Võitleja linnalahingus: hoonele lähenemine

Hoonestatud alale saab üle tuua kõik sõjapidamise põhimõtted ja üksuses varem paika loksutatud drillid, keerulisema ümbruskonna tõttu tuleb neid lihtsalt täiendada või kohandada. Vaatame hoonestatud alal tegutsemisele otsa põhifunktsioonide kaupa: leia, seo, löö.

Selleks, et ülem saaks ülesannet täitma asudes otsustada ja riske hinnata, tuleb esmalt tuvastada sihtmärgi suurus ja asukoht. Hoonestatud ala keerdkäikudes on seda pigem keerulisem teha kui maastikul.

Esmalt tuleks kasutada võimalusi distantsilt asukohastada. Siin tulevad appi tehnilised lahendused. Hoonestatud ala analüüsimist tuleks alustada maa-ja ruumiameti geoportaalis, kus on suurepärased ortofotod, kaldaerofotod ja ka muidugi 3D kaart hoonestatud alast.

Vahetu ja viimase info saab loomulikult mehitamata sõidukite sensoritega, samuti on abiks kõikvõimalikud kaamerad avalikus ruumis (teekaamerad, valvekaamerad, ilmakaamerad jne).

Teisalt on võimalusel muidugi otstarbekas kasutada ka inimfaktorit: võrgustikud ja luureüksused on endiselt võimsad vahendid vaenuliku tegevuse tuvastamiseks ja tehnovahenditega tuvastatu kinnitamiseks.

Identifitseeritud sihtmärgi sidumisel ehk ülesannet täitma asudes tuleb hoonestatud alal rõhku panna kontrollmeetmete kasutamisele: hoonete ja selle avauste nummerdamine, teede nimetamine ning täiendavate kontrolljoonte ja piirangute seadmine on selles keskkonnas eriti olulised.

Enne surmavate vahendite kasutamist tuleb veenduda, et kannatada ei saaks tsiviilisikud. Samuti on mõistlik enne jõu kasutamist mõjutada vastaspoolt pettemanöövrite, elektroonilise sõjapidamise ja infosõja võtetega.

Viimaks tuleb veenduda, et lööva üksuse küljed saavad korralikult julgestatud. Löömisel tuleb kombineerida kõiki olemasolevaid vahendeid: mehitamata ründevahendid, kaudtuli ja muidugi üksuse enda relvastus, sealhulgas tuleb linnalahingus mängu vana hea Soome Talvesõjast tuttav süütepudel!

Hoonestatud ala kui kanaliseeritud keskkonna eripärana võib välja tuua selle, et operatsiooni juhtimine ja otsuste vastuvõtmine langeb teatud hetkedel eesoleva jao esimese lahingupaari tasemele. Seetõttu tuleb üksusi pidevalt vahetada, et hoida piisavat edenemiskiirust.

Plaani järgi või olukorra sunnil

Hoonestatud alal tegutsedes võib erinevaid tehnikaid kasutades pääseda küll hoonetest üle ja ka ümber, aga selleks, et ala enda kontrolli all hoida, tuleb veenduda, mis on ehitiste sees.

Linnas ülesannet täites pole mõeldav, et teeme igale hoonele planeeritud rünnakuplaani: sama ei tee me ka ju maastikul igale teeristile. Seetõttu võime asustatud alal sattuda kontakti ootamatult, mis teeb hoonele lähenemise protseduuri väga sarnaseks meile tuttava kiirrünnaku drilliga või ülekaaluka vastase korral kontaktist eemaldumise drilliga.

Sellisel juhul on eriti oluline üllatav tegutsemine, initsiatiivi haaramine ning mahasuruva tule ja rünnakumanöövrit teostava üksuse koordineeritud tegevus. Siinkohal tuleb rangelt mängu iga sõduri initsiatiivi haaramine ja otsustav tegutsemine. Meeles tuleb pidada seda, et aeglane on sujuv ja sujuv on kiire!

Kui olukord võimaldab, on alati eelistatud variandiks põhjalikult planeeritud lähenemine hoonele, mille allpool kirjeldatud aspektid on tööriistadeks ka siis, kui hoonele lähenetakse olukorra sunnil. Detailselt planeeritud tegevused vähendavad omade kaotusi ja suurendavad märgatavalt ülesande täitmise tõenäosust.

Planeeritud rünnaku aluseks hoonestatud alal on arusaam vastase kompositsioonist objektil. Samuti ümbritsev keskkond ning jõukasutusmeetmed. Selle põhjal tuleb kujundada enda üksuse struktuur, mis üldjuhul jaguneb rünnakugrupiks, kattegrupiks ja läbipääsu rajavaks grupiks. 

Kattegrupi ülesandeks on kombineeritud vahendite mahasuruva tulejõuga mõjutada hoones paiknevat vaenlast eesmärgiga võimaldada rünnakugrupil hoonele läheneda. 

Läbipääsu rajava grupi ülesandeks on luua hoonel rünnakugrupile sobivasse asukohta kas siis mehaaniliselt või lõhkamise teel avaus sisenemiseks.

Rünnakugrupi ülesandeks on hooneni jõuda ja sellesse esimesena siseneda eesmärgiga vastasväed kas hävitada, sundida jõu näitamisega alla andma või meie jaoks oluliselt objektilt eemalduma. Siinkohal tasub meeles pidada, et tuletoetus ilma manöövrita on laskemoona raiskamine; manööver ilma tuletoetuseta maksab inimelusid.

