Tuline sõjasuvi Venemaal, Ukrainas ja okupeeritud Krimmis

Ilmus ajakirjas Sõdur nr 4/2026

Ukraina „Madjari linnud“ on oma nn kaugmaa-sanktsioone edukalt laiendanud Venemaa nafta- ja sõjatööstuse ettevõtetest logistikani ja Vene varilaevastikuni Aasovi ja Mustal merel. Tundub, et Vene naftatöötlemistehaste ja terminalide vahel rändab „igavene tuli“. Eriti „tuline“ on suvitushooaeg peaaegu saareks muutunud okupeeritud Krimmis, kust osa agressorriigi suvitajaid on juba põgenenud.

Ukraina väed jätkavad edukat vastupealetungi lõunas ja on suutnud droonide abil peatada Vene vägede edasitungi enamikus rindelõikudes. Keerulisem on olukord ainult Kostjantõnivkas ja Slovjanski suunal, kus Vene väed on suutnud suurte ohvrite hinnaga mõningast edu saavutada. Ukraina keskmaadroonidega on halvatud Vene armee logistika okupeeritud aladel, mis mõjutab juba olukorda lõunarindel.

Tupikusse sattunud Venemaa diktaatori arsenali on jäänud vaid propagandavaled, terror ja šantaaž. Tema juunis tehtud katse tõmmata sõtta ka Valgevene lõppes edutult.

Venemaa terrorilöögid Ukraina vastu

Venemaa on suvel sooritanud suhteliselt vähe suuremahulisi kombineeritud raketi-droonirünnakuid, aga neis on silmapaistev ballistiliste rakettide kasutamine. Seega on Vene väejuhatus ehk Putin püüdnud ära kasutada Ukraina ballistilise raketitõrje nõrkust ja väheste, kuid massiliste ballistiliste raketilöökidega kahjustada ja demoraliseerida Ukrainat.

Siiski pole agressor oma eesmärke saavutanud, vaid on demonstreerinud järjekordselt sõjapidamise reeglite jõhkrat rikkumist. Juunis oli kaks sellist kombineeritud rünnakut ja juulis kolm ning eelkõige olid löögi all Kiiev, aga ka rindelähedased suurlinnad.

Silmatorkav uuendus on suurem hüperhelikiirusega laevavastaste tiibrakettide Tsirkon kasutamine Kinžalide asemel. Neid lastakse rannakaitserakettide stardiseadmeilt. Samuti on kasvanud väiksemate lennuväe tiibrakettide Kh-59/69 ja kaugmaa-reaktiivdroonide kasutamine.

Ballistiliste rakettidena arvestatakse Iskander-M kõrval ka Vene õhutõrjekomplekside S-400 rakette, millega rünnatakse ka Kiievit. Raketi 48N6 lennukaugus on kuni 230 km. Lameda lennutrajektooriga raketti on raskem avastada ja neile on pandud lisaks GPS navigatsioon. Vahel on Vene väed lasknud Krimmist ka rannakaitserakette Oniks. Maist on kasutusel luuredroonidelt Orion lastavad tiibraketid Banderol.

Ööl vastu 2. juunit toimunud Vene kombineeritud raketi-droonirünnakus 656 kaugmaadrooni ja 73 raketiga oli pealöök suunatud Kiievi vastu, kuid raskelt said kannatada ka Dnipro ja Harkiv. Hooneid tabasid 33 raketti ja 33 drooni, Kiievis said pihta elumajad, kliinik, lasteaed ja gaasijaam. Kiievis hukkus seitse inimest ja vigastada sai 90, Dnipros hukkus kobarlahingumoona tõttu 16 inimest ja vigastada sai 42.

Ööl vastu 15. juunit toimus teine suurem Vene kombineeritud terrorirünnak, kus kasutati 70 raketti ja 611 kaugmaadrooni. Pealöök oli jällegi suunatud Kiievi ning Dnipro ja Harkivi vastu ja seekord olid sihtmärkideks lisaks energiataristule kultuuriasutused. Kiievis tabas Vene ründedroon Geran õigeusu kloostrit – Kiievi Petšerski Lavrat, pihta sai ka Dovženko filmistuudio, Dnipros muusikamaja ja Harkivis kunstimuuseum.

