Venemaa sügiskampaania sõjas Ukraina vastu
Ilmus ajakirjas Sõdur nr 6/2025
Hoolimata Ameerika Ühendriikide presidendi katsetest sõda lõpetada on Vene diktaator sügisel rünnakuid Ukraina linnade ja maade vallutamiseks hoopis intensiivistanud. Nii nagu varasematel aastatel on sügisel sooritatud terroristlikke drooni- ja raketirünnakuid Ukraina energia- ja gaasitaristu vastu. Lisandunud on ka rünnakud raudteetaristu vastu.
Vene rünnakuid rindel on saatnud aktiivne valepropaganda. Tänu sügisilmadele on Vene väikestel ründegruppidel olnud paremad võimalused varjatult edasi liikuda ja ka linnadesse tungida. Siiski pole Vene väed hoolimata propagandast ei Pokrovskit ega Kupjanskit täielikult vallutanud.
Oktoobri algul kasvas märgatavalt Vene maismaarünnakute arv. Oktoobris ja novembris on Vene väed püüdnud rünnata peaaegu kõigil rindelõikudel, ehkki vähemalt kolmandik jõude on suunatud Donetski oblastisse Pokrovski ja Mõrnohradi vallutamiseks. Samas on Vene väed olnud väga aktiivsed Harkivi oblasti põhja- ja idaosas, Siverski ja Kostjantõnivka suunal, aga ka Zaporižžja oblasti idaosas. Unustatud pole ka Dnipropetrovski oblasti idaosa ja Zaporižžja oblasti lõunaosa ega ka Sumõ oblasti põhjaosa.
Venemaa diktaatori sügiskampaania eesmärk on olnud mõne suurema linna vallutamine, et tõestada USA presidendile ja NATO riikidele Venemaa ülekaalu rindel ja Ukraina edasise vastupanu mõttetust. Seetõttu on oktoobri lõpust saatnud Venemaa pealetungi äärmiselt tugev propagandakampaania Vene vägede edust linnade hõivamisel ja väited Ukraina vägede ümberpiiramisest ja vangi andmisest.
Kuigi Vene vägede lahingutegevus on sügisel hoogustunud, on efektiivsus pealetungil võrreldes suvega langenud. Samas on kasvanud agressorriigi kaotused.
Vene vägede hõivatud Ukraina alad ja kaotused 2025. a teisel poolaastal
Kuu Vallutatud km² Kaotused
Juuli 564 33 220
August 464 28 790
September 258 28 490
Oktoober 253 31 250
November 505 30 000
Alates aasta algusest on Vene väed kaotanud Ukraina andmeil kokku u 380 540 sõjaväelast. Kolme suvekuuga kaotati iga vallutatud ruutkilomeetri kohta 60 meest. Septembris on Venemaa kaotanud ühe ruutkilomeetri vallutamisel 110 meest ja oktoobris isegi 123 ehk kaks korda rohkem kui suvel.
Seega on lahingud muutunud intensiivsemaks ja linnade vallutamisel kaotustest ei hoolita. Soomustehnikat on rünnakuil kasutatud vähe ning mootorrattad või muud kerged sõidukid kaitset ei paku. Kogukaotuste hulgas on 2025. aastal kasvanud korvamatute kaotuste ehk langenute, teadmata kadunute ja vangi langenute osakaal.
2025. a kaheksa kuu jooksul on korvamata kaotuste ja haavatute suhe paljudes Vene väekoondistes 1 : 1,1. Agressorriigi väiksed ründegrupid hävitatakse droonide või kaugtulega ja tihtipeale ei evakueeri oma haavatuid.
Vene suve- ja sügiskampaania põhjal on näha uuendatud taktika kindlustatud asulate ehk linnade vallutamiseks („imbu ja haju“-taktika). Kõigepealt hävitatakse vähemalt kuu või pikema aja jooksul kaitse tugi- ja juhtimispunktid ning lõigatakse läbi logistika, kasutades liugpomme, rakette, droone ja suurtükiväetuld.