Roheline koridor

Hoones paiknev üksus ehitab enda tulesüsteemi ja tapmisala üles ehitises olevate avade põhjal. 

Madalamate korruste avaused annavad paremad tulesektorid ja võimaldavad vastasel olla rajatise sügavuses. Kõrgemate korruste avaused seevastu nõuavad kaitsjalt positsioonide valimist avaustele lähemal, et ründajaid mõjutada – seega ennast paljastamata on tuleala piiratud.

Tegevuste järjestus pealetungil hoonele peaks olema alljärgnev: esmalt tuleb objekt isoleerida, seejärel seada paika tuletoetus, mis loob tingimused taktikaliseks liikumiseks hooneni, siis vastavalt vajadusele kas kasutada hoones olemasolevaid avasid või luua avaus ise.

A. Enne kui ründegrupp saab hooneni edeneda, tuleb kattegrupil luua julgestatud liikumiskoridor ehk roheline koridor. Parim lahendus on hoonele läheneda sellest küljest, milles on kõige vähem avausi, või siis hoone nurgast.

Oluline on muidugi ka see, et kattegrupp saaks edukalt liikumist julgestada. Kattegrupi sektorid peavad katma hoone kahte külge, võimalusel ka isoleerima vastase eemaldumise või tõenäolised vasturünnakud.

Kattegrupp peab relvade kasutamisel arvestama ründegrupi liikumisega hoone ääres. Samuti on nende ülesandeks vajadusel ründegrupile täiendavate võitlejate saatmine, samuti lisavarustuse ja laskemoona ründegrupini toimetamine. Haavatute ja sõjavangide eest võiks samuti hoolt kanda kattegrupp. Vastavalt ründegrupi edenemisele tuleb kattegrupil enda tuletegevust juhtida hoone korruste vahel või lähedal paiknevatele hoonetele.

B. Läbipääsu rajava üksuse liikumise järjekord hooneni sõltub sellest, kas läbipääs rajatakse mehaanilise purustamise teel või kasutatakse selleks lõhkeainet. Kui on võimalus kasutada viimast, siis peaks läbipääsu rajav grupp liikuma esimesena, samal ajal kui ründegrupp pakub neile kattegrupi positsioonidelt täiendavat julgestust. Juhul, kui läbipääs rajatakse mehaaniliselt, liigub hooneni esimesena ründegrupp ning jääb siis läbipääsu rajamist julgestama.

C. Ründegrupi liikumine peab olema kattegrupi tuletegevusega täpselt ajastatud. Ründegrupp ise peab tagama liikumisel julgestuse mitte ainult esimese võitleja relvaga, vaid võimalikult paljude relvadega mitmes suunas, kaasa arvatud õhuvaatlus.

Seega järjestikku liikumise asemel peaks eelistama hooneni liikumist ahelikus. Kui see pole kanaliseeritud keskkonna tõttu võimalik, tuleb võitlejate hooneni liikumist lahingupaaride kaupa hajutada.

Mõistlik on kasutada petmist ja jätta mulje planeeritud lähenemisest teiselt suunalt, kasutades suitsugranaati või luues täiendavaid sissepääse. Ründegrupp võiks eelistatult siseneda hoonesse kõrgemalt korruselt, sest madalamal korrusel on kaitsjale sobivamad positsioonid. Kõrgemalt sisenedes ja hiljem hoones sees tegutsedes on lihtsam neid kahjutuks teha. Samuti sunnib see rajatises paikneva üksuse hoones järjest madalamale ja lõpuks hoonest välja, kus neid saab mõjutada juba kattegrupp.

Liikumine hoone ümbruses

Hoone läheduses liikumisel tuleb rinda pista mitme keeruka elemendiga. Rajatistes olevad avaused – uksed, aknad, lahingute käigus tekitatud avad ja välisseinte nurgad – annavad paiksele vastasele liikuva üksuse ees eelise.

Selleks, et maja edukalt varjena kasutada, tuleb keldrikorruse akendest astuda üle ja esimese korruse akendest mööduda alt. Avaustest liigutakse kõrgendatud ohu tõttu kiirelt mööda. Meeskonnana liikudes katab teine võitleja avausest möödumist. Üksi liikudes tuleb enda tegevust relvaga katta ehk relv peab olema suunatud just sellesse avasse, millest möödutakse.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata kõrgematele akendele, kust võidakse tuli avada või granaat visata.

Nurkadest edenemiseks tuleb võtta nurgast ennakut liikumissuunas ja sektorite kaupa sammudega alustada liikumist kaarega nurgast mööda. Relv peab olema suunatud sellele alale, mis järk-järgult nurga tagant avaneb.

Hoonele lähenemine ja selle ümber liikumine on keerulises keskkonnas lahingute pidamise juures otsustava tähtsusega etapp. Kui on jõutud vaenuliku rajatiseni ning see on kattegrupi tule all, on selles paiknev üksus piltlikult lõksus. Siit edasi tuleb ründegrupil tegutseda tempokalt ja otsustavalt, et objekt enda kontrolli alla saada. 

Hoones sees sõdimine on vaieldamatult linnalahingu kõige keerulisem aspekt. Võitlus toimub väga lühikestelt distantsidelt ja väikeste gruppidena. Aga sellest juba edaspidi.