Me peame rääkima gaasiballoonidest

Matkapliidi valikul tehakse sageli üks lihtne, aga kallis viga: ostetakse pliit ja gaasiballoon, mis omavahel ei sobi. Välimuselt tunduvad balloonid sarnased, aga ühendused võivad olla täiesti erinevad.

Keermega gaasiballoon on tänapäeva matkavarustuses väga levinud. See keeratakse põleti või vooliku külge ning seda saab pärast kasutamist lahti keerata ja eraldi transportida.

227grammiseid pudelikujulisi gaasiballoone kasutatakse tavaliselt kohvri tüüpi gaasipliitides. Need on täidetud butaaniga, neil on automaatselt sulguv ventiil ning põlemisaeg sõltub leegi suurusest, jäädes 1,5–3 tunni vahele. Seda tüüpi balloon ei sobi suvalise keermega priimuse külge. Vähemalt mitte ilma õige adapterita.

Eraldi tuleb mainida klassikalist augustatavat ballooni. Sellel ei ole isesulguvat ventiili: gaasipõleti torkab ballooni läbi ja pärast seda ei tohi ballooni enne tühjaks saamist pliidi küljest eemaldada. See on odav ja lihtne süsteem, kuid matkaja jaoks vähem paindlik. Kui keermega ballooni saad õhtul lahti võtta ja turvaliselt pakkida, siis augustatav balloon jääb seadme külge.

Liikuva laagriga matkal eelistan ma seetõttu keermega süsteemi või kindla pliidi juurde mõeldud ventiiliga pudelikujulist gaasiballooni.

230- või 450–500grammine balloon?

Kui räägime keermega balloonidest, on matkamaailmas levinud kolm suurusjärku: väike ehk 100–110 g, keskmine ehk 230 g ja suur ehk 450–500 g.

230grammine balloon on enamiku matkajate jaoks kuldne kesktee. See mahub sageli keedusüsteemi poti sisse, ei ole liiga raske ja annab lühemal retkel piisava varu. Üksi või kahekesi nädalavahetusel liikudes on see enamasti mõistlik valik, eriti kui toit tähendab peamiselt vee keetmist.

450–500grammine balloon sobib paremini pikemaks laagriks, suuremale seltskonnale, autoga liikumiseks või olukorda, kus pliiti kasutatakse palju. See on raskem ja võtab rohkem ruumi, aga ühe grammi gaasi hind on tavaliselt soodsam ning tühjaks saamise hirm väiksem. Kui oled baaslaagris või teed perele süüa, võta suurem. Kui liigud jalgsi ja loed gramme, võta väiksem ning arvesta menüü selle järgi.

Propaan või butaan

Kõik gaasid ei käitu külmas ühtemoodi. Lihtsustatult öeldes peab balloonis olev vedelgaas aurustuma, et põleti saaks seda põletada. Mida külmem on ilm, seda kehvemini osa gaase aurustub ja seda nõrgemaks jääb leek.

Butaan on soojal ajal väga kasutatav, kuid külmaga kehvem. Propaan töötab külmaga paremini, sest annab külmas parema rõhu.

Eesti oludes tähendab see, et suvine gaas võib novembris veel töötada, aga pakasega ei maksa sellele pimesi loota. Talviseks kasutuseks eelista propaani ja isobutaani sisaldavat matkagaasi. Hoia ballooni enne kasutamist soojas, aseta see maapinnast isoleeritult ning kaitse leeki tuule eest. Ära kuumuta ballooni otsese leegi või pliidi kohal. See on ohtlik.

Voolikuga priimustel on mõnel juhul võimalik kasutada ballooni tagurpidi, et kütus jõuaks põletisse vedelal kujul, kuid seda tohib teha ainult siis, kui pliit on selleks mõeldud ja tootja juhend seda lubab. Vale kasutus võib põhjustada leegi kontrollimatut suurenemist.

Gaasi süütamine

Osal priimustel on küljes piesosüütaja ehk piesoelektriline süütaja – väike mehhanism, mis tekitab nupuvajutusel sädemekese.

Praktikas tähendab see, et sa ei pea iga kord otsima tikke, tulemasinat või tulepulka. Keerad gaasi lahti, vajutad nuppu ja leek süttib. Selle eelis tuleb eriti hästi välja vihma, tuule ja külmaga. Märjad tikud, kange sõrmega tulemasin ja külmunud käed ei ole haruldased. Piesosüüde ei tee pliidist imeriista, kuid vähendab ühte tüütut rikke- ja ebamugavusriski.

Kogenud matkaja võtab siiski alati kaasa varusüüte. Pieso võib puruneda, märguda, nihkesse minna või lihtsalt tõrkuda. Tulemasin, veekindlad tikud või tulepulk ei kaalu peaaegu midagi. Ellujäämisel on hea varustus see, millel on varuplaan.

Varuplaan maailmalõpuks

Varuplaanina võiks lisaks gaasiballoonile olla kaasas näiteks NATO kokkupandav, süütetablettidega töötav pliit. See ei võistle gaasipriimusega kiiruses ega mugavuses, kuid tal on oma koht. See on lihtne, kompaktne, odav ja töötab ilma survegaasita.

Kui ballooni ei ole, kui gaasiseade puruneb või kui vajad evakuatsioonikotti väga lihtsat varuvarianti, on sellisel pliidil mõte.

Toidupakk.ee NATO kokkupandava matkapliidi large versiooni tooteinfo järgi on selle mõõtmed kokkuvoldituna 3 × 9 × 11,5 cm, tööasendis 6 × 9 × 11,5 cm ja kaal 325 g. See tähendab, et pliit mahub taskusse, autosse, kalastuskasti või kriisikotti.

Selle puudused on samuti ilmsed. Süütetablett põleb väiksema võimsusega kui gaasipõleti, jätab sageli nõudele tahma, on tuulele tundlik ning suurema söögitegemise jaoks aeglane. Küll aga saab sellega vee soojaks, konservi kuumaks ja lihtsa eine valmis. Ellujäämiskomplektis on see pigem varuvõimalus kui põhiköök.