuste toetusel vallutada olulist raudteesõlme Kupjanskit ja neil on olnud mõningane edu. Kõigepealt loodi kevadel Oskoli jõe läänekaldal Kupjanskist põhjas platsdarm, mida on järk-järgult laiendatud.

Sealt püüdsid venelased tungida edelasse, et läbi lõigata olulised varustusteed, kuid Ukraina väed lõid need rünnakud tagasi. Ehkki Vene vägede katsed tungida põhjast Kupjanski linna esialgu tõrjuti, õnnestus nendel väikestel erariietes diversiooniüksustel siiski linna imbuda. Septembri teisel nädalal selgus, et venelased on kasutanud sõdurite ohutuks üle Oskoli jõe läände toimetamiseks gaasitoru. Ligi 10 km pikkuses torulõigus liikumiseks kasutati kärusid ja väljuti Radkivka juures. Ukraina väed purustasid väljapääsud torust ja ujutasid selle üle. Seega ei saa Vene väed enam kaotusteta lisajõude üle Oskoli toimetada.

Septembri keskpaigas õnnestus Vene vägedel hõivata positsioonid linna põhjaosas ja tungida kohati ka kesklinna. Seega muutus olukord raskemaks ja viimastel andmetel toob Ukraina väejuhatus Kupjanski alla lisajõude 3. ründebrigaadist, et asuda vasturünnakule ja linna tunginud venelased hävitada. Plaanis on ka põhjas asuv Vene platsdarm kaugemale suruda.

Ukraina 3. armeekorpuse juhatus vastutab kaitse eest u 120 km laiuses lõigus Harkivi oblasti idaosas ja Donetski oblasti põhjaosas. Vene väed on järk-järgult edasi tunginud kahel pool Siverskõi Donetsi jõge Lõmani ja Siverski suunas. Juba kevadel õnnestus venelastel läbi lõigata Lõmanist põhja Borovasse viiv maantee.

Üks väegrupp püüab tungida Lõmani põhja poolt. Idas 9 km kaugusel kaitsevad Ukraina väed veel Zaritšnet. Lõmanist kagus on metsane ala, Serebrjanski mets, ja tasapisi on venelased ka seal edasi tunginud ja lähenenud Jampilile. Siverski piirkonda kaitseb Ukraina 11. armeekorpus ja linna ähvardab Vene vägede edasitung kirdest. Lõmani vallutamise järel suureneks oht Slovjanski linnale.

Donetski oblasti kesk- ja lõunaosas

Kevadel ja suvel on Ukraina kaitse ülesehitus ja taktika eelkõige Donetski oblastis märgatavalt muutunud. Sõdurite puuduse tõttu on tavalistes brigaadides jalaväelasi vähe, kohati ligi 10% koosseisust. Ülejäänud on toetusallüksused, eelkõige droonide ja suurtükiväe allüksused ning logistika.

Rindel, eriti avatud maastikul puudub eesliinil pidev kaitseliin, on tugipunktid ning tagalas toetusüksuste positsioonid. Nähtavad kaitserajatised hävitavad venelased liugpommide ja suurtükiväe või droonide löökidega.

Nii võib rinde eesliinil ukrainlastel ühe kilomeetri peal olla umbes jagu jalaväelasi, kuus kuni kümme meest. Nad on hästi maskeeritud varjendites ja tegelevad rohkem vaatluse ja tulejuhtimisega. Vene vägede edasitungi korral nad ennast ei näita ja edasi jõudnud Vene sõjaväelaste salgad hävitatakse tagapool nii droonide kui suurtükitulega.

Samamoodi likvideeritakse ka Vene mehhaniseeritud allüksuste kiired edasitugikatsed, nende koondumine ja kolonnid avastatakse juba kaugelt. Rinde eesliini ja halli tsooni alast on saanud 10–20 km laiune tapatsoon, mida luuravad mõlema poole droonid.

Venelased püüavad selle tsooni läbimiseks päeval kasutada eri tüüpi kergeid sõidukeid, mootorrattaid, vahel ka lisakaitsega soomustehnikat. Paljudes rindelõikudes liiguvad Vene sõdurid edasi väikestes mõnemehelistes gruppides kas suvist rohelust kasutades või ööpimeduse varjus. Neil leidub ka soojusmaskeerimise keepe.

Edasi koonduvad ja ründavad nad määratud objekte, asulaid ja püüavad üles panna Vene lippe, et demonstreerida oma edasitungi. Sellele järgneb Ukraina vasturünnak droonidega ja viimaks ka jalaväega või sõjatehnika toel.