Vene armee terroristide rünnak 1.–2. juuli öösel 570 kaugmaadrooni ja 74 raketiga oli ohvriterohke ja suunatud Kiievi ning rindelähedaste oblastite vastu. Kiievis sai pihta või kahjustada 120 hoonet, sh intensiivravi hospidal, instituut, hotell ja humanitaarabi ladu, hukkus 27 inimest ja haavata sai 91. Ohvreid oli ka Odessas. Ukraina õhutõrje töötas, kuid 25 raketti ja 12 drooni tabasid sihtmärke.

Ränk oli ka rünnak Kiievi ja Odessa oblasti tsiviiltaristu pihta ööl vastu 6. juulit 351 drooni ja 68 raketiga, kui Ukraina õhutõrje ei suutnud tõrjuda ühtki raketti Iskander-M, Tsirkon ja Oniks, ehkki hävitati tiibraketid. 26 raketti ja 18 ründedrooni tabasid objekte, Kiievis hukkus 16 inimest ja 58 sai vigastada.

Ka viimane suurem rünnak 18.–19. juuli öösel oli suunatud põhiliselt Kiievi oblasti vastu ja selles kasutati 25 ballistilise raketi kõrval kümme Tsirkoni, kolm Oniksit ja kolm lennuväe tiibraketti, aga droone vaid 125. Seekord suutis Ukraina raketitõrje hävitada 17 Iskander-M ja Tsirkoni ning 23 raketti ja kümme drooni tabasid erinevaid objekte. Kahjustada sai Lukjanivska metroojaam ja põles logistikakeskus Antep Kiievi lähistel.

Üks rakett hävitas Kiievis firma UKRTAC tehase, mis tootis individuaalset kaitsevarustust ja sõjamoona. Harkivis tabas rakett postiterminali, hukkus kolm inimest.

Tavaliselt igal ööl lennutasid Vene sõjaväe terroristid juuni algusest Ukraina pihta 100–300 kaugmaa-ründedrooni Shahed/Geran, Gerbera, Italmas, pettedrooni Parodija, tiibraketti Banderol ja vahel ka mõne ballistilise raketi. Alates 18. juunist droonide arv vähenes 90–190-ni ja juulis on igapäevastel rünnakutel olnud droonide arv umbes samas vahemikus, aga rakettide arv on kasvanud. See tähendab kas droonide tagavarade loomist või mingeid ümberkorraldusi tootmisel.

Paistab, et Venemaal ei suudeta suurendada kaugmaadroonide tootmist, kuid võimalik, et tavaliste kolbmootoriga droonide asemel toodetakse kallimaid reaktiivmootoriga droone. Samuti kasutatakse Shahed ehk Geran droone löökideks rindetsoonis. Igal juhul ületab Ukraina kasutatavate kaugmaadroonide arv viimastel kuudel Venemaa oma.

Vene terroristide põhilised sihtmärgid on tsiviiltaristu, st elurajoonid, energeetika ja raudteetaristu, postiside ettevõtted, aga ka tööstus- ja põllumajandusrajatised. 25. juuni andmeil on viimase kahe kuuga rünnatud 150 gaasijaama Ukrainas. Mõnikord sooritatakse kahekordne löök, et häirida päästetöid, tappa või vigastada päästetöötajaid.

27. juunil rünnati reaktiivdroonidega Geran-4 Voznesenski lennuvälja Mõkolajivi oblastis ja vigastati ühte, Vene allikail kahte hävitajat MiG-29, ühte tankurautot. 20.–27. juuni vahel rünnati nelja ballistilise raketiga Naftogazi ettevõtteid Harkivi ja Poltaava oblastis, osalt kobarlõhkepeadega.

24. juulil korraldati Kiievi oblastis ühel erapolügoonil sõjatööstuse uute võitlusvahendite demonstratsioon, mis lõppes traagiliselt. Vene väed said sellest infot ja lasid kolm ballistilist raketti Iskander- M või S-400 õhutõrjeraketti, millest kaks tabasid polügooni. Umbes 300-st kohal viibinud isikust kümme hukkus ja u 100 said vigastada, sh oli sõjatööstusfirmade töötajaid.

Tänavu kevadel toodeti Ukraina uurija andmeil Venemaal kuus keskmiselt 60–70 ballistilist raketti Iskander-M, 40–50 tiibraketti Kh-101, kümme tiibraketti Iskander-K ja 40 kompleksi S-400 täiendatud õhutõrjeraketti. Tsirkone on hinnanguliselt toodetud ühes kuus 15 tükki.

