Purustustõkked! Miks on rahuajal sildade ja hoonete varistamine tsiviilkeskkonnas oluline

Tõkestamine on vastase manöövrivabaduse piiramine ja valikuline maastiku kasutamise takistamine. Tegevuse põhieesmärk on mõjutada vastase manöövrit.

Oma üksustele annab see võimaluse võita aega, sest vastase jaoks on iga tõkkest möödumine või sellest läbiminek alati ajakulukas tegevus, mis sunnib kasutama ressursse (lahingupioneerid kui inimressurss, sapööritehnika jm). Meeles tuleb pidada, et tõkked iseenesest ei taga ülesande täitmist, vaid soovitud mõju saavutatakse ikkagi relvaliikide koondatud tegevusega – näiteks kattes rajatud tõkkeid otse- ja/või kaudtulega.

Tõkked

Tõkkeid saab liigitada taktikalise ülesande, ehitusmaterjali, toime ja paljude teiste tunnuste põhjal. Kuid omaduste poolest võib tõke kuuluda samaaegselt mitmesse gruppi, seetõttu üks ja ainuõige liigitus puudub. Segaduste ärahoidmiseks on siiski mõningad reeglid kokku lepitud ja kasutusele võetud.

Eesti pioneerid on kokku leppinud kahes põhiliigis: olemasolevad tõkked ja rajatavad (pioneeri-)tõkked.

Olemasolevad tõkked on kas looduslikud või tehistõkked. Viimased on ennekõike rajatud inimeste igapäevategevuse käigus ja nende esmane eesmärk pole sõjanduslik, kuid oma olemasoluga mõjutavad need kõigi osapoolte liikumisvabadust. Nii mõnegi takistuse tõkkeväärtus võib kasvada või kahaneda ilmamuutustega ja aastaaegade vaheldumisega.

• Looduslikud tõkked on kõik maastiku geoloogilised, hüdroloogilised ja geobotaanilised omadused, mis takistavad üksuste tegevusvabadust. Looduslikud tõkked on orud, mäed, sood, rabad, jõed, järved, tihedad metsad (sh raiesmikud) ja suured kivid. Enamasti takistavad need tehnika liikumist, vähemal määral jalaväe oma. Tõkked võivad lisaks liikumisele takistada veel nii vaatlust kui ka tulirelvadest laskmist.
• Tehistõkked on kõik inimeste loodud kultuuralad ja ehitised, mis takistavad üksuste tegevusvabadust. Tehistõketeks on kraavid, kanalid, karjäärid, pinnalõiked ja süvendid, tammid, hoonestatud alad ja teised rajatised. Nendegi takistavad omadused võivad olla mitmesugused nagu looduslikel tõketel, segades liikumist, vaatlust või tulistamist. Vähem mõjutab neid ilm, rohkem aga lahingutegevus (purustused, tulekahjud), mis võivad muuta alal kas üht või teist omadust.

Rajatavad (pioneeri-) tõkked saadakse, kui olemasoleva tõkke kuju ja/või omadusi muudetakse sõjalisel eesmärgil. Samuti võib pioneeritõkkeid rajada maastikule, kus olemasolevad tõkked puuduvad. Alati on aga mõistlik maastikku ära kasutada ja juba olemasolevaid takistusi täiendada, et säästa ressursse.

• Lõhkevad tõkked on rajatud takistused, mille rajamisel on kasutatud lõhkematerjali. Kokkupuutel vastasega tekitavad need kaotusi plahvatuse või lenduvate kildude tõttu. Üldistatult võime öelda, et lõhkevad tõkked on miiniväljad.
• Mittelõhkevad tõkked on rajatud takistused, mis peatavad või aeglustavad vastase liikumiskiirust, tekitamata talle otseseid kaotusi. Mittelõhkevate tõkete ehitamiseks on väga palju võimalusi, seetõttu liigitatakse neid erinevalt ja kokkuleppeliselt. 

Eesti Kaitseväes on need jagatud kuude suuremasse gruppi:

• pinnastõkked (tankitõrjekraavid, teepinna rikkumised ja hävitamised, kraatrid, eskarbid, vallid);
• purustustõkked (sillad, ülesõidud, teetruubid, teetammid, hooned, tunnelid);
• barrikaadid ja palktõkked (tankibarjäär, ratsud, siilid);
• traattõkked (standardsed spiraalokastraattõkked, okastraataiad, komistustõkked, MZP jne);
• element- ja valmistõkked (terasest siilid ja ratsud, draakonihambad, betoonplokid jne).