Logistika läbilõikamiseks purustatakse sildu ja rünnatakse droonidega kõiki juurdeveoteedel liikujaid. Püütakse avastada ja neutraliseerida Ukraina droonimeeskonnad ja saavutada ülekaal õhus. Neil eesmärgil kasutatakse ka luure- ja diversioonigruppide ja seejärel väikeste kahe–kolmemeheliste ründegruppide läbiimbumist.
Linnade vallutamisel need väiksed grupid hargnevad linnas ja esialgu peituvad, püüdes hõivata soodsad positsioonid. Pärast jõudude koondamist asuvad nad tegevusse, hõivavad olulisi objekte ja tekitavad kaost. Venelased on korduvalt kasutanud nende gruppide maskeerimiseks erariideid ehk rikkunud sõjaõigust.
Kuna Ukrainal on rindel kolm–neli korda vähem jalaväge, siis on hõredast tugipunktidega kaetud rindest lihtne läbi imbuda, eriti sügisilmadega ja tihedama asustusega aladel.
Muudes rindelõikudes, avatud maastikul, püüavad Vene väed leida kaitses nõrku kohti, misjärel pärast õhu- ja suurtükiväelööke tagala ja tugipunktide pihta seal läbi murda, luua platsdarm ja reserve juurde tuues kiiresti ründekiiluna edasi liikuda. Seejärel püütakse ründekiilu laiendada või rünnatakse ka kõrvalsuunalt.
Jalaväe ründegrupid võivad kasutada liikumiseks mootorrattaid ja muid kergeid sõidukeid. Neil on elektroonilise võitluse vahendid ja toetuseks droonimeeskonnad. Eelsalkadena kasutatakse kahe- ja kolmemehelisi gruppe, mis imbuvad läbi rinde, liiguvad edasi maastikul maskeerudes, pimeduse või halva ilma varjus.
Kompanii või pataljoni mehhaniseeritud ehk motoriseeritud kolonnidega rünnakuid või edasihüppeid on Vene väed kasutanud asulate vallutamiseks, põhiliselt Dobropillja, aga ka Pokrovski piirkonnas. Eesmärk on toimetada soomukite dessandiks olevad ründeüksused rinde kaudu nn tapatsooni. Tavaliselt on need rünnakud ebaõnnestunud ja seepärast sooritatakse neid halva ilmaga, kui Ukraina droonide tegevus on häiritud.
Järjest kasvab drooniallüksuste roll lahinguväljal. Ukrainast eeskuju võttes on ka Venemaa kõigile olulistele ründesuundadele koondanud parimad drooniallüksused ja kohati on need ka edu taganud. Kõige kuulsama Vene Rubikoni keskuse allüksused tegutsevad mitmes rindelõigus. Nii Ukraina kui ka Venemaa on kasutanud linnalahingutes rohkem eriüksusi.
Vene vägede pealetung Harkivi oblastis ja Donetski oblasti põhjaosas
Ehkki Vene väed on sooritanud rünnakuid Kurski oblasti piirialal või Sumõ oblastis, ei ole nad seal mingit edu saavutanud.
Agressorriigi väed on olnud edukamad Harkivi oblastis. Oktoobri teisel poolel suutsid nad pärast kolm nädalat kestnud võitlust Vovtšanski linnas tungida üle Vovtša jõe linna lõunaossa ja okupeerida tööstustsooni. Lahingud linna pärast jätkuvad. Ukraina väed kontrollivad endiselt osaliselt linna lõunaosa ja osa sellest on hall tsoon. Vene väed on püüdnud edasi tungida ka linnast lääne pool.
Harkivi oblasti kirdeosas Velõkõi Burluki suunal suurendasid Vene väed oktoobri lõpus oma platsdarmi laiust. Viimaste rünnakute järel on see esialgu Milove juures loodud platsdarm laienenud itta ja ühendatud Kupjanskist põhjas ja Dvoritšna piirkonnas Oskili jõe kallastel oleva Vene platsdarmiga.
Harkivi oblasti idaosas püüavad Vene 6. armee väed 1. tankiarmee üksuste toetusel vallutada olulist raudteesõlme Kupjanskit ja neil on selles edu olnud. Septembri keskpaigas õnnestus osalt gaasitoru kaudu üle Oskili jõe toodud Vene vägedel hõivata osa linna põhjaosast ja tungida ka kesklinna.
