Võitleja linnalahingus: automaatrelva laskeväljaõpe
Sarja eelmises artiklis peatusime sellel, kuidas relva võimalikult efektiivselt ja ohutult käsitseda. Et aga olla linnalahingus automaatrelva päästikule vajutades edukas, tuleb alustada tugevast vundamendist.
Laskeväljaõpet viiakse Kaitseliidus läbi eelmisel aastal uuendatud laskeväljaõppe eeskirja alusel, mis annab selleks väga head eeldused.
Betooni valamist tuleb muidugi alustada relva- ja ballistikaõppega, liikudes seejärel edasi ohutu relva käsitsemise testiga number 1, mis teadupärast ei hõlma veel laskeharjutusi. Kui esimene test sooritatud, võib julgelt lasketiirus algust teha ning siis on oluline juba relva normaaljooksule seadmine.
Millisele kaugusele nullida?
Kindlasti tuleb seda teha kõigi sihikutega: mehaaniline sihik, optiline sihik ja lasersihik. Iga võitleja peab oma relva ise normaaljooksule seadma. See nõuab arusaamist kuuli trajektoorist relvarauast sihtmärgini ehk välisballistikast.
Normaaljooksule seadmise ehk sihiku nullimise juures tuleb mängu oluline küsimus: millisele kaugusele relv nullida?
Normaaljooksule seadmise lehed on koostatud relva nullimiseks kaugusele 25 m või 50 m. See tähendab, et kui nullida relv 25 m peale, on tabamused R-20 automaati silmas pidades 50 m puhul +6 cm ja 100 m puhul +16 cm. Võrdluseks: kui nullida relv 50 m peale, on tabamused 25 m puhul -3 cm ja 100m puhul +4 cm.
Sõltuvalt hoonestatud ala asustustihedusest tuleb nii siseruumides kui välitingimustes olla valmis lähidistantsiks. Erand kinnitab siinjuures reeglit ning pikad sirged teed, väljakud, pargid ja katustelt tegutsemine nõuavad valmisolekut täpseks laskmiseks ka pikemalt distantsilt.
Siinkirjutaja soovitus on üksuse koosseisus tegutsedes kasutada relva nullimiseks 50 meetri nulli, sest sellisel juhul on kuuli tabamispunkt kõige lihtsamini aimatav.
Loomulikult tuleb normaaljooksule seadmise käigus teha endale selgeks kõikide sihikute nullpunktid erinevatel kaugustel, et sihtmärgi tuvastamisel ja kauguse hindamisel õige sihtimispunkt valida ning otsustavalt tabada.
Harjuta, harjuta, harjuta
Vundamendi loomiseks on väga oluline teha relvaga harjutusi, ilma et alati peaks kasutama laskemoona. Lasketiirus on aeg piiratud, padrunite hulk samuti. Ilma padruniteta saab relvaga harjutada näiteks tulepauside ajal või lasketiirus enda korda oodates.
E-õppe portaalist Ilias leiab automaatrelva ja laskeõppe kursusekavast vastavad drillimisjuhised. Samuti on väga häid ja interaktiivseid nutitelefonirakendusi, nagu näiteks ukrainlaste loodud Drill, mis on täies mahus kasutamiseks küll tasuline, aga igati seda väärt.
Pärast relva nullimist on automaatrelva põhilised laskeharjutused – normaaljooksu kontroll, korrektne päästmine, tegevus tõrgete korral, peamised (püsti, põlvelt, lamades) ja ebastandardsed laskeasendid, suuna muutmine paigalt ja liikumiselt, ajapiiranguga tegutsemine, toe kasutamine ning salvevahetuse drill – justkui armatuur, mis seob betooni murdumatuks vundamendiks.
Kõik kulmineerub automaatrelva testiga number 3, kus pannakse kogu õpitu ajapiiranguga proovile. Kuna tegemist on testiga, peab kõik olema üheselt mõistetav ja ühtsetel alustel. See on ühtlasi tingimuseks, et osaleda üksuse koosseisus manöövritega lahinglaskmistel.
Sama testi saab aga kasutada ka laskeharjutusena. Näiteks on võimalik lugeda tabamusi vaid ühes kindlas tabamisalas. Või paluda lahingupaarilisel laadida salved selliselt, et harjutuse jooksul saabuvad salvevahetused laskurile ootamatult. Kasutada tasub ka ootamatult tõusvaid sihtmärke erinevates asukohtades ja kaugustel.
