Õppetükid hoonestatud alal võitlemise kohta
Võitluseks hoonestatud alal Eesti kaitsejõududel õpikut ei ole. Ilmselgelt on teema sedavõrd mitmetahuline ja keerukas, et ühest kindla kujuga raamist kõik üksused läbi ei mahu. Põhjalikke ja hästi koostatud materjale jagub, kuid need on peamiselt suunatud hoones sees sõdimisele.
Pärnumaa piirkonna eripära põhjal võib arvata, et tegevused koonduvad pigem kriitilise taristu ja liikumisteede ümbrusse ehk teisisõnu hoonestatud aladele, kus tuleb kaitsta elanikke. Seisneb ju Kaitseliidu tugevus just piirkondlikus kohalolus. Tänu sellele, et kaitseliitlased tunnevad oma kodukanti, kogukonda ja maastikku, suudavad nad kriisi või konflikti korral tuttaval territooriumil kiiresti reageerida.
Kui tuua paralleele käimasoleva Ukraina-Venemaa sõjaga, siis konflikti korral on võitlejatel kaks peamist eesmärki: hoida joont ja vallutada tagasi endale kuuluvad maad ning kaitsta oma linnu ja sealset kõige kallimat vara – inimesi.
Vaadates taas kohalikku vastutusala, tundub, et Lääne-Eestis tuleb konflikti korral tihedalt tegutseda ka väljaspool üksikuid hooneid, asustatud aladel.
Ukraina-Venemaa täiemahulises sõjas võidu poole pürgivate relvavendade kogemus ütleb, et hoonesse sisenemine on viimane variant. Esmalt kasutatakse kõiki tänapäevaseid vahendeid, et neutraliseerida vastane väljastpoolt. Hoones sees tegutsemine on sedavõrd kõrge riskiga tegevus, et seda kaalutakse vaid siis, kui muid alternatiive pole.
Tuleb ära teha!
Kuna oma kodukandi kaitsmise ülesanne on tähtis, siis juhusele lootma jääda ei saa, tuleb kätte võtta ja ära teha. Selliselt lähenedes alustasime katse-eksituse meetodiga.
Distantsilt väljaõppe läbiviimiseks otsustasime kasutada kaitseväe e-õppe portaali Ilias, kuhu koondasime parimad killud erinevatest allikatest. Juba varem olime koostanud õppevideo jao kiirrünnaku väljaõppeks, mis sai väga positiivse tagasiside. Seetõttu otsustasime nüüd liikuda samas suunas, tuginedes eelnevale kogemusele. Asusime asja kallale ning appi tulid oma ala asjatundjad ajakirja Kaitse Kodu! meeskonnast.
Taktikaliste ja tehniliste lahenduste poole pealt panid õla alla Prantsuse armee kergejalaväekompanii võitlejad ning Soome MPK instruktorid. Eelmainitutega oleme korraldanud koos mitmeid ühisõppusi, katsetanud erinevaid lahendusi ning lähenemisi ja neid ka kasutusse võtnud. Kõige selle tulemusel on valminud õppevideod, mis käsitlevad ennekõike üksiksõduri, lahingupaari ja meeskonna tegevusi võitluseks hoonestatud alal, sealhulgas liikumist, tänava puhastamist, hoonetele lähenemist ja sisenemist ning hoone ja ruumide puhastamist.
Samuti on valminud artiklisari ajakirjas Kaitse Kodu!, kus käsitletakse kõiki nimetatud teemasid, arutatakse nende praktilise kasutuselevõtu üle, tuuakse esile võimalikud kitsaskohad ning jagatakse soovitusi rakendamiseks.
Praegune lahendus ei ole veel lõplik, tegu on siiski peene rätsepatööga. Kindlasti on vaja vähemalt ühte väljaõppetsüklit, et „ülikond“ Eesti digilaiku kandvate võitlejate järgi parajaks kohendada.
Tahame selle vormistada ka korraliku õppepaketina: õppematerjal, õppevideod ja standardprotseduurid, mis kõik kokku annavad raamistiku tegutsemiseks ning tugeva tausta, et vastavalt olukorrale otsustada.
Kogemusest sündinud
Protseduuri teeb eriliseks asjaolu, et see erineb tavapärasest lähenemisest, kus esmalt koostatakse juhis või õppematerjal ning alles seejärel hakatakse selle alusel väljaõpet läbi viima. Pärast kasutuskogemuse tekkimist ja tagasiside kogumist on siis enamasti vaja algmaterjali täiendada või kohandada.
Kõnealune lähenemine tähendab, et õppematerjali väljatöötamine, katsetamine ja kohendamine leiavad aset vahetult väljaõppeprotsessi käigus. Oluline roll on siin õpetatavatel endil, kelle praktiline kogemus, tähelepanekud ja tagasiside aitavad hinnata, kas kavandatud väljaõppemudel tegelikkuses toimib või vajab täiendamist. Kaitseliitlased ei ole siin mitte üksnes väljaõppe vastuvõtjad, vaid ka aktiivsed osalejad õppematerjali ja protseduuride kujundamisel.
Selline korraldus võimaldab paremini välja selgitada, millised lahendused on praktikas kasutatavad, millised tegevused toetavad üksuse valmisolekut ning millised osad vajavad veel täpsustamist, lihtsustamist või lahingulises keskkonnas karastamist.
Kaitseliitlaste tagasiside põhjal on võimalik eristada neid elemente, mis toimivad juba väljaõppe käigus, nendest, mis vajavad enne laiemat kasutuselevõttu edasiarendamist.
Seetõttu seisneb kõnealuse protseduuri väärtus eelkõige praktilises ja tagasisidepõhises olemuses. Õppematerjali ei käsitleta valmis ja muutumatu juhisena, vaid areneva töövahendina, mida kohandatakse vastavalt õpetatavate kogemusele, üksuse vajadustele ja tegeliku tegutsemiskeskkonna nõuetele.
Kui areng jätkub senises vaimus, võib peagi olla põhjust jagada häid uudiseid ka süsteemse õppeprogrammi valmimise kohta.