On teada, et 2025. aastal ostis Vene kaitseministeerium 643 ballistilist raketti Iskander-M. Aeroballistiliste rakettide Kinžal aastatoodang oli hinnangute kohaselt 2024. aastal 120–180, kuid neid pole viimasel ajal kasutatud. Ukraina luure andmeil võib Vene rakettide varu olla 180–250 raketti.

Uusim turboreaktiivmootoriga kaugmaadroon Geran-5, mis ilmus 2026. a algul, erineb eelkäijatest ja sarnaneb rohkem tiibraketiga. Drooni pikkus on 6 m, tiivaulatus 3 m, stardikaal 850 kg, lõhkepea 90 kg, lennukiirus 550–600 km/h, operatiivne lennulagi 200–3000 m, maksimaalne lennulagi 6000 m, lennukaugus kuni 950 km, lennuaeg u 2 tundi. Droonil Geran-5 on ka satelliitnavigatsioonisüsteem ja häirekindel antenn CRPA. Lisaks Hiina reaktiivmootorile ja seadmetele on Saksamaal ja USA-s valmistatud elemente.

21. juunil kasutasid Vene väed Shahed/Geran drooni varianti kahe lõhkepeaga, millest üks on kobarlahingupea, milles on omakorda 20 lõhkeelementi. Kobarpea pidi plahvatama 2–20 tundi hiljem.

Vene väed on juulis rakendanud Shahedide kasutamisel uut ründetaktikat: rünnatakse eraldi üksikute droonidega ja et Ukraina radarid neid ei avastaks, juhitakse drooni sihtmärgini käsitsi madalal kuni 22 m kõrgusel.

Firma Kronstadt suurte kaugmaa-luuredroonide Orion pealt lennutavad Vene väed tiibrakette S8000 Banderol, mida ISW on nimetanud varitsevaks ründemoonaks. Tiibraketid on loodud firmas Kronstadt ja esmane info nende kasutamisest Ukrainas ilmus 12. mail.

Odaval, hea manööverdusvõimega tiibraketil on satelliitnavigatsioonisüsteem, häirekindel antenn CRPA ja Hiina turboreaktiivmootor. Raketi pikkus on 5 m, tiivaulatus 2,2 m, kütuse kaal 50–65 kg, kild-fugasslõhkepea kaal 150 kg. Raketi lennukiirus on 520–560 km/h, maksimaalne kiirus 650 km/h ja lennukaugus 500 km. Ukraina eksperdid on leidnud raketist Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea ja Šveitsi päritolu elemente.

Rindetsoonis kasutab Venemaa linnade ja asulate vastu massiliselt liugpomme, mille vastu pole veel head tõrjevahendit. Ainult elektrooniliste segajatega on võimalik nende tabamistäpsust vähendada. Juuli keskel lennutati iga päev u 250–300 liugpommi.

Ukraina õhukaitse seisund

Ukraina ametlikel andmeil paistab, et nende droonitõrje ja õhutõrje on endiselt tasemel, kuid suurim probleem on ballistilised raketid ja hüperhelikiirusega tiibraketid Tsirkon, mille tõrjumiseks ei jätku USA õhutõrjekomplekside Patriot rakette PAC-3. Tsirkoni lennuaeg on u kolm minutit. Kõige raskem oli raketitõrje seis juuli esimesel poolel, kuid paistab, et 18.–19. juuliks saadi tõrjerakette juurde.

Suvel on droonitõrje efektiivsus olnud suurem kui kevadel ehk 92–95% isegi massirünnakute puhul. See on uskumatult hea tulemus, arvestades Vene kiireid reaktiivmootoriga droone Geran.

Ukraina õhukaitse efektiivsus

USA-s toodetakse raketitõrjerakette Patriot PAC-3 kuus 50 ehk aastas 600–650, seega märgatavalt vähem, kui Venemaa toodab ballistilisi ja hüperhelikiirusega rakette. Arvestades tõrjerakettide PAC-3 suurt kulu Iraani-vastases sõjas, pole Ukraina puudujäägi kiire täitmine võimalik. Ühe vaenlase ballistilise raketi pihta lastakse tavaliselt kaks tõrjeraketti, mistõttu vajaks Ukraina kuus 120 tõrjeraketti PAC-3 MSE.