Väljaõppe korraldamiseks on jäetud piisavalt mänguruumi ehk jätkulaskeharjutusi võib korraldada põhilaskeharjutuste baasil, kohandades neid vastavasse lahinguolukorda. Ning viimaks – lasketiirus tuleb alati rangelt ja täpselt järgida ohutuseeskirju.
Jätkulaskeharjutused linnalahingu võtmes
Kui tugev vundament loodud ehk teisisõnu on tehtud kõik eeltegevused sihtmärgi edukaks tabamiseks automaatrelvaga, on peale ehitada juba lihtne.
Kirjeldan üht konkreetset kontseptsiooni, mida kasutasime vahetult enne linnalahingu väljaõppe läbiviimist Pärnumaa malevas. Kaitseliidu eripäraks on erineva varasema väljaõppe ja kogemusega võitlejad. See laskepäev andis hea võimaluse ühtlustada relvakäsitsemise ja laskeoskuse taset enne hoonestatud alal tegutsemist.
Oluline on igale laskepäevale integreerida jao erialarelvad, nagu tankitõrjegranaadiheitja ja kuulipilduja. Laskepäeval on mõistlik jaotada laskurid väiksematesse gruppidesse. Päev tiirus tuleks iga kord lõpetada päeval läbi viidud harjutustega pimedas. Kahtlemata käib linnalahingu juurde ka granaadivise, mida tuleks järjepidevalt praktiseerida.
Laskeharjutused lähidistantsilt
Harjutada tuleb relva kiiret sihtmärgile viimist erinevatest valmisolekuasenditest: „kõrge“ ehk relva vintraud suunatud üles ja „madal“ ehk relva vintraud suunatud alla.
Samuti on tähtis praktiseerida tule avamist kõrgest ja madalast kandmisasendist ning relv rihmaga rippesse lasta, seejärel märguande peale relv sihtmärgile viia ja tuli avada. See on hea viis harjutada tule avamist lähedalasuva sihtmärgi pihta, kus on vaja viia vintrauasuue kiirelt sihtmärgile ja tabada sihtmärki enne, kui tabatakse sind.
Siin on võimalik rakendada põhimõtet, et esimesed lasud ei pea olema peensusteni sihitud, vaid tähtis on sihtmärk tabamusega tasakaalust välja viia. Seejärel jääb võimalust ja aega muuta tabamispunkti ning teha otsustavad lasud kõige haavatavamasse piirkonda. Seda võib sihtmärgil muuta vastavalt vajadusele – lahinguväljal kannavad sihtmärgid enamjaolt kaitsevarustust ja seetõttu on mõistlik sihtida piirkonda, kus see tavaliselt puudub, näiteks massikeskme alumisse osasse.
Arvestades linnalahingu eripära, on kirjeldatud harjutuste läbiviimisel mõistlik kasutada peamiselt püsti ja põlvelt laskeasendeid. Piltlikult öeldes võiks harjutuste eesmärgiks võtta selle, et laskur suudab märguande peale viia relva ka kinnisilmi sihtmärgil õigele kõrgusele – seda nii püsti kui ka põlvelt laskeasendist. Samal põhimõttel tuleks harjutada ka seljaga sihtmärgi poole olles ja küljelt.
Keerukust on võimalik lisada salvevahetus- ja tõrkedrille rakendades. Laskemoona otstarbeka kasutamise huvides tuleks neid põhimõtteid vahetult enne õpet harjutada korduvalt ilma laskemoonata.
Tähelepanu tuleb siin pöörata ka lahinguvälja kontrolli teostamisele. Meeldetuletuseks, et selle esimene osa on veendumine kõikide sihtmärkide hävitamises ja alles siis järgneb enda külgede ja seljataguse kontroll.
Ebastandardsed laskeasendid
Alternatiiv kõigile tuttavale ja väga praktilisele standardsele avaustega seinale on näiteks sihtmärgialus koos sellele kinnitatud sihtmärgiga. See võimaldab muuta avausi väiksemaks ja sunnib kasutama ebastandardseid laskeasendeid.
