Teenistuskoerte grupp: koerad Kaitseliidu teenistusse!

Teenistuskoerte kasutamises riigikaitses pole midagi uut. See praktika ulatub kaugele minevikku ja sellel on oma ajalugu ka Eestis.

Eestis on nii välja kujunenud, et teenistuskoeri kasutavad peamiselt politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning maksu- ja tolliamet. Kaitseväes on teenistuskoerte osatähtsus seni pigem tagasihoidlik. Pole ka näha, et kutseline koosseis lähiaastatel oluliselt kasvaks. Seetõttu on teenistuskoerte valdkonna arendamise üks peamisi võimalusi vabatahtlike kaasamine.

Meie kodudes kasvab rohkesti koeri ning paljud koeraomanikud otsivad oma lemmikule praktilist rakendust, olgu selleks siis hobitegevus, koerasport või panustamine riigikaitsesse. Levinud alade seas on IGP, sõnakuulelikkus, põllujälje katsed, kuulekuskoolitus, lõhnatöö ja paljud teised. Mõningaid neist oskustest on üsna hästi võimalik rakendada ka praktilises teenistuses, teisi vähem.

Just selleks, et anda koeraomanikele võimalus koos oma koeraga riigikaitses osaleda, loodi Kaitseliidu huviring Teenistuskoerte grupp (TKG).

Koostöö Sisekaitseakadeemiaga

Teenistuskoerte grupp asutati 2022. aasta sügisel ja Kaitseliidu keskjuhatus kinnitas selle põhikirja 7. detsembril 2022. See oli vajalik samm, mis andis tegevusele ametliku raamistiku ja võimaldas süsteemselt edasi liikuda.

Algusest peale oli selge, et kui on soov luua toimiv ja jätkusuutlik süsteem, peab koolitus olema professionaalne ning ühtsete standarditega. Seetõttu otsustati, et TKG koolituse tagab Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus (TKKK). Harjumaal Merikülas paiknev keskus on ainus riiklik teenistuskoerte koolitamise ning vastava teadus- ja arendustegevuse kompetentsikeskus.

Kaitseliidu ja Sisekaitseakadeemia koostöö võimaldas ühendada vabatahtlike motivatsiooni ja riikliku koolituskompetentsi – kaks elementi, mis eraldi ei annaks sama tulemust.

Eesmärk: koolitada jäljekoeri ja luua võime

Teenistuskoerte grupi peamiseks eesmärgiks on koolitada jäljekoeri, kes suudaksid toetada Kaitseliidu tegevust nii kriisi- kui ka sõjaajal. Selliste koertega on võimalik osaleda õppustel ning täita reaalseid ülesandeid, kus seni on väga häid tulemusi näidanud PPA teenistuskoerad.

Lisaks koerte koolitamisele on TKG eesmärgiks pakkuda Kaitseliidu üksustele teadmisi ja väljaõpet selle kohta, kuidas tegutseda koertega koos ning vajadusel ka nende vastu. Mõlemad on vajalik osa sõjalisest valmisolekust.

Kaitseliidu eripära: erinevad koerad, sama eesmärk

Kaitseliidu teenistuskoerte programm erineb märgatavalt teistest ametkondade omast. Kui kutselistes struktuurides kasutatakse spetsiaalselt teenistuseks kasvatatud ja valitud koeri, siis Kaitseliidus on tegemist kaitseliitlaste isiklike koertega.

Need koerad võivad olla mis tahes tõugu või ka täiesti tõutud, igas vanuses ja erineva taustaga. Seega ei saa koertelt eeldada vastavust ühtsele standardile, vaid tuleb kohaneda „materjaliga“, mis parasjagu olemas on.

Sellist kogemust ei olnud varem ka teenistuskoerte koolituskeskusel. Seetõttu tuli kohandada koolituse ülesehitust, õppekavasid ja kontakttundide sisu. Võrreldes kutselise koosseisu koolitusega on lähenemine paindlikum, kuid vajalik kvaliteet peab siiski säilima.

Esimesed infopäevad ja koerte valik

2023.aasta alguses olid Harjumaal esimesed infopäevad. Huvilisi leidus piisavalt ning peagi tuli teha valik, sest kõik koerad ei sobi teenistuskoeraks.

Peamiseks kriteeriumiks sai koera iseloom. Iseloomutesti eesmärk oli hinnata, kas koer on koolitatav ning kas tal on olemas jäljetööks vajalikud eeldused.

Testimise käigus hinnati mitmeid omadusi:

• koera motivatsiooni (huvi toidu või mänguasja vastu),
• koera käitumist ja käsitletavust võõra inimese poolt,
• koera reaktsiooni uuele keskkonnale,
• koera võimet mõistliku aja jooksul hirmust üle saada.

Viimane on eriti oluline, sest reaalses olukorras võib juhtuda, et koera peab käsitlema keegi teine kui tema juht.

Motivatsioon on edu alus

Jäljekoolituses kehtib selge põhimõte: ilma motivatsioonita koera ei ole võimalik õpetada jälge ajama. Seetõttu pääsesid koolitusele ainult kõige motiveeritumad koerad.

Paljudele omanikele tuli üllatusena, et nende koera toidumotivatsioon kadus uues keskkonnas peaaegu täielikult. Merikülas võõraste lõhnade keskel ja uues keskkonnas ei olnud toit enam piisav motivaator.

Kokku käis ennast testimas 17 koera, kellest kümme said võimaluse koolitusega jätkata. Tõugude valik oli lai – saksa lambakoerast baieri verekoerani. Oli ka täiesti tõutuid koeri.

Miks keskenduda jäljetööle?

