Võitleja linnalahingus: 360 kraadi ohtu ehk kuidas hoones ellu jääda ja võita

Suur osa hoones peetavaid lahinguid on võitlejale äärmiselt stressirohked: hoones võib peale vastase viibida ka neutraalseid isikuid, tingimused on kitsad ja piiratud valgusega, tempo on kiire ja otsustamise surve suur.

Sellistes oludes võib ülesande täitmise edukus sõltuda lahingupaari või tihti koguni üksikvõitleja tegutsemisest. Oht laiub 360 kraadi ulatuses, sest lisaks vastasele tegutseb väga lähedal ka oma meeskond. Keskkonna keerukuse tõttu on lihtne eksida või orientiiri kaotada. Seega on eriti oluline, et iga üksuse liige oleks selgelt teadlik põhiülesandest, manöövriskeemist ja oma jõudude paiknemisest.

Olenevalt ehitise asetusest ja kaitseklassist võiks hoonet linnalahingus võrrelda kaevikuliiniga maastikul. Viimasel on lahingus suur väärtus, sest pakub varjatust ja kaitset. Seetõttu on pealetung ehitisele üpris sarnane pealetungiga kaevikuliinile.

Samal põhjusel peab pärast hoone edukat hõivamist otsekohe valmis olema rünnakute tõrjumiseks. Juhul, kui hoonet ei ole plaanis pärast vastase neutraliseerimist enda valdusesse jätta ning on kindlaks tehtud, et selles tsiviilisikuid ei viibi, saab hoones rakendada raskemate tagajärgedega vahendeid, nagu näiteks tankitõrjerelvad, kaudtuli, droonirünnakud ja süütepudelid.

Turvaruum

Võimalusel siseneb ründegrupp kõrgemalt, et alustada vastase neutraliseerimist neile ebasoodsamatelt positsioonidelt. Eesmärgiks on sundida vaenulikud jõud hoonest välja, kus kattegrupil oleks neid omakorda soodsam mõjutada.

Kui üksus on suutnud end hoonesse sisse võidelda ja vahetu oht on neutraliseeritud, tuleb järgmiseks enda kontrolli alla saada esimene turvaline ruum. Võime nimetada seda turvaruumiks või roheliseks ruumiks – eesmärk on sama. See on ajutine turvaline koht, kus on võimalik reorganiseeruda, vajadusel rolle või laskemoona ümber jagada, haavatutele abi anda, lisavarustust hoiustada ja kuhu saab paigutada neutraalsed isikud või sõjavangid, keda kogu operatsiooni vältel valve all hoida.

Hoone puhastamine

Kogu hoone enda kontrolli alla saamiseks on järgmise tegevusena vaja puhastada ehitise kõik ruumid.

Tuleb hinnata hoone sisekonstruktsioone: kas need pakuvad ainult varjatust või ka kaitset. Parema ülevaate saamiseks on hea kasutada üksuse ees liikuvat mehitamata õhusõidukit. Selleks on ruumides ja koridorides liikumiseks väga efektiivsed, kompaktsed ja kere sisse integreeritud propelleritega droonid, millega saab hästi mõista hoone anatoomiat.

Samuti on mõistlik jälgida hoones edenemist drooniga väljastpoolt hoonet. Nii drooni kui ka võitlejate kirjeldus hoone sisemusest ja vastasele osutamine on olulised, et üksuse ülem saaks otsuseid vastu võtta, parandada kogu üksuse olukorrateadlikkust ja edastada infot kõrgemale.

Koridorid annavad vastasele hea võimaluse tuleülekaalu saavutada – see initsiatiiv tuleb enda kätte haarata ning koridore katte all hoida. Oluliseks saab siin positsiooni valik. Arvestada tuleb enda varjatusega, võimalikult suure tulesektoriga ja oma üksuste liikumisega ruumides.

Hea lahendus on korrusel olevatest avaustest alati esimene paar mööda saata ning suunata järjekorras esimene mees katma koridori lõppu. Koridoris vastakuti paiknevad ruumid puhastatakse üheaegselt, et säilitada tempo ning piirata vastase manööverdamist.

Vintraud enne liha

Hoones sees tuleks liikuda põhimõttel: vintraud ees, keha järel ning pilk pingsalt katte suunal. Liikudes tuleks hoida seinte lähedusse, lahingupaarilisega kerget kontakti hoides. Keset koridori liikumine ei ole soovitatav, vaid on pigem ohtlik.

Kuna oht võib tekkida igalt suunalt, tuleb alati liikuda ühest varjest teiseni „kata ja liigu“ põhimõttel. Meeskonnaga kitsas alas tegutsedes on hea järgida mõttekäiku „vintraud enne liha“ – enne päästikule vajutamist peaks sinu vintraud olema enda ja lahingupaarilise kehadest eespool, et vältida vigastusi.

