Drooniderohke Venemaa sõda Ukraina vastu 2025. a suvel
Avaldati ajakirjas Sõdur nr 4/2025
Jätkub nii rindeäärsete Ukraina linnade kui ka tagalaobjektide massiline ründamine droonidega, et purustada infrastruktuuri ja tappa tsiviilelanikke. Taktikalisi muudatusi on nii droonide kasutamisel kui ka lahinguväljal. Läbirääkimistel pole Venemaa nõudmised muutunud ja see näitab, et Venemaa juhtide eesmärk on endiselt iseseisva Ukraina riigi hävitamine.
Ukraina üllatusrünnak
1. juunil 2025 sõitsid suured kaubaveoautod nelja olulisema Vene strateegilise lennuväe kasutatava lennuvälja lähedale. Veoautode koormaks olnud moodulmajakestel lendasid katused pealt ära ja sealt startisid Ukraina FPV droonid, mida juhiti kaugelt Ukrainast Vene mobiilside võrgu kaudu. Kokku 117 drooni ründasid neljal lennuväljal baseeruvaid Vene sõjalennukeid.
Droonid ründasid ja tabasid Olenja lennuväebaasis Murmanski oblastis, Belaja lennuväebaasis Irkutski oblastis, Djagilevo lennuväebaasis Rjazani oblastis ja Ivanovo lennuväebaasis Ivanovo oblastis paiknevaid strateegilisi pommitajaid, aga ka teisi sõjalennukeid. Olenja paikneb Ukrainast u 1900 km ja Belaja 4300 km kaugusel.
Kahjuks Amuuri oblastis Ukrainka lennuvälja suunas sõitnud viienda veoauto koorem süttis ja plahvatas ning rünnak nurjus. Mõnedel andmetel ei õnnestunud täielikult ka Djagilevo lennuväebaasi ründamine, droonid startisid enneaegu.
Üllatusrünnaku korraldas kindral Vassõl Maljuki juhitav Ukraina julgeolekuteenistus SBU. Kasutati firma First Contact FPV droone Osa, millel on massiivne raam, kuhu on paigutatud elektroonika ja kaablid. 8,5 kg kaaluval droonil on neli elektrimootorit, 3,3 kg laadung, kiirus 150 km/h ja lennukaugus kuni 25 km.
Operatsioonil kasutati kumulatiivseid ja kildfugass-laenguid. Lisaks manuaalsele kaugjuhtimisele mobiilsidevõrgu kaudu oli ka autonoomne masinjuhtimine sihtmärgi kujutise algoritmidega.
SBU teatel hävitati või vigastati 41 lennukit. Viimaste SBU avaldatud droonivideote ja satelliidifotode põhjal hävitati või vigastati raskelt 12–14 sõjalennukit, sh seitset strateegilist kaugmaa-raskepommitajat Tu-95MS Olenjas ja Belajas, neli kuni kuus strateegilist keskmaapommitajat Tu-22M3 kolmel lennuväljal, ühte transpordilennukit An-12 Olenjas. Vigastati veel kuni nelja pommitajat Tu-22M3, kahte kaugmaa-radarluurelennukit A-50 Ivanovos ja tankurlennukit Il-78.
Ukrainlased hävitasid neid pommitajaid, mis kogu aeg lennutavad Ukraina pihta tiibrakette Kh-101 või Kh-555 ja laevavastaseid rakette Kh-22 või Kh-32. Lennukid olid tangitud ja osadel raskepommitajatel olid all isegi tiibraketid, mistõttu valmistusid need rünnakuks. Niimoodi hävitati või vigastati umbes veerand Vene strateegilise pommituslennuväe lennukipargist.
See on raske löök Venemaale, sest nõrgestati strateegiliste tuumajõudude üht koostisosa. Oluline on ka radarlennukite vigastamine, sest neid oli Venemaal töökorras vaid kuus lennukit. Ka vigastatud lennukeid pole võimalik kiiresti remontida. Videotest on näha, et venelased olid pannud paljude lennukite tiibade ja korpuste peale vanad rattakummid, kuid need ei päästnud.