USA korporatsioon Lockheed Martin kavatseb küll Pentagoniga sõlmitud lepingu alusel Patrioti tõrjerakettide tootmist suurendada 2000 raketini, kuid alles 2030. aastaks. Pole selge, kas esimesed USA litsentsi alusel Ukraina toodetud raketitõrjeraketid PAC-3 valmivad sel aastal.

Ukraina droonitõrje püüdurdroonid ei suuda hästi võidelda Vene kiirete reaktiivdroonidega Shahed-3, -4 või -5, sest kiirus jääb alla. Samuti halvad ilmaolud, udu ja vihm segavad püüdurdroonide sihtimist optilise juhtimissüsteemiga. Ukrainas arendatakse tõrjevahendeid reaktiivdroonide vastu, kuid need on kallimad.

Üks põhiline droonitõrjevahend on firma SkyFall püüdurdroonid P1-Sun, millega on 2025. a novembrist hävitatud u 5500 Shahedi ehk Geranit. Võitluseks reaktiivdroonidega on loodud selle kiirem mudel P1-Sun Jetkiller, mille kiirus on kuni 370 km/h või isegi 450 km/h ja lennulagi kuni 5000 m.

Juulis reklaamiti Ukrainas One Defence uut püüdurdrooni Kibtšik ehk Kestrel, mille maksimaalne kiirus on 420 km/h, taktikaline tegevusraadius 20 km ja maksimaalne lennulagi 6800 m. Selle konstruktsioon on modulaarne ja lõhkepea plahvatab juba sihtmärgi lähedal.

Üldine olukord maismaarindel

Maismaarindel on Vene väejuhatus pärast kevadise kampaania täielikku nurjumist püüdnud iga hinna eest saavutada edu suvel. Selleks on vähendatud pealetungisuundasid, juulis on kõige aktiivsem igapäevane ründetegevus Pokrovski, Slovjanski, Lõmani, Kostjantõnivka ja Huljaipole suunal, ehkki väiksemaid rünnakuid sooritatakse ka mujal, nt Kupjanski suunal.

Mujal, nt Sumõ oblastis Harkivi oblasti põhjaosas või Zaporižžja oblastis on tegemist läbi rinde sisseimbumise katsetega, et lehvitada propaganda jaoks Venemaa lippu.

Venemaa edasitung on praeguseks endiselt takerdunud, edasiliikumine on minimaalne. Mais vallutasid Vene väed ISW andmetel 14 km² ja juunis 30 km². Võrdluseks tuleb märkida, et aasta tagasi vallutasid Vene väed mais 516 km² ja juunis 482 km². Seega on Vene vägede ründevõime oluliselt vähenenud. Kui aasta tagasi vallutasid Vene väed juunis keskmiselt iga päev 16 km², siis nüüd vaid ligi 1 km² päevas.

Veel kehvem on Vene vägede edukus nende kaotusi arvestades. 2026. a juunis kaotasid agressori väed Ukraina kindralstaabi andmeil 39 490 sõjaväelast ehk iga ruutkilomeetri vallutamiseks 1298. Aasta tagasi kaotasid nad juunis 32 680 sõjaväelast ehk iga ruutkilomeetri kohta vaid 68 meest. Seega on ühe ruutkilomeetri hind kallinenud 19 korda.

Tuleb ka märkida, et kaotustes on kasvanud korvamatute kaotuste osakaal, mis ulatub 60–80%-ni kaotuste üldarvust. Rinde laias surmatsoonis droonilöökide alla sattunud meestel pole pääsu ja haavatuid on väga keeruline evakueerida. Kui 2025. a hinnati Ukraina ja Vene sõjaväelaste rindel hukkunute arvu suhtes 1 : 3, siis 2026. a suvel juba suhtes 1 : 8. Venemaa pole suuteline selliseid kaotusi uute palgasõdurite värbamisega korvama.

Ukraina vägede efektiivsus vaenlase elavjõu hävitamisel on kasvanud eelkõige tänu droonidele. Ukraina ülekaal rindel FPV-droonides on umbes pooleteisekordne. Palju rohkem on aastaga kasvanud Vene sõjatehnika kaotused sõjas, eriti erinevate droonide ja tankurautodena.