Alust on võimalik hõlpsalt kasutada lasketiirus varje imiteerimiseks ning papist sihtmärk annab laskurile vahetut tagasisidet, kui ta ei ole arvestanud sellega, et vintraud ja sihik paiknevad eri kõrgustel ning on seetõttu sihtmärgi asemel tabanud esimesena enda ees olevat varjet.
Selleks, et laskurile avaneks sihtmärk ootamatult, saab avaused märgistada tähistega ning märguande peale tuleb lasud sooritada just kindlast positsioonist.
Kindlasti tuleks laskur viia olukorda, kus on vaja relva kantida – kui relv külili pöörata, muutub ka kuuli lennutrajektoor. Siin on heaks rusikareegliks viia sihtimispunkt salve poole ja üles.
Sihtmärkidena on sellistel harjutustel hea kasutada erinevatel kaugustel asuvaid metallsihtmärke, mis annavad kohese tagasiside. Juba mainitud salvevahetus varjes peab samuti olema eelmainitud harjutuse osa. Lisaks tuleb käsitleda toe kasutamist.
Nurkade avamine
Asustatud alal võideldes on oluline, et varjest välja liikudes tabaksid sina sihtmärki esimesena. Selle harjutamiseks saab ära kasutada standardseid, automaatrelva põhilaskeharjutuste läbiviimiseks mõeldud kinniseid seinu. Nendest saab moodustada sise- või välisnurki. Vahetu tagasiside saamiseks on hea kasutada mitut tõusvat sihtmärki laskepositsiooni kohta, mis võiksid olla määratud langema vähemalt kolmel tabamusel.
Seega, kui võitleja liigub varjest välja ja on haavatav, tuleb sihtmärgi tuvastamisel tegutseda otsustavalt ning veenduda, et sihtmärk saab hävitatud. Vastasel juhul tuleb varjuda ja alustada kogu protseduuri uuesti ning siis tuleks instruktoril tõsta sihtmärk ootamatult muutunud asukohast ja kauguselt.
Sihtmärkide hävitamine ruumides
See harjutus on justkui automaatrelva testi number 3 lühendatud kaugustega variant. Laskur peab liikuma varjet kasutades ning hävitama ootamatult ilmuvad sihtmärgid.
Sihtmärkidena ei saa nii lühikestel distantsidel kasutada metallmärke, tõusvate sihtmärkide kasutamine on samuti keeruline. Lahenduseks võivad olla näiteks sihtmärgile kinnitatud õhupallid, mis tabamusest purunevad ja võimaldavad harjutuse sooritajal hoida tempot ilma instruktori sekkumiseta.
Ohutuse tagamiseks tuleb rajada läbipaistvaid seinu, kasutada saab armeerimisvõrku või sõidukite maskeerimisvõrke. Nii on võimalik luua hoonesarnane kitsas keskkond. Edasijõudnute puhul võib tinglike ruumide ilmestamiseks ja harjutusele keerukuse lisamiseks paigutada ruumidesse mööblit.
Harjutust saab sooritada ka lahingupaari koosseisus, kus üks tegutseb laskurina lahingumoonaga ning paariline toetab näiteks paukpadrunitega. Just nagu test 3, nõuab ka see laskmine eelnevat harjutamist, et tagada õnnestumine ja ohutus.
Selline ülesehitus annab väga hea ettevalmistuse ja meeldetuletuse linnalahingu praktilise ja üksuse koosseisus väljaõppe jätkuks. Samuti on see suurepärane võimalus võitlejatele individuaalselt läheneda ja tagasisidet anda.
Lasketreening, mis valmistab kodumaa kaitsjad ette linnalahinguks, peab kindlasti sisaldama ka käsigranaadi viskeharjutust.
Kokkuvõtlikult on vajalikud laskeharjutused lähidistantsilt: toe kasutamine, ebastandardsed laskeasendid, nurkade avamine ja ruumide puhastamine. Kõikide harjutuste juures tuleb rakendada varje kasutamist, salvevahetuse drille ja lahingupaari koostööd. Päeva teisel poolel tuleb sarnaseid harjutusi plaani võtta ka piiratud valgustingimustes.
Artikkel on koostatud autori teenistuse jooksul omandatud teadmiste ja oskuste põhjal, kaasa arvatud Briti, Soome ja Prantsuse liitlaste õpetatu. Ei esinda Kaitseväe ega Kaitseliidu standardprotseduure.