Info- ja kogukonnavõrgustik – inimesed propagandaga võitlemise eesliinil
Info- ja kogukonnavõrgustik on struktuuriüksusena üks mitmest Kaitseliidu sihtüksusest, kuid ainus, mis tegutseb strateegilise kommunikatsiooni (STRATKOM) valdkonnas.
Info- ja kogukonnavõrgustik (IKV) on oma olemuselt võrgustik, mis aitab võimendada STRATKOMi tegevusi ning, nagu kõik sihtüksused, võimaldab väljundit ka neile Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmetele, kellel ei ole veel sõjaaja rolli. Kunagise Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili juurutatud kontseptsioonis „võitlejad-võimendajad-võimaldajad“ sobitub IKV hästi võimendajate kategooriasse, kuid vastase propagandaga võitlemisse panustamisel on nad ka n-ö eesliinisõdurid.
Kuidas IKV toimib?
IKV toimimise aluseks on kogukondlikkus ning võrgustikuna on see toimepidev 24/7 ehk IKV ei ole üksus, mis saavutab oma võimekuse alles pärast formeerimist. Võimekus ja valmisolek ülesandeid täita tuleneb koordinaatoritest ja nende kontaktvõrgustikust, kes oma igapäevatoimetuste kõrvalt panustab riigikaitse hüvanguks. See loob paindlikkuse kasutada IKVd ka rahuajal (RA) mitmesuguste Kaitseliidu sõnumite edastamiseks ja reaalteavituseks, samuti võimaldab luua olukorrateadlikkust, monitoorida KL sõnumite levikut ja kogukondade meeleolu ning tuvastada võimaliku vastase mõjutustegevusi sotsiaalmeedias ja ühiskonnas üldisemalt. IKV võrgustikku saab kasutada ka elanike teavitustegevustes, mille eesmärk on vähendada traumeeriva sündmuse mõju ja suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut kriisiolukorras.
IKV tegevus rajaneb kaitseliitlastest IKV koordinaatoritel, kes on loonud STRATKOMi tegevuste toetamiseks ja võimendamiseks vajaliku kontaktvõrgustiku. See võrgustik on üles ehitatud usalduslikele suhetele ja sellesse kuulub võtmeisikuid ka väljastpoolt Kaitseliitu. Kas, kellega ja mis mahus kontakti hoitakse või abi palutakse, on iga koordinaatori enda otsustada, arvestades nii piirkondlikku eripära kui ka ametkondlikke ja teavitusvajadusi.
Kes sobivad IKV koordinaatoriteks?
Võrgustiku koordinaatori juures on võrdselt tähtsad nii isikuomadused, sealhulgas hea suhtlus- ja veenmisoskus, kui ka arusaam kogukonna toimimisest, võime eristada võrgustikule olulisi võtmeisikuid ning luua nendega usalduslik suhe. Et täita oma ülesandeid edukalt, peaks koordinaatoritel olema ka elementaarne arusaam STRATKOMi valdkonnast. Teemakohase juhendamise eest vastutavad eelkõige maakaitseringkonna staabi strateegilise kommunikatsiooni (MKR S9) teenistujad. Kaitseliitlastest võrgustikuliikmed saavad osaleda ka IKV erialakoolitustel ning muudel STRATKOMi koolitustel ja õppustel. Koordinaatorid omakorda juhendavad ja suunavad vajadusel oma suhtlusvõrgustikku kuuluvaid võtmeisikuid.
Kindlasti ei ole IKV koordinaator piltlikult väljendudes kuulipildur, keda saab täiuslikuks drillida lugematu arvu kordustega. Kõigepealt on osal inimestel mingiteks ametiteks juba loomupärased eeldused. Aga IKV koordinaatorile kui strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas opereerivale eksperdile on tarvilik ka teatud kogemuspagas, oskus lugeda inimesi, mõista kommunikatsiooni toimimist ning ladusalt kasutada nutivahendeid ja sotsiaalmeediat, mis on tema peamised töövahendid. Või, kui ta on ise kogukonnaliider ja piirkondlik võtmeisik, aga nutimaailmas vähem osav, peaks tal olema n-ö lahingupaariline, kes teda oma oskustega toetab.
Seetõttu ei ole IKV täiendkoolitus mingi imevits ega baaskursus, mis harjutamise kaudu viib kindlale tasemele. Koordinaatorite oskusi saab täiendada, neile saab anda juurde tööriistu ja värskeid teadmisi, aga nii nagu kõik ei sobi CIMICusse või ajakirjanikuks, ei sobi kõik ka IKV koordinaatoriks. Ammugi ei tohiks IKV sihtüksus koht, kuhu määratakse need, kellele mingit muud rakendust ei leita ning kellel puudub soov STRATKOMi valdkonda panustada.
Praktilised IKV kasutamise võimalused
IKV koordinaatoreid, kes vajadusel kaasavad ja kasutavad oma võtmeisikutest võrgustikku, saab rakendada tsiviil-militaarkoostöö raames näiteks Kaitseliidu esindajana piirkondlikes kriisikomisjonides. Samuti saavad nad panustada olukorrateadlikkuse loomisesse oma tegevuspiirkonnas, näiteks jagada ja võimendada Kaitseliidu ametlikke teateid enne õppust ja selle ajal. Nad saavad jälgida (sotsiaal)meedias kohaliku kogukonna reaktsiooni Kaitseliidu tegevustele ning vajadusel toetada otseteavituse läbiviimist, näiteks plakatite/teadete levitamist. Ka teavituspealikud võivad kasutada IKV-d sõnumite võimendamiseks.
Kuidas täpselt ja kui aktiivselt IKV-d rakendatakse, on maakaitseringkonna staabi ja/või malevapealike otsustada. Kindlasti peaks staabi S9 kui maakaitseringkonna taseme STRATKOMi ekspert olema kaasatud võrgustiku rakendamisse õppustel ning hoolitsema ka nende koolitamise eest koostöös Kaitseliidu peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnaga. Rahuaegne väljaõpe panustab ka IKV valmisolekusse täita oma ülesandeid kriisiolukorras, mis suures pildis on samad tegevused.
IKV rolliks ei ole spionaaž ega partisanisõda vastase hõivatud territooriumil. IKV koordinaatoritel on elementaarne teadmine vägivallatust vastupanust (Väv) ja pärast asjakohase väljaõppe läbimist sobivad nad profiililt kindlasti ka Väv koolitajateks. See aga ei muuda nende rolli ega paigutust IKV sihtüksuses.
Kokkuvõte
Info- ja kogukonnavõrgustik on MKR staapidele ja malevate lisaressurss STRATKOMi tegevuste läbiviimiseks ja võimendamiseks ning annab neile paindlikkuse tegutseda ilma õppuse või õppekogunemise kutseta. See on kindlasti ka hea vahend reaalteavituse ja kogukondlike ürituste korraldamiseks tsiviilkeskkonnas, suurendades sellega ühiskonna kerksust.