Erioperatsioon kandis nimetust Pautina ehk Ämblikuvõrk. See on kahtlemata mõjuv löök diktaator Putinile. Rünnak näitas, et ka neljandal sõja-aastal on Venemaa strateegiliste lennuväebaaside kaitse nõrk, aga ka seda, et Venemaa julgeolekuteenistused ei tööta efektiivselt.
Ukraina teatel valmistati operatsiooni ette poolteist aastat ja teiste riikide kaudu toimetati Venemaale droonid, lõhkelaengud ja ka moodulmajad. Kõik operatsiooniga seotud Ukraina agendid lahkusid enne lööki Venemaalt.
Ukraina julgeolekuteenistuse agendid kasutasid baasina ühte laoruumi Tšeljabinskis kohaliku Vene julgeolekuteenistuse FSB hoone lähedal. Seal pandi 150 drooni kokku, varustati lõhkelaengutega ja laaditi moodulmajade katuse alla ning majakesed mineeriti. Väga oluline oli ajaline planeerimine, sest rünnak lennuväljade pihta algas ühel ajal.
Venemaal oli enne rünnakut õhu-kosmosejõududes kokku 58 raskepommitajat Tu-95MS, 13 raskepommitajat Tu-160 ja 54 keskmist pommitajat Tu-22M3 Backfire. Neist töökorras oli Economisti hinnangul kokku 90 pommitajat, sest vanu lennukeid kasutatakse ka teistele tagavaraosade hankimiseks.
Ehkki Ukraina on rünnanud Venemaa lennuvälju ja infrastruktuuri Venemaa territooriumilt ka varem, siis see rünnak oli eriti laiahaardeline ja tulemuslik. Pärast rünnakut vähenes Vene strateegilistelt pommitajatelt sooritatavate tiibraketilöökide arv Ukraina pihta.
Ukraina kaugmaa-ründedroonide rünnakud Venemaa sõjaliste ja infrastruktuuriobjektide vastu on peaaegu igapäevased. 9. juunil ründasid ukrainlased droonidega Savastleika lennuväebaasi Nižni Novgorodi oblastis ja 11. juunil Buturlinovka lennuvälja Voroneži oblastis. Savastleikas vigastati hävitajat MiG-31 ja MiG-30 või MiG-34.
Venemaa rekordilised drooni- ja raketirünnakud
Viimastel kuudel on järjest kasvanud kaugmaa-droonirünakute arv Ukraina pihta. Igapäevased massiründevahendid on Iraani päritolu kaugmaa-ründedroonid Shahed ehk Geran, mille tootmine Venemaal on kasvanud. Eelmisel aastal toodeti neid päevas 120 tk, kuid nüüd mais juba 170 tk.
Ukrainasse ühes kuus lennutatavate kaugmaadroonide arv on praeguseks jõudnud 4000–5000-ni. Samal ajal ligi poole neist moodustavad nn pettedroonid ehk drooni imitaatorid Gerbera ja Parodija. Juunis oli märgata droonide Geran-2 ehk Shahed-136 suuremat kasutamist 5–7 km kaugusel rindest asuvate sõjaliste objektide ründamiseks.
Neil droonidel on ka moderniseeritud variant neljasilindrilise mootori, suurendatud lõhkepea, uue antenni ja kütusesüsteemiga. Samas ka osa Gerberasid võib olla varustatud väikse, 3–5 kg lõhkelaenguga.
Venemaa droonirünnakute eesmärk on Ukraina sõjalise ja tsiviilinfrastruktuuri hävitamine, kaitseväe logistika segamine ja Ukraina õhutõrje ülekoormamine, aga juulist ka mobilisatsiooni segamine. Reaalselt tabavad Vene rünnakud sageli linnade elamurajoone ja seega on tegemist terrorirünnakutega ukrainlaste kaitsetahte murdmiseks.
Diktaator Putin püüab tõestada Venemaa sõjalist üleolekut lääneriikidest ja sellele on kaasa aidanud USA uue administratsiooni poliitika ning Ukrainale antava abi piiramine.