Ukraina väejuhatus kasutab suuremateks vasturünnakuteks ründeüksusi, mis on hästi varustatud droonidega ja droonivastaste vahenditega. Paljud suured asulad ja nende lähiümbrus on muutunud halliks tsooniks, kus väikesed Ukraina allüksused jätkavad vastupanu, ehkki Vene väed on enamiku hõivanud. Selline on varemeteväljaks muutunud Tšassiv Jari linn. Ukrainlaste vastupanu on jätkunud ka Toretski linna lähedal.

Venemaa põhilised jõupingutused sel aastal on suunatud Pokrovski ja Kostjantõnivka vallutamiseks. Pokrovski–Mõrnohradi ümbrus on hästi kindlustatud ja seetõttu püüavad venelased lõigata läbi Ukraina vägede logistikat. Kostjantõnivka juures on Vene väed augustis idast ja edelast edasi tunginud ja jõudnud linna idaserva lähedale, aga linna ümber haarata pole neil õnnestunud.

Mõrnohradi ja Kostjantõnivka vahel õnnestus Vene vägedel augustis sooritada Majaki juurest u 18 km sügavune läbimurre põhja poole. See ohustas lääne pool asuvat teedesõlme Dobropilljat. Ukraina rahvuskaardi 1. Azovi korpuse üksused asusid aga vasturünnakule ja Zolotõi Kolodjazi ja Rubižne hõivanud Vene ründekiilu ots lõigati kahelt poolt tiibrünnakutega ära.

Ümber piiratud u 1100 agressorit hävitati, 400 said haavata, osa langes ka vangi. Järgnevalt lõigati ära järgmine tükk Vene ründekiilust ja osa venelasi on Kutšeriv Jari juures ümber piiratud. Septembris alustati kahelt poolt rünnakuid ründekiilu alumise osa ümberpiiramiseks ja hävitamiseks Nõkanorivka ja Pankivka vahel. Piiramisrõngasse jäävaid Vene vägesid varustatakse droonidega.

Edasi püüdsid Vene väed Mõrnohradist põhjas tungida läände Rodõnske poole, et lõigata läbi Ukraina varustustee põhja Dobropillja suunas, kuid löödi tagasi. Vene väed pole suutnud läbi lõigata ka suurt maanteed Pokrovskist itta Pavlohradi suunas. Siiski on ukrainlaste varustusteed Vene droonide löögi all ja kohati kasutatakse teede kaitseks postide otsa pandud võrke.

Kaitselahingud toimuvad ka Mõrnohradist idas ja Pokrovskist lõunas, kus venelased üritavad pidevalt edasi tungida. Pokrovskit kaitseb Ukraina 7. dessantründevägede korpus.

Ukraina väed peatasid vasturünnakutega Zelenõi Hai ja Tolstoi juures Pokrovskist edelas Vene vägede edasitungi Dnipropetrovski oblasti suunas.

Vene väed on suutnud edasi tungida lõuna pool, Kurahhovest läänes Novoselivka, Sosivka, Ternove ja Berezove suunas Dnipropetrovski oblasti piirialale. Sealt ähvardatakse Velõka Mõhhailivkat. Velõka Novosilkast läänes on Vene väed edasi tunginud Zaporižžja oblastisse Novoivanivkasse ja lõuna pool Malõnivkasse, mis on Huljaipolest 12 km idas. Ukrainlastel õnnestus piirkonnas süüdata 35. armee komandopunkt, kus hukkus kümmekond Vene ohvitseri.

Alates augusti lõpust on palju infot Vene vägede ümberpaiskamistest teistest rindelõikudest Donetski oblastisse Pokrovski ja Bahmuti piirkonda. Põhiliselt on sinna üle viidud õhudessantvägede ja merejalaväe üksusi, nt 155. ja 40. merejalaväebrigaadi, 177. merejalaväepolgu, 76. dessantründediviisi ja 11. õhudessantbrigaadi allüksused Sumõ oblastist ja 70. motolaskurpolk Hersoni piirkonnast.

Ilmselgelt valmistab Vene väejuhatus seal ette otsustavat pealetungi Pokrovski–Mõrnohradi või Kostjantõnivka vallutamiseks. Seega on nõrgestatud Vene grupeeringuid teistes lõikudes ja ka Ukraina saab oma vägesid sealt ära tuua.

Pokrovski piirkonnas on Vene merejalaväelased ette võtnud mitu mehhaniseeritud grupirünnakut soomustehnikaga, kuid kõik need on nurjunud, ukrainlased on droonidega hävitanud enamiku soomustehnikast.

Ümberkorraldused Ukraina relvajõududes

2024. aasta sõjategevus maismaarindel näitas, et Ukraina väeosade juhtimine rindelõikudes on puudulik, sageli polnud korraldatud koostöö ja tõhus toetus. Laiades rindelõikudes tegutsenud ajutised operatiiv-taktikaliste väejuhatuste staabid ei olnud püsiva koosseisuga ja sealsed kindralid ei vastutanud tegelikult mitte millegi eest. Staapide ohvitserid roteerusid sageli ja neile allutati ajutiselt väeosi või allüksusi.