Teenistuskoerte oskusi on mitmesuguseid. Levinud alad on näiteks lõhkeainete, relvade või narkootikumide otsimine. Samuti on võimalik koolitada koeri inimese kinnipidamiseks. Need valdkonnad eeldavad aga spetsiifilist väljaõpet, ligipääsu ainetele ning ka õigusraamistikku. Kaitseliidu vabatahtlikus struktuuris ei ole selline õpe alati realistlik.

Jäljetöö seevastu on universaalsem oskus. Seda saab õpetada väga erinevatele koertele ning selle praktiline väärtus on suur.

Eesti maastik on suures osas metsane ja raskesti läbitav. Koeral on inimese jälitamisel selge eelis – ta suudab püsida täpselt jäljel ning töötada ka tingimustes, kus tehnilised vahendid, näiteks droonid, tulemust ei anna või ala on liiga suur, et seda kiiresti läbi otsida.

Standard ja koolituse kestus

Koolituse eesmärgiks seati politsei- ja piirivalveameti metsajälje katse standardi saavutamine. Selle järgi peab koer suutma ajada vähemalt kaks tundi vana ja kahe kilomeetri pikkust jälge. Tegemist on miinimum-, mitte maksimumstandardiga. Kui PPA standard muutub, muutub ka Kaitseliidu test – ühtse standardi hoidmine on koostöövõime seisukohalt oluline.

Professionaalses keskkonnas kulub sellise taseme saavutamiseks umbes aasta. Kaitseliidus, kus tegemist on vabatahtlikega, läks aega ligikaudu poolteist aastat. See on väga hea tulemus ning andis realistliku arusaama ajakulust ja vajalikust töömahust.

Taktikaline jäljeajamine – kõige keerulisem osa

Koera oskus jälge ajada ei anna iseenesest veel taktikalist eelist. Seetõttu oli koolituse järgmine etapp taktikaline jäljeajamine ehk nn manhunt.

Lihtsustatult tähendab see, et koer ajab jälge ja meeskond liigub temaga kaasa, tagades samal ajal julgeoleku.

Tegelikkuses on see siiski tunduvalt keerulisem. Meeskond peab suutma:

• liikuda hääletult,
• määrata koera liikumise järgi ohu suunda,
• otsida visuaalselt vastast,
• teha kuulamis- ja vaatluspause,
• tegutseda koordineeritult.

Koer võib selleks ajaks olla „valmis“, kuid meeskonna oskused peavad alles kujunema. See ongi olnud ja on jätkuvalt TKG koolituse kõige raskem osa. Tegemist on oskustega, mida kasutavad ka PPA kiirreageerijad ja K-komando. Nende spetsialistid on nõustanud ka TKG koolitust.

Koolitus ja pühendumine

Harjumaal toimub koolitus varakevadest hilissügiseni igal reedel töövälisel ajal. Teistes maakaitseringkondades treenitakse tavaliselt kord nädalas kokkuleppel kohaliku koolitajaga. Lisaks ühistreeningutele peavad koerajuhid oma koeri treenima ka iseseisvalt. See nõuab aega ja pühendumist.

Kõigile selline tempo ei sobinud. Paljud hindasid alguses üle oma võimalusi ja aega, mida jäljekoolitusele on võimalik kulutada. See on loomulik – uute oskuste õppimine ongi keeruline ja nõuab järjepidevust. Huvitaval kombel osutusid edukaimaks sageli need, kel oli vähem varasemat kogemust, kuid kes järgisid täpsemalt etteantud koolituskava. Kogenenumad kaldusid rohkem oma rada minema, mis mõjutas ka tulemusi. Samuti tuli ette katkestamist koera terviseprobleemide tõttu.

Esimesed lõpetajad ja laienemine

Esimese kursuse lõpetas edukalt neli koerajuhti. Uute koerajuhtide värbamine jätkus 2024., 2025. ja 2026. aastal. Tegevus laienes ka Kirde ja Lõuna maakaitseringkondadesse, kus koolitust alustasid viis koerajuhti kohaliku PPA koolitaja toel. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksid nad oma jäljekatse sooritama jaanipäeva paiku. Seni on ainsana katmata Lääne maakaitseringkond.

Tänavu lisandub juba lõpetanutele märkimisväärne hulk uusi motiveeritud koerajuhte. Eesmärk on jõuda mõne aasta jooksul umbes 50 koolitatud meeskonnani. See oleks juba arvestatav osa Eesti teenistuskoertest. Naaberriikidega võrreldes on seda küll veel vähe, kuid algust võib pidada tugevaks.

Tähtis on ka koolitajate järelkasvu arendamine. Koostöös Sisekaitseakadeemiaga valmistatakse ette lahendusi, kuidas kogenumad koerajuhid saaksid liikuda koolitaja rolli.

Kolme aasta töö oluliseks proovikiviks kujunes osalemine kahel õppusel Harjumaal.

Õppuste käigus:

• tutvustati teenistuskoerte kasutamise põhimõtteid,
• aeti jälgi koos drooni toetusega,
• panustati objektikaitsesse ja julgestustegevusse.

Need kogemused kinnitasid, et teenistuskoertel on Kaitseliidus reaalne ja vajalik koht.

Algus on tehtud

Kaitseliidu teenistuskoerte süsteem on alles kujunemisjärgus ning mitmed küsimused vajavad veel lahendamist. Kuid ilma alguseta ei saa olla lõppu.

On hea, kui iga inimene leiab oma võimaluse riigikaitsesse panustada. Mõnele tähendab see relva, mõnele drooni – ja mõnele oma koera. Koer, kes suudab metsas inimese jälge ajada, on vastase leidmisel hindamatu.

Eestis on kindlasti veel huvilisi, kel on olemas nii koer kui ka soov panustada, kuid seni on puudunud võimalus. Teenistuskoerte grupp pakub selle võimaluse.