Arvestades Vene droonirünnakute massiivsust ja nende kombineerimist raketirünnakutega, pole lääneriigid suutnud Ukraina õhukaitset piisavalt toetada. Lääne kompleksid ja raketid on kallid ja neid toodetakse liiga vähe. Ukraina pidi õhukaitse efektiivsuse suurendamiseks leidma uusi lahendusi.
Juba kevadest kasutavad Vene kaugmaa-ründedroonid sageli uut, osalt juba veebruaris-märtsis rakendatud taktikat. Droone hakati lennutama Ukraina õhuruumis seniste madalate kõrguste, 50–100 m asemel 1500–2500 m kõrgusel. Ehkki see võimaldab osade radaritega droone paremini avastada, vähendab see Ukraina õhutõrje võimalusi droone lennul hävitada.
Paljude mobiilsete õhukaitsegruppide relvastuses olevad 12,7 mm või 14,5 mm kuulipildujad küünivad vaid kuni 1800 m kõrgusele, aga vaja oleks 30–35 mm õhutõrjekahureid või odavaid õhutõrjeraketikomplekse, mida kõikjale ei jätku. 23 mm õhutõrjekahurite efektiivne laskelagi on 1500 m.
Enne sihtmärgile lähenemist laskub droon umbes 1000 m kõrgusele ja seejärel ründab, pikeerides sihtmärki. Koos tavaliste Shahed-131/136 ehk Geran 1/2 droonide kõrval kasutatakse ka rohkem turboreaktiivmootoriga droone Shahed-238. Selle drooni lennukiirus on tavalisest kaks korda suurem ja küünib 380–400 km/h või ülegi.
Kiiremad droonid on vähem aega Ukraina õhutõrje tuletsoonis. Osad Shahedid on muudetud operaatorite poolt juhitavateks, kasutades Ukraina Starlinki sidesüsteemi. Neil on peal elektrooptilised seaded Ukraina õhukaitse avastamiseks. Samuti on droonide navigatsiooniaparatuuri häirekindlust Hiina antennide abil täiustatud.
Venemaa kaugmaa-droonirünnakud Ukraina vastu 2025
Kuu Droonide arv Hävitatud Kõrvale juhitud Kahjutuks tehtud, %
Jaanuar 2611 ? ? 96
Veebruar 3902 2209 1591 97
Märts 4198 2435 1386 91
Aprill 2476 1195 900 84
Mai 3628 ?
Juuni 5408
Vene droonirünnakute aktiivsus kasvas mais. Ööl vastu 7. maid ründas Venemaa Ukrainat 187 kaugmaadrooniga ja 18. maid 273 drooniga, neist võisid tabada vastavalt 42 ja 57. Ööl vastu 26. maid ründas Venemaa Ukrainat juba 355 ründe- ja pettedrooniga ja neist tabasid 67.
Massiivne Vene drooni- ja raketirünnak Ukraina vastu toimus ööl vastu 1. juunit. Vene terroristid lasid kolm ballistilist raketti Iskander-M või Põhja-Korea KN-23, neli tiibraketti Kh-101 või Iskander-K ning 472 ründedrooni Shahed/Geran või pettedrooni. Ukraina õhukaitse ja õhujõud suutsid hävitada 213 drooni ja 172 drooni juhiti elektrooniliste segamisvahenditega kõrvale või nad kukkusid ise alla.
Seega tabasid sihtmärke kolm ballistilist raketti ning 87 drooni. Vene raketilöögis Dnipropetrovski oblastis asuva Ukraina õppeüksuse pihta sai surma 12 Ukraina sõjaväelast ning haavata u 60. Kuna selles olid süüdi ka Ukraina ohvitserid, astus Ukraina maavägede juhataja kindral Mõhhailo Drapatõi tagasi.
