Viis õppusel ettetulevat vigastust: kuidas käitud?

Õppusel ei pea juhtuma suurt õnnetust, et päevaplaan muutuks. Piisab porisest kindast silmas, ühest valest sammust, söögitegemisel saadud põletusest või sõrmest, mis libiseb valesse kohta.

Need vigastused ei ole üldjuhul eluohtlikud, kuid valesti käsitletuna võivad piirata võitleja võitlusvõimet ja edasist tegutsemist. Täpset õppusevigastuste edetabelit ei ole mõistlik kivisse raiuda, kuid alljärgnevad viis olukorda tulevad väljaõppes ikka ja jälle esile.

Võõrkeha silmas

Maastikul piisab tuuleiilist, porisest kindast või pimedas liikumisest, et midagi silma satuks ja seda ärritaks. Esimese asjana tuleb hoiduda loomulikust reaktsioonist – silma hõõrumisest. Ära hõõru silma! Hõõrumine võib osakese silma pinnalt edasi liigutada ja sarvkesta kriimustada.

Loputa silma rohke puhta voolava vee või füsioloogilise lahusega. Võimalusel hoia silm ühe käega lahti, kuid arvesta juba ette, et see võib olla keeruline ja ebamugav. Kui silma lahtihoidmine ei õnnestu, pilguta loputamise ajal. Samuti jälgi, et loputusvesi ei liiguks vigastatud silmast teise. Selle vältimiseks kummardu ettepoole nii, et võõrkehaga silm jääb allapoole ning loputa silma sisenurgast välisnurga poole.

Kui võõrkeha on silma kinni jäänud, silma läbistanud või ei tule loputamisega ära, ei tohi seda sõrmede ega muude vahenditega ise eemaldada. Kata silm kergelt puhta sidemega. Suurema vigastuse korral vormi MK1-s olevast kolmnurkrätikust silma ümber sõõrikukujuline tugi, et side silmale ei suruks. Ära avalda silmale survet ning pöördu kiiresti meediku poole.

Ohumärgid on udune nägemine, tugev silmavalu, valguskartus, raskused fookustamisel, samuti see, kui silmavigastus tekkis suurel kiirusel või tugeva füüsilise jõu mõjul. Säärastel juhtudel otsi kindlasti professionaalset abi.

Jala väänamine

Metsaserv, kraaviserv või asustatud maastik – ükski neist ei küsi, kas jalg on stabiilne. Kui astudes jalg väändub, lõpeta liikumine ja ära proovi valu välja kõndida. Kerge vigastuse korral lõpeta liikumine, väldi vigastatud jalale toetumist ning tõsta jalg toetatult võimalusel südamest kõrgemale – näiteks seljakoti või kokkurullitud riiete peale. See aitab turset vähendada.

Vigastusele järgneva 72 tunni jooksul võib turset vähendada külma mähisega. Külmakott või muu külm ese tuleks keerata riide sisse – näiteks kolmnurkrätikusse – ning hoida vigastatud piirkonnal umbes 20 minutit; vajadusel korrata seda iga kahe-kolme tunni järel.

Elastse sideme eesmärk on pakkuda tuge, kuid side ei tohi tekitada tuimust, surinat, sinakust ega külmi varbaid. Saapapaelu võib lõdvendada, kuid nähtava deformatsiooni või luumurrukahtluse korral ära liiguta jalga jõuga ja kutsu meedik.

Ingliskeelne akronüüm RICE kõlab nagu riis ja aitab meeles pidada, mida sellise vigastuse korral teha: Rest ehk puhkus, Ice ehk jää või külm, Compression ehk surve ja Elevation ehk kõrgemale tõstmine.

Käe põletus

Väliköök, keev vesi, leegisummuti, lõke – kõik need on kuumaallikad, mille juures on lihtne end põletada. Põletuse korral eemalda käsi kohe kuumaallikast ja jahuta seda jaheda, soovitatavalt voolava vee all vähemalt 15 minutit. Jahutamine on ülioluline, sest aitab peatada kuumuse levimist.

Kui põletusgeel on käepärast, võib seda kasutada pärast jahutamist; rühmaparameediku varustuses peaks see samuti olemas olema. Eemalda sõrmused, kell ja muud pigistavad esemed, kui need ei ole naha külge kinni kleepunud.

Pärast jahutamist kata põletus puhta sidemega; võimaluse korral peaks sidemele kandma põletusgeeli. Käe sidumisel tuleb arvestada, et kõik sõrmed saaksid seotud eraldi, mitte üheks suureks ümaraks rusikaks. Plaastritest tuleks kasutada ainult spetsiaalseid põletusplaastreid ning jälgida, et nende suurus vastaks põletuspiirkonnale ja servad ei kleepuks põletuspinna külge.

Sõrmelõige

Inimene ja teravad esemed on õppusel paratamatu kombinatsioon, mis kulmineerub sageli kellegi sõrmehaavaga. Tihtipeale jääme vere tilkumist vaatama ega avalda haavale piisavalt kaua survet.

Väiksema lõikehaava korral peaksime haavale survet avaldama umbes kümme minutit, et veri jõuaks hüübida ja haava oleks hiljem lihtsam puhastada ning katta. Kui survet avaldada vaid mõni sekund või minut, siis jääbki mulje, et verd tuleb lõputult, kuigi vigastus on väike.

Suurema vigastuse korral saame verejooksu peatada MK1-s leiduva rõhksidemega.

Kui väiksema vigastuse verejooks on kontrolli all, loputame haava puhta veega, kuivatame ümbritseva naha ning katame haava sideme või plaastriga. Erinevate plaasterdamistehnikatega sai tutvuda mõnes varasemas Kaitse Kodu! loos.

Kuulmiskahjustus

Kõrvatropi kadumine laskmise ajal ei ole väike äpardus, vaid kuulmiskaitse katkemine. Kui pärast pauku tekib kõrvas kohin, vilin, lukus või valulik tunne, summutatud kuulmine, tasakaaluhäire, pearinglus, veri või eritis kõrvast, siis lõpeta laskmine, kata kõrvad ja anna sellest kohe juhendajale teada. Järgi sealjuures ohutustehnika nõudeid ja laskmisega seotud protseduure.

Seejärel liigu mürast eemale ja ära mingil juhul laskmisega jätka. Kõrva ei tohi loputada, sinna vatitikku toppida ega midagi sisse tilgutada.

Hoia kõrv kuivana ja pöördu kindlasti samal päeval meediku või tervishoiutöötaja poole. Järsk kuulmislangus, tugev pearinglus, verejooks või selge vedelik kõrvast vajavad kiiret meditsiinilist hindamist.

Esmaabi mõte ei ole iga kriimu pärast õppust seisma panna ega ka mitte kõike hambad ristis lõpuni teha. Mõistlik abi algab hindamisest, jätkub õige võttega ja lõpeb vajaduse korral selge üleandmisega.

Eluohtliku olukorra või tõsisema vigastuse korral kaasa kohe oma üksuse meedik või meditsiiniline julgestus ning vajadusel helista 112. Vigastustest hoidumine algab ikkagi ennetamisest ja võimalike vigastuste teadustamisest.

Teeme ise teadlikke valikuid vigastuste ärahoidmiseks!