Teenistuskoerte väljaõpe treenib nii kaitseväelast kui ka kaitseliitlast
Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2025
Kursusel on sellel aastal kokku kümme osalejat. Lisaks veel koerajuhid politsei- ja piirivalveametist, maksu- ja tolliametist ning päästeametist. Kursuse eesmärk on 13 nädala jooksul pooleteise aasta vältel saada alustajast koerajuhist koos kutsikaga toimivaks K-9 (rahvusvaheliselt levinud koerameeskonna lühend – toim) meeskonnaks, millel on kõik vajalikud oskused teenistuslike ülesannete täitmiseks.
Selliseid kursusi on Eestis korraldatud juba 1992. aastast. Tol ajal oli kaks eraldi kooli: üks politseil ja teine piirivalvel. Hiljem liideti need kokku ja nüüd pakub sisekaitseakadeemia kõiki vajalikke koerajuhtide koolitusi kõigile koostööpartneritele.
Olenemata tulevikuprofiilist koolitatakse algfaasis kõiki koerajuhte sarnastel alustel. See aitab luua ühise mõistmise ja arusaamise koera toimimisest ning tutvuda ka sellega, millega mujal tegeletakse (nn K-9 võrgustik).
Kursuse kõige väiksemad ja nooremad teenistuskoerad on praegu sõjaväepolitseinik Rauno hoole all olev Soomest hangitud Belgia lambakoera kutsikas ja kaitseliitlase Erkki Eestist hangitud Saksa lambakoera kutsikas. Kutsika ostmine ei ole teatavasti poest piima ostmine, mis tähendab, et võtad siis, kui vaja. See on pikaajaline protsess. Kursuse kõige vanem koer on praegu kümnekuune.
Enamik koeri on hangitud väljastpoolt Eestit, sest suuremates riikides on lihtsalt rohkem koeri. Juuli lõpus toimunud kursuse nädalasel moodulil õppisid algajad koerajuhid koos oma koertega uusi oskusi.
Esiteks õpetatakse sellisel kursusel koerale kuulekust, et oleks võimalik koeraga koos tegutseda. Teiseks näidatakse koerale, kuidas jälge ajada, et tulevikus vastast jälitada. Samuti tuleb koerale selgeks teha esemete otsimine ja veel palju muud. Kuna kutsikad on alles väikesed, siis on ka koolitus neile kohane. Üle nelja trennikorra päevas nad veel ei jaksa. Kutsika motiveerimiseks kasutatakse toitu ja seda just peopessa mahtuvasse koera palju ei mahu.
Muidugi mõjutas koerlaste jaksu ka ootamatult saabunud suvi. Meie andsime endast parima, et koertel silm säraks ja käpp tatsuks. Järgnevatel moodulitel, kui koerad on juba suuremaks kasvanud, kestavad trennid kauem. Kursuse lõpus aga, kui peale toidu saab koera ka mänguasjaga innustada, kipuvad päevad väga pikaks venima.
Vanasõna, et algul ei saa minema, hiljem ei saa pidama, on siin täiesti kohane. Kursuse lõppedes ehk järgmise aasta oktoobris peaksid mõlemad koerajuhid suutma koos koertega inimese jälge ajada mõned kilomeetrid maastikul ja mõnesajad meetrid ka asula tingimustes. Samuti tuleb teenistuskoertel otsida maastikul peidetud kadunud esemeid ja kindlasti olla kuulekas. Kõiki neid oskusi testitakse ja kui eksamid ei ole edukalt sooritatud, siis koerajuhiks saada ei ole võimalik.
Kursusel õpetatakse ka keelatud ainete otsimist ja jõukasutust ehk inimese kinnipidamist koera abil. Teenistuskoerte koolituskeskuses on ka enne kaitseväelasi koerajuhi kutset omandamas käinud. Mujal Eestis sellist koolitust ei ole võimalik saada, sest see on ainuke selline kool.
Kaitseväelasi ja kaitseliitlasi on varemgi meie kõige pikemal kursusel osalenud. Peale selle osaletakse ka lühematel nädalastel kursustel, kus pakutakse mitmesuguseid täiendkoolitusi koera taseme hoidmiseks. Näiteks narkokursus, kus otsitakse keelatud aineid, või jõukasutuskursus, kus õpitakse kurjategija kinnipidamist koos koeraga.
Alates 2023. aastast korraldame kaitseliitlastele ka jäljekoolituse baaskursust. Selle vältel saavad kaitseliitlased koos oma koertega, kelle koolituslikku kõlblikkust on juba hinnatud, jäljekoolitust. Kaitseliidus on asutatud huvirühm „Teenistuskoerte grupp“, mille kaudu niisugust tegevust koordineeritakse.
Eesmärk on saada piisaval määral jäljekoeri, kelle abiga saab vastast metsas jälitada, kui selleks vajadus tekib. Jäljekoolituse baaskursuse läbinud koertele esitatakse samasugused jäljenõuded nagu meie põhikursuse läbinud koertele. Praegusel ajal on meil Harjumaal juba seitse sellist koera ja kümmekond on veel koolitust läbimas.
Ka muudes maakaitseringkondades on sarnane tegevus juba alguse saanud. Neid koeri, kes oskavad jälge ajada, kasutatakse põhiliselt taktikalise jäljeajamise harjutamiseks. See on meeskonnaharjutus, mis sisaldab kõike, mida ka tavaline jagu teeks, kui on vaja kedagi metsas jälitada. Koera olemasolu on aga suur eelis, sest ta suudab jälje järgi kohe vastaseni jõuda.
See aitab aega võita ja muudab töö turvalisemaks, kuna mööda jälge liikudes teame, kuskohast võib oht meid varitseda. Koer annab meile suure eelise, mida meil seni ei ole olnud.