Ööl vastu 6. juunit järgnes Venemaa kättemaks pommitajate ründamise eest. Ukrainasse lennutati 407 ründe- ja pettedrooni ning kuus ballistilist ja 38 tiibraketti ja neist tehti kahjutuks 368 drooni ja enamik rakette. Kättemaksurünnak toimus ka ööl vastu 9. juunit, kui Ukrainasse lennutati 479 ründe- ja pettedrooni, neli Kinžali ning 14 tiibraketti, neist tehti kahjutuks 460 drooni ja kõik raketid. Järgmisel ööl toimus rünnak 315 drooni, kahe ballistilise ja viie tiibraketiga. 277 drooni tehti kahjutuks ja hävitati kõik raketid.
Järgmine suur drooni-raketirünnak toimus ööl vastu 17. juunit. Ukrainat rünnati 440 ründe- ja pettedrooniga ning 29 tiibraketi ja kahe Kinžaliga ning neist 175 drooni, 14 tiibraketti ja kaks aeroballistilist raketti olid suunatud Kiievi ja ümbritsevate asulate vastu. Droonid lendasid eri suundadest, nii piki jõge kui ka idast ja läänest.
Kiievis oli kahjustusi 30 kohas, üks Kinžal tabas üheksakorruselist elumaja. Kokku hukkus 28 inimest ja 134 sai vigastada. See oli ohvrite arvult teine taoline rünnak pealinna vastu. Ukraina õhukaitse hävitas või tegi kokku kahjutuks 402 drooni, 22 tiibraketti ja ühe Kinžali. Tsiviilohvreid oli ka Odessas ja Tšernihivi oblastis.
30. juunist hakkasid venelased droonidega ründama Ukraina sõjaväe värbamiskeskusi. Esimene droonirünnak Krõvõi Rihi keskuse pihta küll ebaõnnestus, kuid 3., 6. ja 7. juulil rünnati droonidega neid keskusi Poltaavas, Krementšukis, Harkivis ja Zaporižžjas ning oli haavatuid personali ja tsiviilisikute hulgas. Seega tuleb keskuste tööd ümber korraldada.
Rünnakus ööl vastu 4. juulit kasutasid Vene terroristid juba 539 ründe- ja pettedrooni, seitse ballistilist raketti ja neli tiibraketti. Ukrainlastel õnnestus neist kahjutuks teha kokku 474. Rünnaku pealöök oli suunatud jälle Kiievi vastu ja õhukaitse jäi hätta, linna tabasid 63 drooni ja üheksa raketti, vigastada sai 20 inimest.
Hiljuti, 8. juuli õhtul ja ööl vastu 9. juulit, toimus kahes mõttes rekordiline droonirünnak Ukraina vastu. Venemaalt lennutati Ukrainasse 728 kaugmaa-ründedrooni Shahed/Geran ja nende imitaatorit Gerbera ja Parodija. Veidi üle poole neist olid ründedroonid. Peale selle lasti Saraatovi ja Kurski oblastist seitse tiibraketti Kh-101 või Iskander-K ning Lipetski oblastist kuus aeroballistilist raketti Kinžal.
Ukraina õhukaitse- ehk droonitõrjejõud püstitasid aga võimsa rekordi: hävitati 296 ja juhiti kõrvale 415 drooni – kokku 711 drooni ehk 98%. Rünnaku tõrjumiseks kasutati Ukrainas kasutusele võetud uusi püüdedroone ning need tõestasid oma efektiivsust.
Kiievi pihta lastud tiibraketid hävitas Ukraina õhukaitse, kuid pole infot selle kohta, mida tabasid Lutski piirkonda Volõõnias lastud kuus aeroballistilist raketti Kinžal ja droonid. Vene propaganda väitel hävitasid need sõjatööstuse kaitsmiseks sellesse piirkonda viidud Patrioti kompleksi. Lutski piirkonnas komplekse Patriot varem polnud.
Juba järgmisel ööl järgnes uus Vene drooni-raketirünnak 397 drooni ja kuue tiibraketiga Kh-101 ja kaheksa ballistilise raketiga Iskander-M, mis olid suunatud põhiliselt Kiievi vastu. Ukraina õhukaitsel õnnestus seekord hävitada või kõrvale juhtida 368 drooni ja hävitada kõik raketid. Kuid 30 drooni tabasid sihtmärke ning tekitasid hävingut.
