Merevägi ja droonid

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 5/2025

Tundub, et kriitikud ei suuda mõista, et droonid pole vähemalt meresõjas omaette võime, vaid võimekandjad ja varustuse soetamisel tuleb lähtuda vajadusest. Mehitamata vahendid laevade täiendusena võivad olla väga vajalikud, aga laevu ei saa mehitamata vahendite vastu välja vahetada.

Puust ja punaseks: kolmele laevale kolm drooni juurde hankida on hea lahendus, aga hankida kolm drooni ja samal ajal kolm laeva vanarauaks teha või ehitamata jätta on halb lahendus.

Meredroonidest rääkides mõtleb tavainimene ilmselt midagi Ukraina Magura või Sea Baby taolist: satelliitside abil juhitavat lõhkelaengut kandvat paati, millega saab uputada laevu. Ukrainlased on selliste vahenditega suurt edu saavutanud, ehkki nad ise tunnistavad, et nad ei eelista droone laevadele, vaid kasutavad neid sellepärast, et laevu pole.

Enamik edukaid rünnakuid on üllatanud vastast kas kai ääres või kalda lähedal, kus sihtmärki on kergem leida ja sihtmärgil on raskem manööverdada. Avamerel on rünnakud olnud vähem edukad. Sellised droonid on pealveetõrje (anti surface warfare, ASuW) võimekandjad. Sama ülesannet täidavad raketid ja torpeedod ning mõnede mööndustega ka kahurid ja meremiinid.

Mehitamata pealveesõidukeid kasutatakse ka seireks (surveillance). Näiteks Taani merevägi võttis hiljuti eksperimentaalselt sel otstarbel kasutusele neli suure autonoomsusega ning elektrooniliste ja elektro-optiliste sensoritega varustatud Saildrone Voyager drooni. Sellised droonid võiks olla täienduseks kaldaradaritele ning patrull-laevadele ja -lennukitele.

Mehitamata õhusõidukid täidavad samuti pealveetõrje ja seire rolli. Mehitamata allveesõidukeid kasutatakse seireks ja miinitõrjeks (mine countermeasures, MCM). Eestis on kasutusel Remus 100 allveedroonid, mis on eriti sobivad miinide tuvastamiseks madalas vees, kus miinitõrjelaevad ei saa tõhusalt tegutseda. Tuleb siiski lisada, et Remus 100 ei saa leitud miine kahjutuks teha, vaid selleks tuleb kasutada tuukreid, kes töötavad laevadega võrreldes aeglasemalt.

Mehitamata allveevahendite peamised probleemid on side ja navigeerimine: kuna raadioside vee all ei levi, peavad nad selleks kas pinnalduma või vähemalt antenni veest välja pistma. Lood iseseisvalt üle mere vastase sadamasse sõitvatest torpeedodest, nagu venelaste Poseidon, meenutavad esialgu lugusid suurest meremaost: paljud on neid kuulnud, aga vähesed on teda ennast näinud.

Kust king pigistab

Kuigi seiret, pealveetõrjet ega miinitõrjet pole kunagi liiga palju, pole me neist üheski vallas päris püksata. Kaldaradarijaamad koos laevade ja lennukitega ning koostöös liitlastega tagavad vähemalt rahuajal enam-vähem piisava tuvastatud merepildi. Pealveetõrjeks on olemas BlueSpear laevavastased raketid ja miinid, miinitõrjeks miinijahtijad, tuukrid ja Remus 100 allveerobotid. Samal ajal on meil valdkondi, kus võimed puuduvad täielikult või on silmanähtavalt ebapiisavad.

Viimastel aastatel ning sel kevadel toimunud intsidendid demonstreerisid nii veealuse taristu haavatavust kui ka kaitseväe võimete piire merel. Kuigi torusid ja kaableid lõhkunud laevad õnnestus kiiresti tuvastada (usun, et nüüd, kus oht on teada ja asutustevaheline koostöö läbi harjutatud, käiks see veel kiiremini), ei piisa sellest ohu ennetamiseks. Lipuriigita laevade peatamine Eesti majandusvööndis õnnestus täpselt pooltel juhtudel.

Need juhtumid näitavad, et meil on tõsine probleem kohalolekuga (presence) oma merealal. Pahategijat heidutavad just vahendid, mis suudavad korrarikkumise tuvastada ning vajaduse korral sekkuda ja seda ka demonstreerivad. Kaitseväel puuduvad piisavad vahendid, et tagada kohalolek kogu Eesti merealal 365 päeva aastas, seitse päeva nädalas ja 24 tundi päevas, ka halva ilmaga.

Sel talvel patrullis Soome lahe kaablite kohal miinijahtija – tõenäoliselt kõige ebasobivam laevatüüp sellise ülesande jaoks, aga muud polnud võtta. Samuti sai selgeks, et 50 meetri pikkune ja kuulipildujaga relvastatud laev pole tankeri kaptenile küllalt veenev, et teda peatuma sundida.

Lisaks, mitte asemel

Mehitamata vahenditel on mõningaid eeliseid ja need saaks olla mehitatud laevadele tõhusaks toeks, aga ei saa neid asendada. Kuidas saaks 10–20-meetrine droon olla 50-meetrisest laevast merekindlam, et halva ilmaga avamerel patrullida? Kas see oleks tankeri kaptenile patrull-laevast veenvam argument peatumiseks? Meil on küll meremiinid, aga ainult üks 48 aastat vana miiniveeskaja. Kuidas peaks väike miinitekita droon seda rolli täitma?

Ma pole veel märganud kedagi tõsimeeli soovitamas mõnd jalaväepataljoni droonidega asendada, vaid droone soovitakse olemasolevate pataljonide võimete suurendamiseks. Merel on sama moodi: mehitamata vahendeid on vaja laevadele lisaks, mitte laevade asemel.

Uusi vahendeid tuleb hankida teadaolevate võimelünkade täitmiseks, mitte soodsa hinna või heade omaduste pärast. Samuti pole mõtet tugevdada juba olemasolevaid võimeid, kui nende kõrval haigutavad augud.