Vene luure-diversioonigrupid sisenesid algul linna tsiviilisikuteks ümberriietatuna, mis on sõjaõigusega keelatud. Esialgu nad peitusid, misjärel asusid lisajõude saades rünnakule. Seepeale tõi Ukraina 3. armeekorpuse juhatus Kupjanski alla lisajõude, et sissetungijad hävitada.
Ukraina väed ründasid oktoobris põhjas asuvat Vene platsdarmi, Radkivkat, kuid ei suutnud sealt Vene vägesid tõrjuda. Tagasi vallutati vaid Kindrašivka. Oskili läänekaldal asuvaist Kupjanski kvartaleist kontrollivad Vene väed põhja- ja loodeosa ja on kahe kiiluna põhjast tunginud lõuna poole.
Läänepoolne ründekiil on ületanud Kupjanka jõe ja pöördunud itta, mistõttu püüavad Vene väed kesklinnas olevaid ukrainlasi ümber haarata. Ägedad lahingud jätkuvad ja ukrainlased püüavad takistada Vene grupeeringule üle Oskili jõe lisajõudude toomist.
Oskili jõe idakaldal alates Sõnkivkast kuni lõunasse Kolisnõkivkani on endiselt suured alad Ukraina vägede kontrolli all. Paistab, et Kupjanskis püüavad Vene väed jõuda üle Oskili viiva sillani, et takistada Ukraina väegrupi logistikat.
Putin külastas väidetavasti 20. novembril ühte Vene Lääne väegrupi komandopunkti rinde lähedal ja osales nõupidamisel. Kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ettekande põhjal teatas diktaator, et Kupjansk on vallutatud ja suur Ukraina väegrupeering, 18 pataljoni on ümber piiratud ja neist kolm juba hävitatud. Gerassimovi valedega püüti ilmselt USA-d eksitada.
Lõuna pool proovivad Vene väed edasi tungida Lõmani suunas, kuid suurt edu neil pole, ehkki metsasel alal on parem maskeeruda. Põhja poolt Lõmanit ohustav Vene väegrupp on jäänud u 12 km kaugusele Šandrõholove juurde. Idas 9 km kaugusel kaitsevad Ukraina väed veel Zaritšne lääneosa. Ukraina 425. Skelia ründepolgu allüksus vallutas oktoobri teisel poolel tagasi samas veidi lõuna pool oleva Torske.
Üks Vene ründegrupp on Jampilist põhja pool ületanud Žerebetši jõe ja jõudnud Lõmanist 8 km kaugusele, kuid eelsalgad on lähemal. Rünnakut Jampili vastu alustati oktoobris ja praegu on asula hallis tsoonis. Teine ründegrupp püüab Jampili ja Dronivka vahel kiiluna tungida lõunasse, ilmselt üle Siverskõi Donetsi jõe. Nähtavasti üritavad nad Siverskist Lõmanisse viiva maantee läbi lõigata.
Ida pool on Vene rinne u 2 km kaugusel Siverskist, kuid ründesalgad on tunginud linna idaossa ja ka linnast põhjas on hall tsoon. Juba oktoobri algul püüdsid Vene väed rünnata ka lõuna poolt, tungisid Fedorivkasse. Praegu lõunast siiski otsest ohtu pole. Siversk on ligi 40 km lääne pool asuva Slovjanski eelkindlustus. Venelased tahtsid linna vallutada juba 2022. aastal, kuid said lüüa Bilohorivka juures.
Kostjantõnivka juures on Vene 8. armee väed idast ja kagust aeglaselt edasi tunginud ja jõudnud eelsalkadega linna idaserva juurde. Kuna venelastel õnnestus oktoobris tõrjuda Ukraina väesalgad Toretski põhjaosast, siis kagust tungis Vene ründegrupp Pleštšijivka juurde ja eelsalgad jõudsid novembris juba Ivanopiljasse.
Lõunas on venelaste salgad jõudnud Kleban Bõki ja veehoidla juurde. Kõik need alad on hall tsoon. Oluline on, et Ukraina allüksused asuvad veel Tšassiv Jari lääne- ja lõunaserval ega lase Vene vägedel ähvardada põhja poolt Kostjantõnivkat või tungida Družkivka suunas. Oktoobris ja novembri algul vallutasid ukrainlased tagasi u 10% linnast.