Ukraina viimased tõrjesaavutused näitavad, et Venemaa jõupingutused ründedroonide masstootmiseks ja kasutamiseks ei too kaasa Ukraina tagala kokkuvarisemist. Ehkki mais oli Ukraina õhukaitse efektiivsus droonide vastu vähenenud 80–82%-le, siis juba juuliks suudeti see suurendada taas üle 95%.
Ukraina on suutnud ilmselt lääneriikide toel luua efektiivsed püüdedroonid. Välja töötatud on mitu efektiivset püüdedroonide mudelit ja need võivad hävitada nii luuredroone kui ka Shahed tüüpi ründedroone. Kiievi kaitseks arendati Puhta Taeva algatusega püüdedroonid ja linn panustas programmi 260 miljonit grivnat.
Nelja kuuga suudeti nende droonidega hävitada juba 550 Shahedi. Operaatorite juhitavad püüdedroonid lendavad 250–300 km/h, mistõttu on need tavalistest Shahedidest kiiremad. Droone toodab viis Ukraina firmat ja ühe hind on u 4000 eurot.
Võitluseks Vene ründedroonidega kasutatakse detsembrist ka Ukraina piloodita süsteemide vägedes, näiteks 412. polgus “Nemesis” olevaid püüdedroone. Loodud on uued püüdedroonid, mis suudavad tabada Shahede 70% efektiivsusega.
Püüdedroonide programmi raames on Ukraina relvajõududes loomisel uued allüksused, meeskonnad on formeerimisel ja operaatorid väljaõppel.
Ukrainas on loomisel ja katsetamisel omamaine lasersüsteem Tryzub ehk Kolmhammas, millega saab hävitada droone, liugpomme ja tiibrakette kuni 3 km kauguselt ja 2 km kõrguselt. Koptereid, lennukeid ja suuri piloodita lennuaparaate saab sellega vigastada kuni 5 km kauguselt.
Vene droonirünnakute suurem arv on paraku tähendanud ka suuremaid ohvreid Ukraina tsiviilelanike hulgas: juunis hukkus 232 inimest ja sai haavata 1343. Selle aasta I poolaastaga sai Vene rünnakutes surma ja haavata 6754 tsiviilisikut, eelmisel aastal samal ajal oli see arv 4381.
Mootorrattasõda ehk olukord maismaarindel
Märtsis toimusid otsustavad heitlused Kurski oblastis, kus Vene väed asusid koos Põhja-Koreast ostetud kahurilihaga vasturünnakule ja sundisid Ukraina väed sealt taanduma. Lisaks ülekaalule elavjõus kasutasid venelased rohkelt kiudoptilise kaabliga FPV droone ja seega muutus Ukraina väegrupi varustamine väga raskeks.
Aprillis sõjategevus maismaarindel veidi nõrgenes, Vene vägesid paigutati ümber ja nad suutsid hõivata 177 km². Mais ägenes Venemaa ründetegevus nii Pokrovski piirkonnas, Toretski–Kostjantõnivka suunal, aga ka Sumõ oblasti piirialal.
Venelased on läände edasi liikunud ka Pokrovskist lõuna pool Novopavlika suunas ja Kurahhove suunalt, väike edu on ka Kupjanski ja Lõmani piirkonnas. Vene ametnike väitel suutsid Vene väed 1. juuliks hõivata kogu Luhanski oblasti territooriumi, kuid Ukraina ja Vene sõjablogijate info kohaselt on osalt tegemist halli tsooniga.
Vene vägede efektiivsus pealetungil kasvas, nad suutsid mais vallutada u 448 km² Ukraina territooriumi ja juunis juba 566 km². Ründajaid aitas maastikul kevadsuvine roheluse kasv, mis võimaldas paremini maskeeruda.