• Kombineeritud pioneeritõkked on erinevate pioneeritõkete (tavaliselt mittelõhkevad ja lõhkevad koos) omavaheline kooskõlastatud kasutamine ühel ja samal maa-alal või objektil. Selle eesmärgiks on raskendada tavapäraste demineerimisviiside kasutamist, sundida vastast kasutama sama ala/objekti kahjutuks tegemiseks rohkem erinevaid demineerimisvahendeid ja kulutama rohkem aega. Lisaks kasutatakse mittelõhkevaid tõkkeid lõhkevate tõkete maskeerimiseks ja teineteise tõkkeväärtuse suurendamiseks. Näiteks kui me hävitame lõhates silla, siis on tegemist mittelõhkeva tõkkega ning vastane saab üsna hõlpsasti kasutada sillaületusvahendeid, ent kui me rajame jõe kallastele ka miiniväljad, siis saame kombineeritud tõkke, millest ülepääsu rajamine võtab palju rohkem aega.

Purustustõkete rajamise praktika

Erinevate purustustõkete rajamise lõhkepraktika on igale pioneerile väga oluline oskus. Lõhkamise kvaliteedist sõltub suurel määral järgnevate protsesside maht ehk see, mis hakkab juhtuma peale lõhkamist. Mida kvaliteetsemalt me lõhketöid teeme, seda vähem aega, tööd ja vahendeid kulub järgmistele protseduuridele. 

Pioneerid relvaliigina on lahingutoetusüksus, kelle eesmärk on toetada manööverüksusi. Et teha kvaliteetset lõhketööd, tuleb tunda selle töö iseloomu, oma oskusi, ümbruskonda ja lõhkamisvahendeid. Selleks on aga vaja praktilist kogemust! Kogemuse olemasoluks võime pidada seda, kui lõhkaja on sama iseloomuga tööd teinud vähemalt kolm korda. 

Kõige selle juures ei tohi unustada, et ka suurte kogemustega lõhkajal ei ole häbiasi tunnistada, kui ta mõnda asja ei oska või ei tea.

Tavaliselt tehakse lõhkeväljaõpet harjutusväljadel, kus on loodud selleks tingimused ja võimalused. Kui meil on soov rajada lõhates purustustõkkeid, siis peame arvestama, et ettevalmistuste käigus tuleb meil endil rajada alguses objekt(id). Tihtipeale ehitatakse õppeväljakutele lihtsustatud objektid, et kulutada vähem ressursse (aega, vahendeid, raha jne).

Koostöö tsiviilpartneritega

Viimastel aastatel on tihenenud Kaitseväe ja Kaitseliidu koostöö Transpordiametiga, kes korraldab Eestis inimestele ning vee-, õhu- ja maismaasõidukitele ohutut, keskkonda säästvat liikluskeskkonda. Seetõttu on nende hallata väga suur hulk erinevat taristut alustades maanteedest ja sildadest ning lõpetades meremärkidega.

Kuna nende korraldada on ka olemasoleva taristu hooldus ja remont, asendatakse igal aastal mõned vanad sillad uutega, et suurendada nende kandvust ja ohutust. Koostöö raames annab Transpordiamet igal aastal nimekirja sildadest, mida plaanitakse lammutada. Kaitseväe ja Kaitseliidu pioneeridel on võimalik valida sealt välja sillad, mis võiksid sobida tsiviilkeskkonnas purustustõkke rajamise praktiseerimiseks.

Miks see aga vajalik on? Eelkõige seetõttu, et kui objekt on juba olemas, piirdub pioneeride ettevalmistus objektiga tutvumise, selle mõõdistamine ja lõhketöö projekti koostamisega. Objekti ennast ei ole ekstra väljaõppe jaoks tarvis ehitada. Ka on ümbritsev keskkond ning objekti loomulik amortiseerumine loonud tingimused, mis kehtivad kogu riigis nii rahu- kui ka sõjaajal. See on kõige tõetruum õpikeskkond!

Silla varistamine kiirhävitusmeetodil

Kaitseväe ja Kaitseliidu pioneerid said oma esimese praktilise kogemuse lõhata sild, kasutades kiirhävituse meetodil koostatud laenguid, Türi vallas Lintsi jõge ületava Jõeküla sillaga (endise nimega Piiometsa sild). Seda pidi tegema ümbruskonnale ohutult. Lähim majapidamine asus hinnanguliselt 360 m kaugusel.