Ukraina väed on stabiilselt suutnud kaitsta ka sealt lõuna pool Bahmutist Kostjantõnivkasse viiva maantee suunal asuvat Stupotškõt. Ida pool õnnestus agressorriigi vägedel oktoobris hõivata Bila Hora.
Kostjantõnivka moodustab koos Družkivka, Kramatorski ja Slovjanskiga hästi kindlustatud kaitserajooni, mida Vene vägedel on idast väga raske vallutada. Vene kindralid otsustasid seepärast rünnata seda kaitserajooni selja tagant ning just selleks on agressoril vaja vallutada Pokrovsk ja Mõrnohrad. Sel eesmärgil püüdsid Vene väed juba suvel vallutada Dobropilljat. Ukraina võitlejatel on seni õnnestunud Vene plaanid nurjata.
USA president tahab aga selle kindlustatud piirkonna koos Donetski oblasti loodeosaga kinkida Putinile, nagu 1938. a sügisel loovutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa peaminister Tšehhoslovakkia kindlustatud piirkonna Sudeedimaal Hitleri Saksamaale. Sellelt platsdarmilt on agressoril hea jätkata Ukraina vallutamist, eelkõige rünnata Harkivi oblastit.
Otsustav lahing Pokrovski ja Mõrnohradi pärast
Venemaa suurimad jõud on alates oktoobrist suunatud Pokrovski ja Mõrnohradi vallutamiseks. Ukraina allikail on see 150 000–170 000-meheline Vene väegrupeering. Lõunast ja edelast püüab Pokrovskit vallutada 2. armee ja Mõrnohradi ründavad idast 51. armee ehk endise 1. Donetski armeekorpuse väeosad.
Kaksiklinnakust põhjas püüdis Dobropillja suunas tunginud 51. armee põhja pool Ukraina vägede logistikateid läbi lõigata.
Vene ründekiilu Dobropillja suunal hävitas septembris-oktoobris Ukraina 1. Azovi korpus löökidega läänest ja idast. Ehkki Vene väejuhatus paiskas 51. armeele appi Sumõ oblastist ja mujalt ära toodud merejalaväebrigaadide allüksused, aga ka õhudessantvägede üksused, said nad lüüa.
Oktoobris sooritasid Vene väed piirkonna lõunaosas olukorra päästmiseks mitu rünnakut mehhaniseeritud ründegruppidega, kuid Ukraina droonioperaatorid ja suurtükivägi hävitasid need. Ilm oli neil päevil vihmane või pilves. 6. oktoobril tõrjuti tugevdatud roodu rünnak Pankivka lähedal, hävitati või vigastati neli tanki ja kaheksa soomukit.
9. oktoobril lõid Ukraina drooniallüksused Šahhove ja Volodõmõrivka juures tagasi tugevdatud õhudessantvägede pataljoni mehhaniseeritud rünnaku ja hävitasid kolm tanki, 16 soomukit ja 41 mootorratast. 13. oktoobril ründas Vene tugevdatud rood Šahhove suunas ja nendest hävitati kolm tanki ja 13 soomukit. Ukraina väed vabastasid kokku üheksa asulat, sh oktoobris Nove Šahhove, Kutšeriv Jari, Majaki ja puhastasid Vene diversantidest veel üheksa.
Vahepeal püüdis ümberpiiratud Vene väegrupp tungida nii Nove Šahhovesse kui ka Šahhovesse. Lahingud käisid ka Volodõmõrivka pärast, mis on praegu hallis tsoonis. Vene ründegrupid püüdsid oktoobri algusest vallutada Rodõnsket ja rünnata Nõkanorivkast ka Dorožnet ja Bilõtsket, et lõigata läbi maantee Pokrovskist põhja.