Suuremat tähelepanu on Ukrainas pööratud Vene sissetungile Sumõ oblastisse ja juba juunis asusid Ukraina väed seal vastupealetungile. Vene väesalgad tungisid Sudža piirkonnas üle piiri Novenke ja Basivka juures juba veebruari lõpus, kuid tõsisem sissetung algas märtsis. Edasitung hakkas edenema mai lõpus, kui venelastel õnnestus hõivata Loknja ja lääne pool Bilovodõ, Vodolahõ ja Kostjantõnivka.
Juuni algul hõivasid Vene väed platsdarmi keskosas veel Jablunivka ja Novomõkolajivka, läänes Oleksijivka ja Kindrativka. 7. juunil tungisid agressorid Junakivka keskossa ja olid kokku hõivanud juba 190 km². Piirist jõuti platsdarmi lääneosas 5 ja idaosas kuni 10 km kaugusele. Vene väegrupis oli mai lõpus Sumõ suunal 65 000 meest.
Vene vägede eesmärk on diktaatori ülesandel luua nn puhvertsoon. Kavas on läheneda Sumõ linnale, et saaks seda tulistada suurtükkidest või rünnata FPV droonidega. Sumõ oblastit ründavad varem Kurski oblastis võidelnud merejalaväe ja õhudessantvägede üksused, nt 810. ja 155. merejalaväebrigaadi, 177. merejalaväepolgu, 83. dessantründebrigaadi, 106. õhudessantdiviisi ja 76. dessantründediviisi allüksused, aga ka mõned Leningradi sõjaväeringkonna polgud ja Tšetšeenia Ahmati pataljon.
Siin tegutsevad ka eriüksuste droonioperaatorid, sh Anvari eriüksusest ja Rubikoni keskusest. Venelased kasutavad nii Sumõ kui ka Harkivi oblasti põhjaosas väikeste ründeallüksuste taktikat. Sumõ oblasti kirdeosa on metsane ja sobiv jalaväe tegevuseks, kasutatakse ka mootorrattaid. Soomustehnikale pole mets ja märgala sobiv. Tihe mets takistab ka droonide aktiivset kasutamist.
Juunis õnnestus Ukraina vägedel venelaste aeglane edasitung Sumõ suunas peatada ja asuda vasturünnakutele kahes põhisuunas, läänes Andrijivka juures ja idas Junakivka, Sadkõ juures. Ukrainlased tõid piirkonda mitmed ründeüksused.
14. juunil õnnestus ukrainlastel Andrijivka vabastada ja praeguseks on Oleksijivka juures Vene 155. merejalaväebrigaadi üksus kolmelt poolt haardes. Vene väed on okupeerinud 208 km² ja on praegu u 20–25 km kaugusel Sumõst, mistõttu otsest ohtu linnale ei ole.
Ukraina väed on rajanud tugevad kaitseliinid mitmes suunas. Venelased on aga rünnanud linna raketiheitjatega.
Ukraina väed on jätkanud juunis võitlust ka Kurski oblastis Tjotkino piirkonnas, Gluškovost edelas, kus tegutsevad Vene õhudessantväeosad. Kornevo juures õnnestus ukrainlastel 2. juulil ilmselt HIMARS-iga tabada Vene 155. merejalaväebrigaadi komandopunkti, kus hukkus sõjaroimar, Vene sõjalaevastiku ülema asetäitja kindralmajor Mihhail Gudkov.
See kindral oli varem selle Vaikse ookeani laevastiku brigaadi komandör ja selle brigaadi võitlejad on silma paistnud Ukraina sõjavangide tapmise ja piinamisega ning laipade rüvetamisega. Samas sai surma ka uus brigaadikomandör Sergei Iljin.
Harkivi oblastis püüavad Vene väed vallutada Kupjanskit ja neil on viimasel ajal olnud edu linnast põhja pool.