Hea on kasutada relva selles õlas, mis annab nurga või varje tagant paremad tingimused iseenda varjamiseks. Samuti tuleb vastavalt nurgale vahetada ette nurgapoolne jalg.

Granaadid ja lõksud

Granaadi kasutamisel võiks lähtuda põhimõttest, et seda tuleks teha juhul, kui ruumi turvaline puhastamine pole võimalik. Granaadi täpseks heitmiseks peab viskaja end paraku vastasele paljastama.

Granaadi kasutamine on vägagi õigustatud näiteks järgmistel juhtudel: varem on juba toimunud tulevahetus, oht on vaja koheselt neutraliseerida, neutraalseid isikuid pole, ruum on väga keerukas. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et pärast ründegranaadi ruumi heitmist ei ole mõistlik sinna kohe sisse tormata, sest ruumis olnud esemed ja klaasikillud lendlevad ringi veel mõnda aega ning nähtavus ei ole kõige parem.

Hea alternatiivina klassikalisele ründegranaadile võib ruumi heita näiteks suitsu- või pimestusgranaadi, mille puhul tuleb samuti arvestada, et see võib mõjutada ka viskaja enda tegevust.

Kaitseks ettevalmistatud hoones tuleb tähelepanu pöörata aspektile, et seal võivad varitseda vastase seatud lõksud. Tihti paigutatakse lõksud liigutatavate elementide külge. Näiteks ukse jalaga lahti löömise asemel on mõistlik see enne praokile lükata ja võimalikke traate või nööre kontrollida.

Ka koridorides, ruumides ja treppidel liikudes tuleks taskulambiga pisteliselt madalamaid alasid üle vaadata, et seal ei oleks pingutatud nööre ega surveplaate. Samuti kasutatakse lõksude initsieerimiseks väärtuslikke elemente – relvad, kastid, kotid või muu mahajäetud varustus. Nende eesmärgiks on tempo aeglustamine ja kahju tekitamine.

Tugev ja pehme nurk

Ruumi puhastamisel võiks endale mõttes visualiseerida kujutluspildi, et relva vintraua abil on nagu kustutuskummiga vaja kogu tuba värvist puhastada. Ise tuleks samas võimalikult märkamatuks jääda. Ruumi sisenemiseks on hoonetele projekteeritud avaused, mille vastane võib olla blokeerinud või lukustanud, mistõttu meeskonnal peab kaasas olema varustus, et avada uks kas mehaaniliste tööriistade, pumppüssi või lõhkeainega.

Kui avaus on loodud, tuleks alustada puhastamist väljastpoolt ruumi ehk teisisõnu katta võimalikult suur osa ruumist ilma sinna sisenemata. Ruumi sisenemiseks on hea kokku leppida märguanne – kas relva liigutamine või lihtne noogutus, et vältida eelhoiatust ruumis paiknevale vastasele.

Vastasel on ruumis sees paiknemiseks kaks valikut. Esimene variant on nii-öelda pehme ehk uksest kaugem nurk, kus ta saavutab parema vaatevälja ja ülevaate sisenejatest, ent on ise haavatavam. Teine valik on paikneda nii-öelda tugevas ehk uksele lähemas nurgas, mis annab parema üllatusmomendi, kuid mille riskiks on piiratud vaateväli enne kontakti.

Edukaks tegutsemiseks hoones sees on hea lähtuda tugeva seina põhimõttest. Selleks, et tagada omade tule ohutus ja ruumi koordineeritud puhastamine, tegutsetakse seinte ääres. Ruumi sisenedes puhastatakse esmalt väljastpoolt ja sisenemishetkel pehmed nurgad, sest seal asuvale vastasele ollakse paremini nähtav. Seejärel liigutakse edasi tugevate nurkade juurde, mis võetakse enda positsioonideks tugevamal seinal, et hoida kogu ruumi vaateväljas.

Märgista teekond

Kõik ruumid ei ole ristkülikukujulised, sellistel puhkudel tuleb need osadeks jagada ja korrata protseduuri täiendavate jõududega. Igapäevakasutusega ruumides leidub kindlasti mööblit ja muud tarbekraami. Erineva kõrgusega objektidest tuleb mööduda kas alt, üle või ümbert põhimõttel „üks katab, teine liigub“. Lähenemise põhimõtted on samad, mis toa puhastamisel: katta distantsilt ja siis liikuda, algul pehme nurk ja siis tugev nurk.