Tavaliselt vastutasid rindelõikude kaitse eest brigaadide ülemad. Juhtimisega seotud segadust suurendas asjaolu, et paljude tugevama võitlusvõimega brigaadide allüksused olid laiali paljudes rindelõikudes. Ukraina ülemjuhatus otsustas 2024. aasta lõpus operatiivse juhtimise parandamiseks rindel formeerida uuel aastal armeekorpuste juhatused. Armeekorpuste struktuur oli Ukrainas ka 1990ndatel, kuid hiljem reformide käigus see likvideeriti.

Esimesed 9. ja 10. armeekorpuse juhatused formeeriti vastavalt juba 2022. a novembris ja 2023. aasta kevadel, kuid need olid administratiivjuhtimiseks, formeerimiseks ja väljaõppeks. 2023. a formeeriti ka 11. korpuse juhatus reservvägede korpuse juhatuse alusel.

2024. aastal loodi 12. armeekorpuse juhatus Kiievi kaitseks ning kujundati ümber senine merejalaväe korpuse ja dessantründevägede korpuse juhatus. Viimase põhjal loodi kaks korpuse juhatust numbritega seitse ja kaheksa. Kuna senised juhatused täitsid teist rolli, siis nüüd täiendati neid kaadriga ja muudeti organisatsiooni, et nad saaks tegelda ka lahingutegevuse juhtimisega. Ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskoi kuulutas selle aasta veebruaris välja armeekorpuste juhatuste kui operatiivjuhtimise organite loomise ning nende formeerimine algas märtsis.

Armeekorpuste staapide ja korpuse üksuste formeerimine toimus sageli võitlusvõimeliste brigaadide põhjal. Kokku oli aprilli keskpaigaks formeeritud või formeerimisel 18 korpuste juhatust, neist 13 maavägedes, kaks dessantründevägedes, üks merejalaväes ja kaks rahvuskaardis.

Ühe korpuse juhatuse alluvusse läks tavaliselt viis kuni seitse brigaadi, sh vähemalt üks raske mehhaniseeritud brigaad ja suurtükiväebrigaad ning mitmesugused korpuse alluvusega allüksused, nt luure-löögipataljonid ja piloodita süsteemide pataljonid, mõnes ka polgud.

Korpuste juhatustest kõrgemale jäävad väegrupeeringute ja operatiiv-strateegiliste väegrupeeringute juhatused, kuid pole selge, mis ülesanded neile jäävad.

2025. aastal on reorganiseeritud ka brigaade ja pataljone. Kõik tankibrigaadid on ümber formeeritud rasketeks mehhaniseeritud brigaadideks, neis on mehhaniseeritud pataljonide kõrval vaid üks tankipataljon. Jalaväe- või laskurpataljonidest on formeeritud korpuste luure-löögipataljone, mille põhivahendeiks on droonid.

Sõja käigus uue juhtimisstruktuuri ja uute väeosade moodustamine on keeruline. Korpuste staapides on puudus kogemustega vanemohvitsere ja staabiohvitsere, sest neid kõiki ei saa ka brigaadidelt ära võtta. Ka pole piisavalt kaadrit ja tehnikat korpuste uute lahingu- ja tagalatoetusüksuste formeerimiseks.

Kõikide brigaadide eri rindelõikudes olevaid allüksusi pole võimalik koondada ka ühte kohta. Tugevaimad on parimate brigaadide põhjal loodud 3. armeekorpus ja rahvuskaardi 1. armeekorpus.

Kokkuvõte

Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on nn rahuläbirääkimistest hoolimata jätkunud nii terroristlike drooni- ja raketirünnakutega, aga ka pealetungiga maismaarindel. Kuna suvine pealetungikampaania ebaõnnestus, siis püüab Venemaa lisajõude Donetski oblastisse koondades alustada uut pealetungi mõne linna vallutamiseks. Samas jätkab Ukraina vasturünnakuid mitmel suunal.

USA presidendi läbirääkimised Vene diktaatoriga on aidanud viimasel oma positsiooni tugevdada ning aktiviseerida terrorisõda Ukraina vastu. NATO riikide abi nõrgestamiseks Ukrainale võib Venemaa ette võtta uusi provokatsioone NATO riikide, sh Eesti vastu.

Ukraina püüab oma relvajõudude operatiivjuhtimist rindel reorganiseerides parandada väeosade koostööd ja kaitsevõimet. Väeosade ümberformeerimisel suurendatakse droonisõja võimet. Ukraina kogemusi peab arvestama ka Eesti.

Artikli koostamisel on kasutatud ka Poola sõjandusajakirja Wojsko i Technika 2025. a nr 8 ja 9 materjale.