Venemaa pealetung Donetski oblastis
Veebruari algul õnnestus Vene vägedel saada oma kontrolli alla suurem osa Tšassiv Jarist, kuid linn on täielikult purustatud, muutunud halliks tsooniks, seal pole enam midagi kaitsta. Vene väed pole sealt aga läände edasi tungida suutnud. Lahingud on jätkunud linna ümber loodes, läänes ja edelas. Venelased kasutavad siin edasitungiks ka mootorrattaid.
Märtsis, pärast Ukraina vasturünnaku tõrjumist suutsid Vene väed lõplikult vallutada Toretski. Sealt on nad püüdnud arendada pealetungi loodesse Kostjantõnivka suunas, aga ka ohustada tiivalt Donetski kanali ääres kaitsel asuvaid Ukraina üksusi. Samas on Ukraina väed jätkanud Toretski lähedal vastupanu. Linnast põhjas võideldi juuli algul Dõlijivka juures. Juuli algul õnnestus Vene vägedel tungida ka Klištsijivkast läänes üle kanali.
Venemaa põhilised jõupingutused on suunatud Pokrovski ja Kostjantõnivka vallutamiseks. Pokrovski–Mõrnohradi ümbrus on hästi kindlustatud ja seetõttu püüavad venelased neid ida ja lääne poolt ümber haarata, lõigata läbi logistika, kuid see edeneb väga aeglaselt. Mõrnohradi ja Kostjantõnivka vahel õnnestus venelaste Vozdviženka juurest loodesse tungival ründegrupeeringul mai algul läbi lõigata neid linnu ühendav maantee. Ohtlik on sealt põhja ja loode poole tungiv Vene ründegrupp.
Pidevalt on käinud lahingud Kurahhovest ja Pokrovskist läänes Novopavlivka suunas, kus Vene väed on edasi tunginud läände Donetski oblasti piirini ja ähvardavad tungida Dnipropetrovski oblastisse. Venelased kasutasid siin juuli algul väikseid kahe-kolmemehelisi jalaväe ründegruppe koos üksikute mootorrataste või lahingusoomukite toetusega.
Sõjatehnika ja taktika areng
Soomustehnika puudusel kasutavad Vene väed nn halli tsooni ületamiseks igasuguseid kergeid sõidukeid: autosid, ATV-sid, bagisid ja viimastel kuudel üha rohkem mootorrattaid. Harvad tankide või muu soomustehnika rünnakud lõpevad tavaliselt hävinguga.
Näiteks Vene tugevdatud roodu mehhaniseeritud rünnak toimus 18. juunil Toretskist läänes Oleksandro-Kalõnove juures, ukrainlased hävitasid 14 soomusmasinat ja kuus muud mootorsõidukit. 20. juunil on mainitud Vene soomukite ja tankide kasutamist Siverski suunal. Ukrainlased ise on mõnel vasturünnakul juuli algul Harkivi oblastis ja Donetski oblasti lõunaosas kasutanud tanke toetuseks.
Venemaa kaitseministeerium ja maavägede juhatus pöörab mootorrataste ja teiste kergete sõidukite, ATV-de ja bagide hankimisele ja vastavale väljaõppele suurt tähelepanu. Sellega tegeldakse sõjakoolides ja väljaõppekeskustes rajatakse harjutamiseks vajalikud rajad ja kompleksid.
Juba 2024. a hangiti mootorrattaid vägedele vabatahtlike abil, aga ka kaitseministeeriumi toel. Ministeerium tellis 2024. a Hiinast 40 000 mootorratast ja neist jõudsid vägedesse pooled. Sel aastal kavatseb Vene kaitseministeerium eri allikail tellida 120 000–200 000 mootorratast ja kuni 60 000 kerget sõidukit, ühe allika järgi 30 000 ATV-d ja 12 000 bagi. Väljaõppega hakkavad tegelema kogenud instruktorid, sh endised Wagneri grupi võitlejad.
Siiski on ka Vene sõjablogijad tunnistanud, et mootorrattad ja ATV-d on kergesti haavatavad Ukraina FPV droonide poolt ja rünnakud lõpevad suurte kaotustega. Ukrainlased on kasutanud mootorratturite vastu kildmoona.