Siseruumis olles tasuks pigem vältida akende ees liikumist, sest sees tegutsemise kiire tempo tõttu on kattegrupil raske aru saada, kas tegemist on vastase või omadega. Samas on oluline märgistada hoones edenemist, mis võimaldab kattegrupil oma tuld juhtida. Märgistamiseks on mõistlik kasutada standardprotseduure, näiteks hoones sees on võimalik teha seda lihtsalt kustutatavate vahenditega nagu kriit, maskeerimisvärvi pulk või marker. Märgistada tuleks sissepääsud, puhastatud ruumid, turvaruum, lõksud ja vajadus meediku järele.

Piiratud nähtavusega ajal saab edenemise märgistamiseks kasutada näiteks ruumides tulede põlema jätmist või valguspulga aknast välja riputamist.

Juba kätte võideldud alasid ära enam käest anna!

Tegutsemine treppidel

Trepid on väga ohtlikud, sest horisontaalsele ohule vasakult ja paremalt lisandub vertikaalne oht ülalt ja alt. Nende ründamisel on üksus tihti dilemma ees: kui liigud kiirelt, võid tekkivaid ohte märgata liiga hilja; liiga aeglaselt tegutsedes jääd kergeks sihtmärgiks.

Lahendada võiks seda samal põhimõttel nagu ruumi sisenedes – kata kõigepealt väljast, seejärel sisse liikudes kõigepealt suurem ala ja siis nurgatagused. Samal ajal tuleb lahingupaarilistel katta vertikaalsed ohud üles ja alla.

Oluline on siinjuures, et täiendavad jõud ei liiguks järele liialt tormakalt, sest järjekorra tekkimine on väga heaks sihtmärgiks otsetulele ja ka granaatidele.

Praegu toimuvat sõda kõrvalt jälgides tuleb tunnistada, et suurel osal hoonestatud aladest on hooned tehtud täiesti maatasa. Alles on jäänud vaid maa-alune osa ehk keldrid. Kõik eelkäsitletud põhimõtted jäävad sellegipoolest kehtima, keldri puhul tuleb alati aru saada, kus on väljapääs, ja selle valvesse tuleb jätta oma võitleja.

Kiirkaitsele asumine

Kui vastane on hoones neutraliseeritud või tõrjutud, tuleb asuda reorganiseerimise juurde. Esmalt tuleb tagada julgestus 360 kraadi ulatuses. Selleks saab rakendada kattegruppi, kes tuleb hoonesse järele tuua ja paika juhatada. Üksuse ülemal tuleb kõigile jagada omavahel kattuvad sektorid. Kaitse tuleks üles ehitada sügavuses ehk esimesed positsioonid avauste vahetus läheduses ja teised sügavamal ehk hoone sisemuses.

Oluline on enda kontrolli all hoida võtmeelemente, nagu trepikojad, koridorid ja sissepääsud. Kohe tuleb jätkata haavatute stabiliseerimise ja abistamisega, vajadusel alustada evakueerimist.

Hoones paiknevat mööblit ja teisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et piirata nähtavust ja luua endale soodsaid varjeid lisaks. Hea mõte on katta avaused, et takistada granaatide lihtsat sisse viskamist. Võimaluse korral on parim valik täidetud liivakottide kasutamine.

Kommunikatsioonid nagu elekter, vesi ja gaas tuleks lisariski tõttu välja lülitada. Enne vee kinni keeramist oleks mõistlik täita hoones asuvad anumad, et tagada tulekustutus- ja joogivesi. Vaatlus- ja otsetulealade ettevalmistamiseks tuleks eemaldada takistused, mis tuletegevust segavad, ning võimalusel luua tingimused vastase suunamiseks sobivale hävitusalale.

Viimasena tuleks planeerida ja ette valmistada eemaldumistee, mis võiks eelistatult olla madalaimalt korruselt. Kaaluda tuleks võimalusel ka kõrgemalt eemaldumist, näiteks köie või redeli abil. Ettevalmistused jätkuvad, kuni on indikatsioone vaenulikust tegevusest või saabub uus ülesanne, mis ei hõlma antud hoone kasutamist.

See artikkel lõpetab linnalahingut käsitleva seeria. Suur tänu kõigile, kes kaasa mõtlesid – loodetavasti andis kirjutatu mõtteainet või ideid, mida rakendada. Nüüd tuleb ette võtta praktika ja kui hästi läheb, on sügisel võimalik selle kohta taas täpsemalt lugeda Eesti kõige põletavamast militaarajakirjast!
Artiklid põhinevad autori teenistuse jooksul omandatud teadmistel ja oskustel, sealhulgas Briti, Soome ja Prantsuse liitlaste õpetatul. Need ei esinda Kaitseväe ega Kaitseliidu standardprotseduure.