Tagala proovilepanek merel: kuidas jõuavad varud saartele ja haavatud saartelt mandrile?
Kriisiolukorras ei piisa sellest, kui võitlejad on valmis tegutsema. Taustal peab toimima ka kogu logistiline ahel. Eriti keeruline on see saartel, kus varustuse ja inimeste liikumine sõltub merest, ilmast ning olemasolevatest transpordivõimalustest.
Septembris toimunud Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna suurõppuse Orkaan XX ühe osa eesmärk oli katsetada tagalakompanii sõjaaegseid ülesandeid saarte varustamisel ning haavatute evakueerimisel Hiiumaalt mandrile.
Harjutuse fookuses oli kaks olulist küsimust: kuidas tagada saarel võitlevate üksuste varustamine ning kuidas tuua kriitilist abi vajavad haavatud võimalikult kiiresti ja turvaliselt mandrile haiglasse.
Varustus peab jõudma sinna, kus seda vajatakse
Harjumaalt veeti varud Pärnumaale, kus need komplekteeriti ja valmistati ette meretranspordiks. Edasi liikus kaup Läänemaale ja sealt meritsi Hiiumaale, kus varud võitlevate üksusteni toimetati. Operatsioonis osalesid koos Kaitseliidu tagalaüksustega ka tsiviilpartnerid.
Harjutus näitas praktiliselt, kuidas võib üles ehitada varustusahela olukorras, kus tavapärased transpordivõimalused ei pruugi olla kasutatavad.
Kas haavatu jõuab meritsi mandrile?
Õppuse teine oluline osa keskendus haavatute evakuatsioonile. Eesmärk oli hinnata, kuidas lahinguväljal haavata saanud võitleja saab esmaabi ning transporditakse haavatute evakuatsiooniketi kaudu tagalakompanii (TaKo) sidumispunkti. Seal ta stabiliseeritakse ja valmistatakse ette meretranspordiks Hiiumaalt mandrile olukorras, kus saare enda tervishoiusüsteem kriisi tõttu enam toimida ei saa.
Möödunud aastal kasutati õppusel väikelaeva, kuid väikese alusega merereis kestis plaanitust märksa kauem ning oleks saanud haavatutele saatuslikuks. Tänavu oli üks tegevusvariante kasutada suuremat ja merekindlamat Riigilaevastiku alust EVA-316, ent kuna ilm muutus tormiseks, kasutati tavapärast parvlaevaühendust.
Just sellistes olukordades muutub õppus kõige väärtuslikumaks. Kriisiolukorras ei saa alati jääda lootma ühele lahendusele ja oodata, millal tingimused taas sobivaks muutuvad. Tuleb hinnata olukorda ja kasutada sobivat alternatiivlahendust.
Edasi jätkus haavatute logistikaahela harjutamine. Algselt väikelaevale kavandatud haavatu stabiliseerimise ja transpordiks ettevalmistamise etapp viidi läbi suure praami pardal oleval autol haavatute vahetuspunkti (AXP) meetodil. Tegevusse oli kaasatud ka laeva ja sadama personal, kes tagasid evakuatsioonimasina liikumise esmajärjekorras laevale ja laevalt maha.
See pakkus osalejatele võimaluse katsetada, kuidas kohandada meditsiinilist ja logistilist tegevust olukorras, kus kavandatud transpordilahendus ei tööta. Samuti saadi koostöökogemus TS Laevade meeskonna ja sadamaid opereeriva ettevõttega.
Õppus ei ole eksam, vaid võimalus õppida
Suurõppuse Orkaan XX tagalakompanii väljaõppe peaplaneerija major Kalev Pitsali sõnul andis harjutus osalejatele väärtuslikke kogemusi ning tõi välja mitmeid olulisi õpikohti.
„Harjutuse eesmärk oli saada esmane kogemus koostööst Riigilaevastikuga, kellega loodi alternatiivne meretransport mandri ja Hiiumaa vahel. Tugeva tuule tõttu ei saanud küll kõiki planeeritud varustuseveo operatsioone läbi viia, kuid ka teostatud operatsioonid andsid olulise väärtuse ja koostöökogemuse. Järgmisel suurõppusel jätkame koostööd Riigilaevastikuga ning testime erineva suuruse ja merekindlusega aluseid, et jõuda arusaamale, mis on Kaitseliidu üksustele alternatiivseks meretranspordiks kõige optimaalsem vahend.“
Tema sõnul ongi õppuste üks suuremaid väärtusi võimalus katsetada lahendusi enne, kui neid päriselt vaja läheb.
„Teine tähtis eesmärk oli harjutada meditsiini evakuatsiooniketti alates allüksuse liikme haavatasaamisest kuni evakuatsioonini mandrile tsiviilhaigla EMOsse. Põhilised treenitavad allüksused olid TaKo meditsiinirühma sidumispunktid ning allüksuste meditsiinievakuatsiooni meeskonnad. Tugevast tuulest tingituna mängiti evakuatsioon mandrile läbi regulaarse praamiveoga AXP meetodil Heltermaa sadamas, kus tegevustesse kaasus nii sadama kui ka praami personal. Sellised evakuatsiooniharjutused on vajalikud nii treenitavale meditsiinipersonalile õpikogemuste saamiseks kui ka lahinguüksustes teenivatele sõduritele, kes esmase abi andjatena moodustavad olulise osa meditsiini evakuatsiooniketis.“
Õppus kinnitas taas üht olulist põhimõtet: toimiv tagala ei tähenda ainult veokeid, ladusid ja varusid. See tähendab inimesi, koostööd, alternatiivseid lahendusi ja valmisolekut muutunud olukorras kiiresti ümber otsustada.
Kui tavapärane tee on suletud, tuleb leida uus tee. Kui ilm muudab plaani, tuleb muuta plaani. Ja kui kriis seab ette uue ülesande, peab tagala olema valmis selle lahendama.
Sellist valmisolekut harjutataksegi – et päris kriisi saabudes oleksid lahendused juba läbi proovitud.