26. oktoobril teatas Ukraina väejuhatus, et viimase kümne päeva lahingutes on vaenlased kaotanud seal piirkonnas 1756 sõjaväelast. Kokku olid Vene vägede kaotused ligi kaks kuud kestnud lahingutes Dobropillja ehk Otšeretõne suunal 15 700 sõjaväelast, 1364 relvastuse ja sõjatehnika ühikut, sh 36 tanki, 121 lahingusoomukit, 162 suurtükiväesüsteemi, viis raketiheitjat, 447 veoautot, 592 mootorratast ja kerget maastikusõidukit, 4689 eri tüüpi drooni. Ukraina väed said oma valdusse tagasi 186 km² ja puhastasid veel vaenlaste salkadest 244 km² Pokrovski rajooni ala.
Novembris on piirkonna lõunaosas lahingud jätkunud. Oktoobri lõpus tungisid venelased Tšervonõi Lõmani, ähvardades nii Mõrnohradi logistikat. Ka Nõkanorivka, Majak ja Pankivka on novembris jäänud halli tsooni. Vene väed püüavad tungida ka Šahhovest põhja pool asuva Sofijivka suunas, et lõigata läbi Šahhovest Družkivkasse viiv maantee. Siin ründavad ka Kostjantõnivka suunal sõdiva 8. armee üksused ja armee alluvuses olevad merejalaväeüksused.
Oktoobri keskel imbusid Vene ründesalgad Pokrovski lõunapoolsetesse äärelinna kvartalitesse Troiandasse ja Šahtarskisse ning hõivasid Zvirove asula.
Oktoobri esimese kolme nädala jooksul viskasid Vene lennuväe hävituspommitajad kokku 850 liugpommi Pokrovski piirkonna pihta, neist 340 olulise logistikasõlme Hrõšõne pihta. Kasutati nii 1500 kg kui ka 3000 kg liugpomme. Novembris on Vene lennuvägi rünnanud nende raskete liugpommidega Mõrnohradi.
Pärast lahinguid Dobropillja piirkonnas tuli Ukraina vägedel asuda Pokrovskit puhastama. Oktoobri lõpuosas imbus Pokrovskisse lõunast väikeste gruppidena pimeduse või udu varjus juba mitusada Vene sõjaväelast, luure-diversiooni ja ka ründegruppe.
Nagu Kupjanskis kasutasid nad kohati ka siin maskeerumiseks tsiviilriietust. Esialgu nad hoidusid ukrainlaste positsioonide ründamisest ning hargnesid ja hõivasid soodsad positsioonid nii linna lõunaosas kui ka tööstustsoonis.
Lahingud linna sees algasid oktoobri lõpus ja olukord muutus kriitiliseks, kuna Vene ründegrupid koos drooniallüksustega lõikasid läbi Ukraina vägede viimased logistikateed. Linna ja tagala vahel oli võimalik liikuda vaid jala. Vene ründegrupid tungisid kesklinna ja panid linnavalitsusele Vene lipu. Samuti ületasid nad raudtee ja tungisid põhjaossa. Üksikute allüksuste varustamiseks moonaga tuli ukrainlastel kasutada raskeid droone.
Linna kaitsvad Ukraina 68. jäägribrigaad ja 25. dessantründebrigaad olid lahingutes täiesti kurnatud. Samal ajal hakkas Vene propaganda rääkima Pokrovski peatsest langemisest, Ukraina vägede ümberpiiramisest ja vangi võtmisest.
Pokrovskit kaitsva 7. dessantründevägede korpuse staabis käis Ukraina relvajõudude juhataja kindral Sõrskõi ja saatis piirkonda ka toetusüksusi. Neid oli küll vähe, aga see-eest olid need eliitüksused. Ühe allika kohaselt võeti kohalt maha ja arreteeriti üks brigaadiülem, kelle brigaad oli taandunud.
Ilmselt 29. oktoobril maabus Pokrovski loodeosas, Pavlohradi viiva maantee juures kaks Ukraina sõjaväeluure peavalitsuse ehk HUR-i transpordikopterit Black Hawk koos kahe grupi HUR eriüksuse võitlejate ja droonioperaatoritega. Pokrovskisse toodi ka Ukraina erivägede allüksusi, 425. ründepolgu Skelia 1. pataljoni ja 82. dessantründebrigaadi 1. pataljoni osad. Eriüksused vabastasid Pavlohradi või Hrõšõnesse viiva maantee blokaadist. Skelia pataljon tegi retke kesklinna, lõi Vene väed linnavalitsuse hoonest välja ja heiskas uuesti Ukraina lipu.