Vene vägede kaotused Ukrainas

Vene väed suudavad kohati edasi liikuda ikkagi tänu ülekaalule kahurilihas. Mõjub ka liugpommide massiline kasutamine. Siiski sundis Ukraina keskmaa-droonilöökide kampaania Vene logistika vastu paiskama eliit droonitõrje allüksusi rindelt tagalasse logistika kaitseks.

Juuni keskel saadeti Krimmi ja Hersoni oblastisse viivat maanteed M-14 kaitsma Rubikoni keskuse droonioperaatorid. Ukraina mehitamata jõudude Vene tankerite vastane kampaania Aasovi ja Mustal merel sundis juulis saatma laevade kaitseks 200 droonioperaatorit samast Rubikoni keskusest.

Vene kindralstaap eesotsas propagandakindrali Valeri Gerassimoviga jätkab Venemaa juhtkonna toitmist virtuaalsete võitudega rindel. Väidetavasti hõivasid Vene väed juulis Kostjantõnivka ja liiguvad kõigis rindelõikudes edasi.

Tegelikult on enamik Kostjantõnivkast praegu hall tsoon, kus tegutsevad nii Ukraina kui ka Vene sõjaväelased. ISW andmeil oli 1. juulil Vene vägede kontrolli all 37% linnast ja nende tegevus meenutab Pokrovski hõivamise operatsiooni.

Vene väed leidsid nõrga koha Ukraina kaitses ja mai keskel – juuni algul õnnestus 100–250 Vene sõduril linna sisse imbuda. Samas õnnestus Vene vägedel droonidega lahinguväli isoleerida, takistada Ukraina rotatsiooni ja moona juurdevedu Družkivka suunast. Juunis algasid linnalahingud, Ukraina vägedel õnnestus tõrjuda Vene väed keskturu ja raudteejaama juurest. Vene suurtükivägi võttis tule alla ukrainlaste juurdeveotee.

Ukraina 19. korpuse väed puhastasid juuni lõpuks enamiku linna lõunaosast ja alustasid kesk- ja lääneosa puhastamist. 18. juulil saatis Ukraina ülemjuhatus linna agressoritest puhastama 425. Skelia ründepolgu allüksuse, mis tungis kesklinna. Lahingud linna pärast jätkuvad.

Pokrovskist põhjas on Vene 51. armee väed püüdnud juba sügisest vallutada Dobropilljat, kuid suurtest kaotustest hoolimata endiselt erilise eduta.

Hiljuti, 24. juulil sooritati üle pika aja mehhaniseeritud rünnak, Vene 41. ja 8. armee, 90. tankidiviisi kolm ründegruppi püüdsid tankide, ründedroonide ja reaktiivsuurtükiväe toel läbi murda Šahhovo juures. Ukraina Azovi korpuse allüksused ja piirivalve eriüksuse Feniks võitlejad hävitasid droonide ja lennuväe abil seitse tanki, kuus lahingusoomukit, kaks reaktiivlaskeseadet, 47 kerget sõidukit ja 123 okupanti. Agressoreid ei aidanud tankidele pandud kaitsesüsteemid, sh Arena-M.

Vene 20. ja 25. armee vägedel ei õnnestunud kevadel suurtest pingutustest hoolimata vallutada Lõmanit. Seetõttu pidi Vene 3. armee alustama mais otserünnakut idast Siverski poolt Slovjanski suunas. Linna kaitseks on ukrainlastel tugev kaitserajoon 12 km kaugusel idas kõrgendikul Rai-Oleksandrivka küla juures.

Vene väed püüavad edasi tungida kaitserajooni tiibadelt ja eriti põhja pool on neil edu olnud. Vene vägede kiiret läbimurret esialgu karta pole.

Dnipropetrovski oblasti kaguosas on jätkunud Ukraina vägede edukas vastupealetung. Ukraina üksused ähvardavad lõunasse tungides läbi lõigata Velika Novosilkast Huljaipolesse viiva maantee. Huljaipole piirkonnas püüavad Vene väed jätkata pealetungi läände. Nende katse väikeste ründegruppidega läbi rinde sisse tungida lõppes juulis läbikukkumisega. Ukraina 225. ründepolgu võitlejad vangistasid 64 Vene sõjaväelast. Ukraina väed on edukad ka Zaporižžja oblasti lääneosas Stepnohirski piirkonnas.