Selleks, et silla lõhkamine õnnestuks ja ühtlasi tekiks tõhus purustustõke, koostati sillahävitusplaan. Plaani alusel hangiti vajaminev materjal ning kavandati tööjõud ja aeg. Hävitusplaani koostamise aluseks on detailne maastikuluure, mille käigus tehti vajalikud mõõtmised. Hävitusplaanile märgiti: objekti asukoht, objekti tüüp, kirjeldus, mõõtkava, laengute asetusskeem ja laengusuuruste arvutuskäik, lõhkevõrgu skeem, vajaminev materjal ning inim- ja tehnikatöötunnid. 

Ülesande täitmiseks sai paika pandud plaan, mis nägi ette, et esimeses järgus tuleb puhuda vähemalt 50 cm ulatuses betoon silla tugisammastest välja ning lõigata katki lähimad sarrused. Selleks kasutasime kontaktis koondlaenguid ning NONELi lühiviitlõhkevõrku. Teises järgus tuli puhuda betoon vähemalt 50 cm ulatuses välja maatugedest ning kahjustada lähimaid sarruseid. Lõhketöö tulemusena nägime ette, et sild langeb kokku oma sängis. Silla lõhkamistööde lihtsustamiseks valmistasime kohapeal vee kohale aluspinna, et sõduritel oleks lihtsam liikuda, ning tegime markeerimisvärve kasutades vajalikud märgistused.

Samal ajal valmistati ette lõhkelaengute topistusvahendid. Lisaks oli vaja ehitada sillale kaitsekilp, et kildude laialipaiskumist ning õhulööklainet arvestades ei ületaks ohuala raadius 350 meetrit. Laengute maatugedele paigaldamisel kasutasime tankimiine TM-81, topistasime need täidetud liivakottidega ning kinnitasime tugisammastele koondlaengud TNT-1000. Laengud võib sillaelementidele ja -pindadele kinnitada kas puitmaterjali (lauad, prussid), sidumistraadi või muude käepäraste vahenditega. Kasutada võib ka spetsiaalseid ankruid, tüübleid jms. Oluline on see, et kinnitusvahend peab tagama laengu paigalpüsimise vähemalt 168 tunniks, sest silla lõhkamine ei pruugi toimuda kohe pärast laadimise lõpetamist. Kinnitusvahendit valides tuleb arvestada, et üksiklaeng võib kaaluda 20 kuni 30 kg. Piiometsa silla puhul leidsime, et kõige kiirem, lihtsam ja otstarbekam on kasutada koormarihmasid. Lõhkevõrguks oli NONE-l lühiviitlõhkevõrk, et vähendada ühes ajahetkes lõhatava lõhkeaine kogust, ning see võimaldas opereerida ohualaga 350 m.

Olenemata lõhketöö iseloomust või eesmärgist tuleb esikohale seada inimeste ohutus ja lähtuda põhimõttest „inimelu – materiaalne vara – ülesanne“. Samuti tuleb varuda aega ja vahendeid vigade paranduseks, sest lõhketööle on iseloomulik teatud ettearvamatus.

Seatud eesmärk lõhata sild ümbruskonnale ohutult, kasutades kiirhävituse meetodil koostatud laenguid, sai edukalt täidetud. Loodame, et Kaitseliidu pioneeride koostöö Kaitseväe pioneeride ja Transpordiametiga jätkub ja me saame oma isikkoosseisule aina rohkem teadmist-kogemust olemasolevate objektide varistamisel.

Lisateave 1

Koondlaengute arv tugisammastel: 5 

Koondlaengute arv maatugedel: 5 

Lõhkematerjal tugisambal: TNT-1000 (koos plastilise lõhkeainega 1 kg) oli laengu mass 5 kg

Lõhkematerjal maatoel: TM-81 (TM-81: 5,4 kg TNT/RDX)

Topise materjal koondlaengul: montaaživaht ja liiv TNT-1000 kastis

KOKKU: 5 x (5 kg TNT-1000 ja 1 kg M46/ptr) + 5 x 5,4 kg TM-81 = 57 kg

Lisateave 2

Eesti on üks väheseid riike, kus „laigulistel“ on võimalik lõhketöid teostada tsiviilaladel ja varistada objekte väljaõppe eesmärgil. Seetõttu osalesid Jõeküla silla varistamisel vaatlejatena ka liitlased Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.

Kaitseliidu Lääne maakaitseringkond varistas 29. mail 2026 koostöös Transpordiametiga ka Virtsu tuletorni, sest hoone ehituskvaliteet oli sedavõrd halb, et renoveerimine ei oleks garanteerinud selle stabiilsust.