Kuna Vene ründegruppide vahel pole head koostööd, siis vahetevahel ründavad nad ka oma mehi. Ukraina allikail on Vene väed kasutanud Ukraina löökide eest pääsemiseks tsiviilelanike katet. Viimasel nädalal tõi Vene väejuhatus Pokrovskisse oma reservist Pihkva 76. dessant-ründediviisi allüksuse, mis tegutseb raudtee piirkonnas.
Vene väed on püüdnud tungida Pokrovskisse ja Mõrnohradi ka mootorratastega. Suurem motoriseeritud kolonn üritas tungida Pokrovskisse lõunast Selõdovest mööda suurt maanteed 14. novembril uduse ilma kattevarjus. Mingi Vene sõdur pani video liikuvast mootorrataste ja muude kergete sõidukite kolonnist internetti ja hoiatas nii ukrainlasi. Lennuväe löögiga juhitava kassettpommi JDAM-ER GBU-62 abil kolonn hävitati ja teele jäid vedelema vaid mootorrattad ja vaenlaste laibad.
Pokrovskist loodes on Vene väed jõudnud Pavlohradi viiva suure maanteeni ja püüdnud korduvalt tungida edasi Hrõšõne suunas, et lõigata läbi Ukraina vägede oluline varustustee. Esialgu on see maantee vaid osalt hallis tsoonis.
Pokrovskist põhjas on Ukraina väed tõrjunud Vene väed teedesõlmest Rodõnskest, kuid Krasnõi Lõman on hallis tsoonis. Venelased püüavad sealt lõuna või edela poole tungides haarata ümberpiiramisrõngasse Ukraina Mõrnohradis asuvat grupeeringut. Pokrovskist põhjas ja kirdes ning Mõrnohradist läänes ja loodes on umbes kaheksa kilomeetri laiune koridor Ukraina vägede logistika jaoks, aga enamik sellest on juba hallis tsoonis, mida Venemaa kontrollib droonidega. Seal võib olla ka Vene sõdurite gruppe.
Mõrnohradis on olukord parem kui Pokrovskis: Vene vägede rünnakuid on tõrjutud nii põhjas, idas kui lõunas. Venemaa väiksed salgad on tunginud vaid lõunaossa ja idaservale, kuid luure- ja diversioonigruppe on imbunud ka mujale linna. Linna kaitseb kaks Ukraina brigaadi ja tegeldakse linna puhastamisega.
Ohtlikud on aga venelaste katsed hõivata Pokrovskit ja Mõrnohradi ühendav Rivne asula. Mõrnohradist lõunas Lõsivka juures jätkavad Ukraina väed rinde kaitsmist, ehkki seal on hall tsoon. Hoolimata mõnede ekspertide soovitustest pole Ukraina väejuhatus kiirustanud vägede väljaviimisega Mõrnohradi piirkonnast.
Praegu on Ukraina allüksused Pokrovski põhja- ja idaosas, mida loetakse halliks tsooniks. Olukorra parandamiseks Pokrovski ja Mõrnohradi all oleks vaja sinna suuremaid jõude juurde tuua, aga kuna Vene väed avaldavad survet peaaegu kogu rindel, siis on kogemustega reserve raske leida. Logistikat tugevdades on võimalik linnu kaitsta veel uue aastani.
Vene pealetung Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis
Territooriumi hõivamise poolest on Vene vägedel sügisel olnud rohkem edu Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti idaosas. Ukraina kaitseliinid tuginevad sealsel maastikul sageli jõgedele.
Donetski oblasti idaosas, Kurahhovest läänes on Ukraina väed oktoobrist suutnud pidurdada Vene vägede edasitungi läände Zelenõi Hai ja Tolstoi juures, mis on aga hallis tsoonis.
Vene väed püüavad siin edasi tungida läände Vovtša jõel oleva oblasti piirini, kuid pole suutnud, ehkki oktoobris toodi piirkonda neli Vene brigaadi juurde. Põhjas on rinne jäänud praktiliselt oblasti piirile Vovtša jõe joonele, kuigi Vene väed püüdsid seal oktoobri lõpus Filija ja Datšne juures jõge ületada.