Ukraina drooniüksused jätkavad keskmaalöökide andmist vaenlase logistika segamiseks 100–150 km kaugusel rinde tagalas. Prantsuse analüütiku teatel on Ukraina droonioperaatorid rünnanud 1. maist 18. juunini u 500 Vene veoautot ja sõidukit okupeeritud aladel. Ukraina rünnakute kandumisega okupeeritud Krimmi vähenes keskmaalöökide intensiivsus.

Ehkki olukord Kostjantõnivkas ja Slovjanski suunal on ohtlik, pole Vene vägedel sügiseks võimalik saavutada sellist edu, mida ootab alluvate valedest pimestatud diktaator Putin.

Kokkuvõtteks

Hoolimata Ukraina mõjusatest kaugmaalöökidest pole lähimas tulevikus sõja lõppu oodata. Putin näeb praeguses olukorras veel võimalusi edu saavutamiseks, arvestades USA-Iraani sõja jätkumist. Siiski võivad majandusprobleemid Venemaal Ukraina löökide tugevnedes ja Vene õhukaitse nõrgenedes sügisel kumuleeruda ja tekitada tõsisema kriisi, mille vastu propaganda ei aita.

Katastroofiline olukord võib sügisel või talvel tekkida Krimmis ja võib kujuneda suurema evakuatsiooni vajadus. Ehkki Patrioti raketitõrjerakettide puudus seab Ukraina linnad esialgu Vene ballistiliste rakettide löögi alla, on Ukrainal võimalik anda kaugmaadroonide või oma rakettidega väga mõjusaid vastulööke. Sügisel pärast valimisi võib Venemaal oodata osalist mobilisatsiooni ja Ukraina uus ülemjuhataja peab hakkama uueks Venemaa pealetungiks valmistuma.

Tuline ja metsik suvitushooaeg Krimmi „ saarel“

Maist asusid Ukraina väed keskmaadroonidega ründama Vene transporti Hersonit Donetski oblastiga ühendaval maanteel M-14, mis kulgeb piki Aasovi mere rannikut. Juunis arenesid need löögid Krimmi blokaadiks, lisaks veokitele asuti purustama Melitopolist ja Hersonist Krimmi Džankoisse ja edasi viivate maanteede M-18 ja M-17 ning raudteede sildu.

Alates 7. juunist purustati korduvalt droonilöökidega Tšonhari sild maanteel M-18 ja sild maanteel M-17 üle Põhja-Krimmi kanali Armjanski ja Mõrnoe vahel. Järgnevalt rünnati Vene sõjaväe rajatud pontoonsildu. Rünnati ka Krimmi idarannikul oleval neemel asuvat silda Henitšeski ja Arabat Spiti vahel. 18. ja 19. juunil tabas löök raudteesilda Razdolne juures ja 28. juunil raudteesilda Itški juures.

Krimmis asuvaid sõjalisi objekte, lennuvälju, õhutõrjekomplekse, radareid, nafta- ja energiataristut asusid aktiivselt kesk- või kaugmaadroonidega ründama Robert „Magyar“ Brovdile alluvad mehitamata jõud koostöös erioperatsioonide jõududega. 5. ja 7. juunil rünnati droonidega Feodossia sadama naftaterminali ja 7. juunil ka Semikolodezianska naftahoidlat-terminali Krimmi idaosas.

Ööl vastu 8. juunit süüdati droonirünnakuga Atani naftahoidla Gvardiiskes. Löögi alla sattus ka Vene raudteetransport. 19. juunil rünnati gaasikondensaadi hoidlat Dozornes.

Vene okupatsioonivõimud Krimmis olid sunnitud 6. juunist piirama bensiini müüki Krimmi tanklates. Spetsiaalse koodiga lubati eraisikutel tankida 20 liitrit bensiini. Sageli jätkus bensiini vaid teenistus- või ühissõidukite jaoks. Autoomanikud püüdsid käia üle Kertši silla tankimas Venemaal ja seega tekkisid silla juures pikad järjekorrad.

Ööl vastu 20. juunit tabasid Ukraina droonilöögid TES gaasihoidlat Bahtšisaraist loodes ja nelja gaasi kompressorjaama ning Tavria soojuselektrijaama Simferoopolist idas. Järgmisel ööl tabas kaugmaalöök Krasnodari krais asuvat Krimmi varustavat Kavkazi sadama naftahoidlat ja Kertši silla lähedal praamisadama juures asuvat naftaterminali. Vigastati ka Kertši juures asuvaid radareid. Bensiinipuuduse tõttu seda enam eraisikutele ei antud, rakendati meetmeid bensiini kokkuhoiuks.