Seega soovitavad vene blogijad mootorrattaid kasutada koos õhutoetuse, droonide ja elektroonilise võitluse vahenditega. Mootorrattad võimaldavad hallis tsoonis kuidagi Ukraina droonide eest kõrvale põigata ja kiirete sõidukite integreerimine ründetaktikasse aitab kiiremini edasi tungida.
Juunis kasutasid Vene väed mootorrattaid eriti laialt Pokrovski piirkonnas. Harva on seal kasutatud ka soomustehnikat. Juuni keskel ründasid venelased seal lakkamatult Malõnivkat, kasutades mootorrattaid ja bagisid. Juunis on venelased kasutanud mootorrattaid ka Huljajpole ja Orihhivi suunal. Roodudes on 80–90 sõduri jaoks ette nähtud 30 mootorratast. Rünnakuid on sooritatud kaheksa-üheksa mootorrattaga elektroonilise võitluse vahendite katte all.
17. aprillil tõrjus Ukraina rahvuskaardi 14. operatiivne brigaad Tšervona Kalõna Mõrnohradist idas Mõrolubivka juures seitse tundi Vene motoriseeritud grupi rünnakuid. Venelased kasutasid u 100 mootorratast. Mootorrattaid on rindel hakanud kasutama ka Ukraina võitlejad.
Mõlemal poolel kasutatakse rindetsoonis vaenlase tehnika ja elavjõu hävitamiseks rohkelt FPV droone ja soomustehnika liikumine avastatakse luuredroonidega kaugelt. Venemaale on viimasel ajal taganud rindel edu kiudoptilise kaabliga FPV droonide massiline kasutamine. Nende vastu ei aita elektroonilised segamisvahendid.
Sarnaseid droone kasutavad ka Ukraina väed ja nende tegevuskaugus on kasvanud 20–30 km-ni. Rinde eesliini juures asuvat 10–20 km laiust ala nimetatakse seetõttu „tapatsooniks“. Ukraina võitlejad jahivad lõunarindel Vene ründedroonide piloote. Hersoni oblasti okupeeritud alal kasutavad Vene droonioperaatorid varjumiseks elumaju Dnepri vasakkaldal. 10. juuli seisuga olid Ukraina drooniallüksuste võitlejad kuuga avastanud seal 90 Vene droonide meeskonda ja hävitanud neist 42.
Mõni sõna kokkuvõtteks
Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on jätkunud nii terroristlike drooni- ja raketirünnakutega kui ka edasitungiga maismaarindel. Mais–juunis õnnestus Vene vägedel edasi tungida mitmel suunal, kuid see edu on olnud vaid taktikaline. Ukraina väed on suutnud vasturünnakutega mitmel suunal Venemaa edasitungi aeglustada või peatada. Kohati on Ukraina väed alasid tagasi vallutanud.
USA presidendi rahualgatused on nurjunud ja need on aidanud vaid Venemaa diktaatoril oma positsiooni tugevdada ning jätkata terrorisõda Ukraina vastu. Põhja-Korea, Iraani ja Hiina abiga on Venemaa suutnud tagada ründevahendite arengu, samal ajal kui USA abi Ukrainale on vähenenud. Euroopa liitlased pole suutnud Ukrainat vajalikul määral aidata, kuigi praegu võib loota USA abi suurendamisele.
Ukrainlaste leidlikkus ning erisuguste ründedroonide ja uute püüdedroonide efektiivne ja laialdane kasutamine on aidanud vastu pidada Venemaa järsult kasvavale survele. Üllatusrünnakuga Venemaa strateegilise pommituslennuväe baaside vastu demonstreeris Ukraina tõelist meisterklassi. Rekordilised on ka Ukraina droonitõrje viimased saavutused. See näitab, et Ukraina suudab ka iseseisvalt, ilma ebakindlate liitlaste abita vastupanu jätkata ja anda Venemaa pihta valusaid vastulööke. Samal ajal peab Eesti Ukrainalt eeskuju võttes kiirendama oma õhukaitse ja droonide arendamist.