14. novembril õnnestus venelastel ületada Vovtša Jalta ja Datšne vahel ning rajada pontoonsild. Vene 90. tankidiviisi 80. tankipolgu mehhaniseeritud väegrupp tungis kümne soomusmasinaga udu kattevarjus edasi ja jõudis Novopavlivkasse. Seejärel hävitasid ukrainlased droonidega kaks tanki ja viis jalaväe lahingumasinat ning puhastavad nüüd asulat sinna tunginud agressoritest.
Ka lõuna pool Dnipropetrovski oblasti piirialal suutsid Ukraina väed oktoobri keskel peatada vasturünnakutega Vene edasitungi Sosnivka ja Novoselivka juures. Enne seda vallutasid Vene väed aga Maliivka, Vorone ja Ternove ning püüdsid edutult hõivata lääne pool asuvat Oleksijivkat. Novembris tungisid Vene väed uuesti Sosnivkast põhja poolasuvasse Novoselivkasse.
Sosnivkast lõuna poolt püüavad Vene väed aga tungida põhja poole Orestopili suunas, et rünnata Vovtša jõe taga olevat Velõkomõhailivka kindlustatud rajooni lõunast. Teine ründegrupp püüab veidi edela poolt tungida põhja Oleksijivka suunas. 10. novembri paiku on Vene väed uuesti sooritanud piirkonnas suuremate ründegruppidega, 100 või 200 mehega igapäevaseid rünnakuid.
Kõige kaugemale on Vene väed jõudnud Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblasti piirialal Velõka Novosilkast läänes. Üks ründegrupp jõudis oktoobri lõpus Verbovesse ja Jantšuri jõe äärde, lõi novembris seal sillapea ja püüdis hõivata Jehorivkat, kuid ta tõrjuti tagasi üle jõe. Vene luuresalgad jõudsid 6 km kaugemale Danõlivka juurde, kuid need hävitati seal.
Danõlivkat läbib oluline maantee, mis viib Huljajpolest põhja olulisse teedesõlme Pokrovske linna. Jehorivkast põhja pool püüavad Vene väed hõivata Võšnevot ja tungida põhja poole Novooleksandrivka suunas
Üsna ohtlik on olukord Zaporižžja oblasti idaosas, kus Vene väed püüavad nii kirde kui ida poolt tungida kurikuulsa anarhistist revolutsionääri Nestor Mahno pealinna Huljajipole suunas. Avatud stepimaastikul, kus on vähe asulaid ja üksnes metsaribad, on raske rajada tugevat kaitseliini, sest droonidelt on kõike võimalik jälgida ja liugpommide või droonidega hävitada.
Oktoobri keskel murdsid Vene väed läbi Jantšuri jõe ääres oleva Ukraina Poltavka kindlustatud rajoonist ning löökidega põhja ja lõuna poole likvideerisid kuu lõpuks Ukraina kaitse u 16 km laiusel Jantšuri liini lõunaosal Malõnivkast Uspenivkani. Sealt jätkasid Vene väed edasitungi läände ja seda soodustas udune ilm. Lõuna pool on Vene väed novembris vallutanud Vesele ja Tšervone ja ründesalgad tunginud hallis tsoonis asuvasse Zelenõi Haisse, mis on Huljaipolest 5 km idas.
Asulat on raske kaitsta, sest Vene väed ründavad seda kolmest suunast. Huljaipolest põhjas hõivasid Vene väed suurema vaevata Rivnopillja. Viimastel andmetel on Ukraina väejuhatus toonud piirkonda ründeüksusi, et sooritada vasturünnakuid. Ilma paranemine on võimaldanud Ukraina droonioperaatoritel efektiivsemalt töötada ja anda lööke Vene ründeüksuste pihta.
Huljaipole suunal ründavad Vene 5. armee üksused Rivnopillja juures ja 35. armee üksused Zelenõi Hai juures. Ukrainal kaitseb seda suunda 20. armeekorpus, sh 110. mehhaniseeritud brigaad.