Suur Ukraina mehitamata jõudude rünnak toimus ööl vastu 23. juunit, kui tabati umbes 60 sihtmärki või objekti Krimmis. Peale õhutõrjekomplekside Pantsir-S1 ja S-300, Nebo-U radarjaama tabati Kertši soojuselektrijaama kütusehoidlat, elektrialajaamu, Simferoopoli gaasijaotusjaama, purustati Rozdolne raudteesild.

Krimmis tekkisid probleemid elektri- ja veevarustusega. 24. ja 25. mail jätkusid löögid nii õhutõrjekomplekside, mitme radari, Sakõ lennuvälja, aga ka Tavria soojuselektrijaama, Simferoopoli ja Sevastoopoli elektrialajaamade, Džankoi naftahoidla ja kahe gaasikompressorjaama pihta. Võimud olid sunnitud piirama elektri tarbimist. 28. juuni teate kohaselt hakkasid võimuorganid ette valmistama ametiasutuste ja osa elanikkonna evakueerimist. 28.–30. juunil rünnati veel elektrialajaamu ja Sakõ soojuselektrijaama.

Ukraina mehitamata jõudude löögid nõrgestasid oluliselt Krimmi õhukaitset, 1.–29. juunini tabasid löögid 31 Vene õhukaitse vahendit, suuremas osas Krimmis. Juulis on sarnased löögid Krimmi pihta jätkunud ning Brovdi mehitamata jõud on droonilöökidega vigastanud u 200 Vene varilaevastiku laeva Aasovi ja Mustal merel.

Kokkuvõttes saavad Krimmi elanikud ja alles jäänud suvitajad nautida metsikut suvepuhkust ilma interneti, bensiini, elektri ja kraaniveeta. Elektri saamiseks kasutavad hotellid ja kauplused generaatoreid. Ühistransport liigub, kuid sedagi on kokkuhoiuks kärbitud. Sõjaväelaste perekonnaliikmeid on asutud Venemaale evakueerima.

Kohalik sõjaväejuhatus korraldas komando-staabiõppuse, kus harjutati Krimmi kaitsmist Ukraina meredessandi vastu ja millest võtsid osa ka reservohvitserid.

Ukraina uus ülemjuhataja

21. juulil vabastas president Zelenskõi pärast kaitseminister Mõkailo Fedorovi vabastamist tekkinud juhtimiskriisi ametist relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskõi ja määras uueks ülemjuhatajaks 43-aastase kindralmajori Mõhailo Drapatõi.

Drapatõi sündis 1982. aastal Hmelnõtski oblastis ja lõpetas 2004. a Harkivi tankivägede instituudi. Teenis 72. mehhaniseeritud brigaadis Bila Tsirkvas ja paistis 2014. aastal silma 2. mehhaniseeritud pataljoni komandörina, tungides BMP-ga Mariupolisse ja vabastades blokeeritud miilitsajaoskonna. Samal suvel päästis ta Ukraina üksused Izvarinski katlast Luhanski oblastis.

Edasi astus riigikaitse akadeemiasse ja võitles Donbassis 30. mehhaniseeritud brigaadi staabiülemana ja 2016. aastast 58. motojalaväebrigaadi ülemana. 2021. aastal lõpetas ta Ukraina riigikaitse akadeemia ja teenis brigaadikindralina ühendatud jõudude juhataja asetäitjana.

Täiemahulise sõja ajal juhtis 2022. aastal Lõuna operatiivgrupeeringu vägesid ja osales pealetungioperatsioonil Hersoni oblastis. 2024. aasta kevadel pärast Vene vägede uut sissetungi Harkivi oblastisse määrati ta operatiiv-taktikalise grupeeringu Harkiv juhatajaks ning tal õnnestus Vene vägede sissetung peatada. 2024. a novembrist oli maavägede juhataja, kuid astus pärast sõdurite hukkumist polügoonil Vene raketilöögi tõttu 1. juunil 2025 tagasi. Edasi teenis ühendatud jõudude juhatajana. Kokkuvõttes on tegemist kogenud lahinguohvitseriga, kes on juhtinud väeosi ja väekoondisi eri tasanditel ja kes on hästi kursis kõigi probleemidega rindel.