Uudishimulikud droonid ning kuidas nendele reageerida
Uudishimu on teatavasti paljude elusolendite kaasasündinud omadus, mis avaldub avastamises, uurimises ja õppimises. Uudishimu tekitab vajaduse omandada uusi teadmisi. Samal ajal eksisteerib ka teadmine või informatsioon, mida me erinevatel põhjustel ei soovi kõrvalistele isikutele avaldada.
Selliseks informatsiooniks võib pidada ka Kaitseliidu ja Kaitseväe objektide ümber toimuvat – näiteks läbipääsusüsteemide lahendusi, valveseadmete asukohti, objektil viibivate isikute tegevusi või üksuste väljaõppega seotud üksikasju. Kui on teavet, mida üks osapool üritab endale hoida, siis on ilmselt kusagil ka teine osapool, kes seda infokildu otsib. Selle tulemusena on suurõppustel aeg-ajalt kohatud uudishimulikke fotoaparaadiga seenelisi ja valveobjektide läheduses arhitektuurihuviga videograafe.
Kaitseliidu valveteenistuse valveüksuslaste ülesanne on avastada oht ja tagada valvatava objekti puutumatus. Üheks nimetatud ohuks võib lugeda ka soovimatut tähelepanu või ebatervet uudishimu valveobjekti vastu – näiteks objekti pildistamist nn arhitektuurihuviliste noormeeste poolt. Valveüksuslaste tegevused sellistes olukordades on rutiinsed ja neile hästi teada. Järjest tavalisemad on olukorrad, kus pildi või videomaterjali saamiseks ja uudishimu rahuldamiseks kasutab teine osapool droone. Sellest tuleneb vajadus harjutada ka droonivastaseid tegevusi. Droonide vastu on võimalik kasutada mitmeid vahendeid, aga üheks võimaluseks on droon sileraudse püssiga lihtsalt alla lasta. Kaitseliidu valveteenistus korraldas oma töötajatele just sellise laskeväljaõppe.
Tuli vaba
Õppepäeval said valveüksuslased teada, milliseid droone meie kohal taevas võib kohata, mis on nende eripärad, kui kiiresti nad liiguvad ja millal on parim hetk neid mõjutada. Igale jahimehele, laskesportlasele või füüsikat mõistvale inimesele on selge, et 140 km/h liikuvale lendavale objektile on ülimalt keeruline pihta saada. Ukrainlaste kogemusel peavad droonid objektile lähenedes hoo maha võtma, et vaadelda ja otsustada oma järgnevad tegevused. Kuigi Ukrainas kasutatavatest droonidest on ehk kurikuulsamad just need, mis kannavad lõhkeainet, teevad pauku ning liiguvad pigem kiiresti, on ka seal droone, mille ülesanne on filmida või pildistada ja mis liiguvad mõnevõrra rahulikumalt. Just selliste droonide mõjutamise harjutamine oli ka valveteenistuse seekordse väljaõppe eesmärk.
Lisaks teoreetilistele teadmistele said valveüksuslased võimaluse lendavate objektide laskmist praktikas harjutada. Sileraudsetele püssidele toodetakse väga eriilmelist laskemoona. Meie kasutasime harjutamiseks 24- ja 36grammiseid padruneid mõõdus 12/70. Ootuspäraselt alustasime klassikalise taldrikute laskmisega. Taldrikud lendasid mitmesse suunda ja laskjal tuli hakkama saada ka otse peale tulevate lendavate objektidega. Päeva tõehetk saabus, kui laskesektorisse sisenes FPV-droon ja kõlas käsklus „TULI VABA!“.
Mis me teada saime?
Lühike vastus sellele küsimusele on, et droonide mõjutamine sileraudse relvaga on võimalik. Kas kõik lasud tabasid? Ei, kindlasti mitte. Kas mõni droon ka alla kukkus? Jah.
Väljaõppel osalenud õppuritel oli päeva lõpuks tuju hea ja uued teadmised omandatud. Valveüksuslaste uudishimu uute teadmiste vastu sai rahuldatud ja valmisolek meie varjatavat informatsiooni kaitsta paranes. Kindlasti ei jää selline laskepäev ühekordseks projektiks. Et tagada valveüksuslaste head laskeoskused, peame pidevalt treenima ning korraldama ikka uusi ja uusi õppusi. Kaitseliit ongi sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon ja pidev väljaõpe on valve osutamise kõrval ka valveteenistuse kohus.
Selleks, et droonivastase laskeväljaõppe kava kokku panna ning korraldada huvitav ja uusi teadmisi andev õppepäev, ei piisa ainult valveteenistuse pealiku heast tahtest. Oma panuse väljaõppe õnnestumiseks andsid Pärnumaa maleva liikmed, Pärnu Jahilasketiir ja Kaitseliidu peastaap. Õppurite tagasiside on olnud positiivne, valveteenistus tänab kogu korraldusmeeskonda!