Peatumatu Lõvi pani Kaitseliidu pioneerid ühes rütmis hingama

Kaitseliidu peastaabi pioneeriohvitseril on „kohustus“ korraldada ülekaitseliidulist pioneeride õppust, mis tähendab kõigi pioneerirühmade kokku tulekut, et harjutada pioneeritegevusi. Tänavu sai õppuse nimeks Peatumatu Lõvi ehk Lion Rampant.

Alguse said õppused juba 2018. aastal Klooga harjutusväljal, kus kohtusid esmakordselt kõik Kaitseliidu pioneerid, et ühtlustada ja harjutada välikindlustamist. Igal aastal on õppuse sisu ja tegevused olnud erinevat laadi, kuid kandnud kahte suuremat eesmärki: ühtlustada pioneeriüksuste taset ning tugevdada relvaliigisisest ühtekuuluvustunnet. Ei ole just tavaline, et mitmete maakaitseringkondade või malevate pioneerirühmad kuskil tavapärasel õppusel kokku saavad. Nii ongi hakatud ühisõppust omavahel hellitavalt kutsuma pioneeride laulupeoks.

Kuidas sai pioneeride laulupeost aga Peatumatu Lõvi? Alustada tuleb sellest, et siiani õppusel ametlik nimi puudus. Igaks õppuseks oli planeeritud tegevusi, mis keskendusid kindlale väljaõppeteemale, nagu näiteks välikindlustamine, demineerimine, sillahävitus. Et aga õppust on korraldatud juba aastaid, tuli leida üks väärikas nimi, mille all tegutseda. Valitud sai Peatumatu Lõvi, sest ajalooliselt oli Nõmmel paiknenud Pioneeripataljoni hoovil lõvi kuju. Sellest lähtudes disainiti edasisammuv musta värvi lõvi, kes hoiab sapööride kirvest ja kilpi tähtedega KL kollasel taustal. Ingliskeelse versiooni Lion Rampant panime ka kohe juurde, sest käesoleval aastal osalesid vabatahtlike kaitseliitlaste kõrval NATO lahingugrupi koosseisus teenivad Prantsuse võõrleegioni pioneerid.

Peatumatu Lõvi 2026

Käesoleva aasta õppus viidi läbi Kaitseliidu Järva maleva õppeväljakutel: Nurmsi lennuväljal ja Eivere lasketiiru maaüksusel. Osalesid kõikide maakaitseringkondade ja malevate pioneerirühmad, lisaks panustasid pioneeripataljon ning NATO lahingugrupi Prantsuse pioneerirühm. Õppuse keskmes oli lennuvälja tõkestamine, see oli põhiline ülesanne. Veel katsetati erinevate betoonpunkrite lahendusi, praktiseeriti droonidevastase tunneli ehitamist ja lõpuks sillarajamise protseduure.

Lennuvälja tõkestamise eesmärk on alati takistada lennuvälja kasutamist selliselt, et lennukid ei saaks sinna maanduda ega sealt õhku tõusta. Standardina ehitatakse mitmeid tõkkeid, mille plaanid on tehtud valmis juba rahuajal. Õppusel valideerisime tänavu kevadel Kaitseliidu koolis koostatud Nurmsi lennuvälja tõkestusplaane.

Lennuväljade tõkestamisel peab arvesse võtma tervikpilti, plaan peab hõlmama ka lennuradasid ja nende lähiümbruse alasid. Lennuväljad tõkestatakse etappide kaupa (ositi). Nurmsi lennuvälja tõkestamisel kasutati läheduses olevaid suuri maakive, mis paigutati lennurajale sirgjooneliselt. Kividesse paigutati kiil ning need ühendati omavahel metallkettidega. Õppusel hinnati, kuidas sellise tõkke rajamine praktikas toimib ja kui palju aega selleks kulub. Lõime olukorra, kus lennurada sai tõkestatud nii, et see ei olnud kasutatav õhkutõusmiseks ega maandumiseks, samas oli võimalik liiklus üsna kiirelt taastada. Kõik maakivid olid lennuvälja lähistel olemas ehk kasutati ära olemasolevaid ressursse.

Siit edasi minnes on võimalik veel lennuvälja hävitamine, kuid seda me õppuste käigus praktiseerida pigem ei saa, olgugi et vajalikke tegevusi saab siiski planeerida ja läbi harjutada.

Betoonpunkreid rajasime Nurmsi lennuvälja kõrval olevale maale (õppeväljakule). Erinevaid mooduleid ja elemente kasutades valmis kolm betoonist punkrit. Eesmärk oli katsetada nn nõukogudeaegset betoonelementidega lahendust, täna meil levinud nupiplokkidest lahendust ning standardset betoonpunkrit. Detailidesse laskumata saab välja tuua, et nende katsetamine andis meile väga hea kogemuse ja tagasiside, mille najal saame mõelda, kuidas teatud tegevusi kiirendada või lihtsustada. Pioneeridele teeb suurt rõõmu, et punkrid said rajatud Kaitseliidu õppeväljakule ning toetavad seal edaspidigi Järva maleva või teiste harjutavate üksuste väljaõpet.

