Nutiklõpsu maailmareis infomaastikul
Ilmus ajakirjas Sõdur nr 6/2025
Kuivõrd kaitseväe üksuste siirmised õppuse- ja paiknemisaladele on Eestis saanud pea igapäevaseks normaalsuseks, siis kõiki liikumisi avalikkusele välja ei kuulutata. Eriti puhkudel, kus kaitseväe tehnika liikumine ei mõjuta tavaelanike harjumuspäraseid marsruute, nt raskeveosed mööda raudteid. Rutiinsete kaitseväe tehnika kolonnide sõit maanteedel ei satu üldjuhul tsiviilelanike erilise tähelepanu alla. Septembri lõpus läbi Tartu linna raudteerelssidel siirnud liitlaste tankid pälvisid aga sotsiaalmeedias suuremat tähelepanu.
Reedesel päeval, 26. septembril viidi ellu kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse logistilist operatsiooni, mille käigus paigutati varem Lõuna-Eestis Reedo linnakus paiknenud Ameerika Ühendriikide Abrams M1A2 lahingutankid plaanilise rotatsiooni korras raudteed pidi Tapa linnakusse. Seda jäädvustas ka tsiviilelanikust tartlane, kellele pakkusid Riia tänava raudteesillal möödunud liivakarva tankid tavapärasest keskkonnast eristuvat vaatemängu.
Nähtu jäädvustamiseks järgnenud harjumuspärane klõps nutitelefoniga ei olegi esmapilgul midagi erilist, ega pole seda ka oma igapäevaelu sotsiaalmeedias jagamine. Sel korral läks aga teisiti. Jäädvustusel õnnestus digitaalses inforuumis alustada interkontinentaalset retke.
Algoritmide soosingul võib digitaalne sisu levida inforuumis miljonite inimesteni üle maailma. Kusjuures peab arvestama, et miski, mis on juba korra internetti üles laaditud, jääb sinna ka igaveseks. Peale selle kaob algsel autoril pärast avaldamist ära kontroll sisu edasise saatuse üle, sest igaüks võib algmaterjalist koopia salvestada ning omal viisil muus kanalis või formaadis seda edasi jagada. Täpselt selline oli sündmuste käik ka tartlase nutiseadmega septembris tehtud fotojäädvustusega, mis võttis sotsiaalmeedias ette digitaalse reisi ümber maailma.
Vaid mõne päevaga oli sisu jõudnud Venemaa kodanike peamises sotsiaalmeedia keskkonnas Telegram miljonite silmapaaride ette. Algul edastati küll vähest faktipõhist informatsiooni, kuid aja möödudes moonutati sisu tonaalsuselt järgemööda negatiivsemaks. Tartus tehtud foto levis 26.–30. septembri jooksul Eestist edasi veel kaheteistkümnesse Euroopa riiki. Samuti leidis pilt tähelepanu Ameerika Ühendriikides, Venemaal, aga ka kuues Aasia riigis.
Pelgalt viie päeva jooksul oli foto levinud kokku juba üle 380 postitusena üle maailma, seda näiteks nii kodumaistes veebiuudiste portaalides Delfi ja Postimees kui ka populaarsetes sotsiaalmeedia keskkondades, nagu Facebook, X, Telegram ja VKontakte.
Venemaa propagandamehhanismid käivitusid pärast Abramseid kujutavat fotot paljudele ootuspäraselt, sest võimaluse nägemine rutiinsete propagandasõnumite levitamiseks on kui vesi nende veskile. Sihipäraselt ja süstemaatiliselt levitatud negatiivsed sõnumid jõudsid sotsiaalmeedias eetrisse veidi pärast ööpäeva möödumist algse postituse avaldamisest.
Kirja pandi aastate jooksul kulunud jutupunktid NATO näilisest järjekordsest provokatsioonist Venemaa suunal. Kummastavad olid aga postitused, kus toetuti fotole Ameerika Ühendriikide tankidest ning väideti sealjuures, et NATO tarnib Eesti kaudu Ukrainasse rasketehnikat. Mõistagi ei vasta sellised väited tõele.
Mõnede näidetena levisid vaenu õhutavad venekeelsed Telegrami postitused ligi 863 000, 451 000 ja 446 000 eri kontoni. Lääne suunal negatiivsete hoiakute kujundamine ja Kremli soositud jutupunktide indoktrineerimine oma elanikele on levinud meetmed Venemaal, et säilitada praegu riigis eksisteeriv kord.
Rasketanke Abrams M1A2 kujutanud dokumentaalfoto jõudis ka georuumilisele luureteabele (GEOINT) ja avalikele allikatele tugineva luure (OSINT) praktikutest internetipõhiste huvigruppideni, kes erinevate varjunimede alt oma tulemusi presenteerisid. Algse foto põhjal tehti mitu analüüsi, millega seotud töövõite oma jälgijatega avalikult jagati. Peale selle jagati ka mitmeid lahenduskäike: näiteks oli võimalik fotol nähtud grafiti ehk tänavakunsti põhjal pildiotsingu tulemustega algne asukoht määrata.
Koordinaatide täpsusega kaardistati ka algse pildistaja asukoht. Aerofotole oli märgitud kaamera võttenurk ehk suund, millelt sündmus dokumenteeriti. Samuti toodi välja kaitseväe üksuse siirmise alg- ning lõpp-punkt. Kokku olid koondatud teisedki samast veosest avalikult internetis levitatud foto- ja videojäädvustused, mille olid teised eestlased algul sotsiaalmeediagruppidesse üles riputanud.
Avalikele allikatele tuginedes määrati ka põhiüksus ning selle allüksus, mille koosseisu- ja varustustabelisse tankid kuulusid. Võib arvata, et kõik sellised infokillud on kasulikud ka Venemaa luureteenistusele, kelle tööülesannete hulka kuulub kõigist meediumitest julgeolekuteabe kogumine.
Eespool käsitletud näite puhul saame tõdeda, et infoväli ei jää tühjaks – kui ise ei räägi, siis teeb seda sinu eest keegi teine. Samuti on juhtunu taas kinnituseks, kuidas Venemaa negatiivse sisu tootmiseks iga võimalust ära kasutab. Eraisikuna sotsiaalmeedias toimetades tasub võtta aega ning analüüsida, millist mõju võib loodav sisu kanda ning kas levitatav informatsioon võib teenida ka kellegi teise huve. Kõik see ilmestab, milline mõju võib eraisiku dokumenteerival fotol infomaastikul olla, kinnitades vaid mõne päevaga kanda eri mandrite lokaalses inforuumis.