Enne sõda elas Huljaipoles 12 786 elanikku ja 2001. a rahvaloenduse andmeil olid ligi 94% neist ukrainlased. 2024. a oli linnas alles u 2000 elanikku. Loodest kagusse 9 km ulatuv linn on oluline teedesõlm, kust väljub kuus maanteed. Raudteejaam on linnast lääne pool. Kirdes, idas ja lõunas asuv rinne on linna kaguservast 5 km kaugusel ehk linn on Vene FPV-droonide tegevusulatuses. Linnast põhja Pokrovskesse viiv oluline logistiline maantee kulgeb mööda Hatšuli jõe idakallast ning jõe taga on Ukraina kaitseliin.
Kokkuvõttes on Vene väed Zaporižžja oblasti idaosas pooleteise kuuga edasi tunginud 8–10 km, mis pole palju. Siiski on iga läbimurre Ukraina kaitsest Dnipropetrovski või Zaporižžja oblastis ohtlik, sest jõgede taga olevaid kaitseliine on võimalik rünnata seejärel tiivalt. Väga halvasti mõjuks Ukraina logistikale Huljaipole ja Pokrovske vahelise maantee läbilõikamine.
Venemaa õhuründevahendid Ukraina logistika vastu
Venemaal jätkub lennuväe jaoks juhitavate liugpommide arendamine ja masstootmine. Lisaks 100 km lennukaugusega UMPK mooduliga juhitavate liugpommidele UMPB-5 kasutati oktoobris Ukraina linnade vastu 500 kg liugpomme lennukaugusega kuni 180 km. Ukraina sõjaväeluure andmeil valmistatakse Venemaal sel aastal 120 000 liugpommi, neist umbes 500 suurendatud 200 km lennukaugusega, millel on ka täiendav turboreaktiivmootor.
Toodetakse nii uusi liugpomme kui ka moderniseeritakse vanu lennupomme juhitavateks. Iga päev lennutab Vene lennuvägi Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide pihta 200–250 liugpommi ja neil on oluline roll ka Ukraina logistika kahjustamisel. Samuti kasutavad Vene väed rinde kaitserajatiste ja rindelähedaste logistika objektide, nt ladude ründamiseks Shahed- ehk Geran-tüüpi kaugmaadroone.
Tänavu suvest kasutatakse neid droone ka Ukraina raudteetaristu ja vedurite ründamiseks, mis mõjutab ka logistikat rindelähedastes oblastites. Shahed-tüüpi droone on varustatud soojusvisioonkaamera ja videokaameraga liikuvate objektide ründamiseks.
Ukraina luure andmeil toodetakse 2025. a kokku 70 000 kaugmaadrooni, neist u 30 000 Shahed-tüüpi, ülejäänud on enamikus pettedroonid. Septembri andmeil toodeti 2700 Shahed-tüüpi drooni kuus. Droonide masstootmiseks on Venemaale toodud tööjõudu Põhja-Koreast.
Kokkuvõte
Ukraina sõja selle aasta kampaanias toimus oktoobris kulminatsioon – algasid otsustavad linnalahingud, kus Vene väed kasutavad osavalt uut taktikat. Ühtlasi jätkab Venemaa oma terroristlike drooni- ja raketirünnakutega energiataristu ja linnade pihta Ukraina kurnamist.
USA presidendi algatatud rahuläbirääkimisi püüab Venemaa diktaator ära kasutada Ukraina ja NATO nõrgestamiseks. Teatud majanduslik surve on pannud Vene diktaatori kiirendama oma pealetunge, et enne aasta lõppu mõni Ukraina linn vallutada.
Ukraina on raskest olukorrast ja kohati ümberpiiramise ohust hoolimata suutnud jätkata Pokrovski, Mõrnohradi, Kupjanski ja Vovtšanski kaitsmist. Ilmselt on Ukrainal selleks ka poliitilised põhjused läbirääkimiste tõttu. Keeruline on ka olukord Zaporižžja oblastis. Ukraina saab Venemaad rahule mõjutada vaid oma kaugmaadroonide ja raketilöökidega.
Artiklis on kasutatud ka Poola sõjandusajakirja Wojsko i Technika 2025. a nr 11.