Droonivastase tunneli eksperiment põhines Ukrainast pärit lahendustel ja joonistel. Võrkudest tunnel rajati Nurmsil asuva Kaitseliidu droonikeskuse sissesõiduteele. Õppuse eesmärk oli saada praktiline kogemus, alustades materjalide kokkupanekust ning lõpetades postide püstitamise ja traalivõrgu kinnitamisega. Sellised eksperimendid on Eesti oludes vajalikud. Tunnel jääb püsti, see katab väikese lõigu Kaitseliidu omandis olevat teed ja loob väga hea efekti neile, kes liiguvad Nurmsi droonikeskusesse.

Sillarajamise protseduure sai harjutada tänu Järva maleva Eivere lasketiiru alal asunud amortiseerunud sillale, mis omal ajal võimaldas kohalikel kaitseliitlastel liikuda kõrvalasuvatele riigimaadele, mida kasutati tihti väljaõppeks. Praeguseks oli sild muutunud suisa ohtlikuks ning kohaliku maleva soov oli, et ehk saaksid pioneerid selle õppuse raames lammutada ja rajada uue silla kuni ATV-suurusele masinale. Mõeldud, tehtud! Kuna Harju maleva pioneerirühm on oma sillarajamise oskuste poolest juba legendaarne, koostasid nad enne õppust detailse joonise ning nende juhtimisel lammutati ja rajati uus sild, mis kannatab kuni ATV-d. Peale statsionaarse silla rajamise said üksused harjutada ka 70 m jooksusilla püstitamist ja sellelt vesitakistuse ületamist, mis on pioneerirühmadele ette nähtud võime, et toetada jalaväelasi takistuste ületamisel.

Püstitatud eesmärkide täitmisest

Õppuse peamine eesmärk oli eriobjekti ehk Nurmsi lennuvälja tõkestamine. Õppuse planeerimine sai alguse umbes aasta varem ning seetõttu oli juba Kaitseliidu kooli kavas eripiirkondades tõkestamise kursus, mille raames valmistasid õppurid tõkestusplaani. Õppus võimaldas koostatud tõkestusplaani testida ehk valideerida. Tõkestamisel kasutati ära õppeväljakul asunud suuri maakive, millele kinnitati suured kiilankrud tõsteaasadega. Pärast õppust ladustati need lennuvälja kõrvale oma aega ootama. Kõik pioneerirühmad said reaalse kogemuse selliselt maakivide kasutamisest ning nendest tõkete rajamisest, mis ei ole meil võib-olla standard, kuid teeb vajaliku tõkestustöö ära.

Betoonpunkrite rajamise eesmärk oli ehitada õppeväljakule levinud materjalidest varjendeid ning peale nende ka üks spetsiaalne tänapäevane punker. Levinud betoonelementidest ehitamine tundub väga lihtne, kuid seal on siiski nüansse, mis esitavad meile mõningasi väljakutseid. Selleks saigi nende katsetamine õppuse sisse toodud.

Droonitunnelite rajamise eksperiment andis nii meile kui ka teistele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele kokkuvõttes väga palju informatsiooni. Me saime vaadata enda varustustabelit: mis meil on, mida me reaalselt vajasime, kui kaua võttis püstitamine aega ning millised on rajamise nõksud. Enda hinnang on, et siin tasub teha rohkem koostööd tsiviilpartneritega, kelle igapäevatöö on elektripostide püstitamine, ja kasutada nende ressursse.

Õppust väisas ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, kes sai ülevaate õppusest, püstitatud väljaõppe-eesmärkidest ning olukorrast maastikul. Ta külastas üksusi maastikul ning pidas lõpukõne, tänades oma mündiga õppust toetanud Kaitseväe üksusi.

Kaitseliidu Järva malevale, kes võimaldas kasutada Kesk-Eestis oma õppeväljakut, sai tänutäheks rajatud lasketiiru sild, mis edaspidi hõlbustab nende väljaõpet.

Lisateave

NATO lahingugrupist osales Prantsuse võõrleegioni pioneerirühm, kes saabus õppuse alale juba mitmeid päevi varem. Kaitseliit õpetas neile meil kasutusel olevaid kaitselaenguid, külg- ja tankimiine, jooksusilla ehitamist ja püstitamist. Peale selle viidi neile läbi ka Kaitseliidu laskur- ja kütiklassi laskevõistlus.