Kuidas vett koguda: ämber on lootus, tarp süsteem!
Inimesed koguvad igasugu kraami. Kummiparte, plekkpurke, oksekotte, marke. Mõni isegi raha. Üleelamisolukorras on aga oluline teada, kuidas ja millega koguda vett. Tingimustes, kus seda looduslikust või inimtekkelisest reservuaarist ammutada ei saa ning tuleb loota sellele, mis taevast alla sajab.
Pigem tihti kui harva on loodusesse sattunud inimestel kaasas ämber. Produktide jaoks. Ja ämbriga saab vihmavett koguda küll. Kui janu nagu eriti pole, aega aga on ning vihma kallab kui oavarrest. Nimelt on ämbriga vihmavee kogumisel üks probleem või tegelikult on neid päris mitu.
Probleemi mõistmiseks tuleb teada, et tavaline kümneliitrine ämber on umbes 28 cm läbimõõduga ning suudme pindala on ligikaudu 0,06 m². Veel peame teadma, et vihma hulka mõõdetakse millimeetrites: 1 mm vihma tähendab 1 liiter vett ühe ruutmeetri kohta. Seega koguneb ämbrisse iga vihmamillimeetri kohta umbes 0,06 liitrit vett. Et kümneliitrine ämber saaks täis, oleks vaja umbes 167 mm vihma. Mis tähendab, et nõrga seenevihmaga, mil sademete sagedus on 1 mm tunnis, sajaks ämber täis umbes 167 tunni ehk nädalaga. Seda eeldusel, et tibutab nädal aega järjest.
Mõõduka vihma korral, kus sajab maha 5 mm tunnis, kulub ämbri täis tilkumiseks 33 tundi. Ja jällegi ei saa kindel olla, et vihma sajab kauem kui ööpäev. Parem oleks, kui ei sajaks – ei taha ju sellist suve. Ning isegi tugeva paduvihmaga, mil sademete hulk on 20 mm tunnis, kuluks ämbri täitumiseks 8 tundi.
Seega ämbriga sademete püüdmine, ehkki resultatiivsem kui vihma käes suu ammuli lamamine, ei ole joogivee kogumiseks just kõige efektiivsem. Seda tulenevalt, nagu me nüüd teame, ämbri liiga kitsast suudmest.
Etem kui ämber
Seega tuleb efektiivsuse tõstmiseks laiendada sademepüüduri pindala. Näiteks 2 x 2 meetri suurune kile, tarp või telkmantel on juba päris korralik vihmavee koguja.
Selle tõestuseks võtame appi jälle matemaatika. 2 m x 2 m tarbi pindala on 4 m². Seda, et 1 mm vihma tähendab 1 liitrit vett ühe ruutmeetri kohta, me juba teame. Seega kogub neljaruutmeetrine tarp 1 mm vihmaga 4 liitrit ja 2,5 mm vihmaga umbes 10 liitrit vett. Ajaliselt tähendab see, et seenevihma korral, olgu selle tugevuseks näiteks 1 mm, kulub 10 liitri ehk ämbritäie vee kogumiseks 2,5 tundi. Ja 5 mm sademehulgaga umbkaudu 30 minutit, mitte 30 tundi nagu ämbriga.
Nii et kui marjuline, kes ämber käes metsa läks, kandis ka vihmakeepi, ei pea ta janusse lõppemist pelgama. Muidugi juhul, kui sajab vihma. Kui vihma ei saja ja päike lõõskab, saab kile abil koguda ka kondensvett. Kaevad maasse augu, asetad selle põhja anuma, katad augu kilega, mille keskele, anuma kohale asetad raskuse, näiteks kivi, ja ootad, millal maapinnast kuumuse mõjul aurustuv niiskus kilele kondenseerub ning anumasse tilgub. Selle meetodi puhul ei saa me muidugi rääkida liitritest.
Auk ülespoole
Igatahes peaks nüüdseks selge olema, et vihmakeep sobib vihmavee kogumiseks paremini kui ämber. Jääb küsimus, kuidas. Ämbriga on muidugi lihtne. Kohe õpetan. Pane see maha. Suue ehk avatud osa ülespoole, eks ole. Ja marjad, seened või muud produktid tasub sealt vee kogumise ajaks eemaldada.
Vihmakeebi, kiletüki või tarbiga on natuke teistmoodi. Lihtsalt maha pannes ei ole sellest suuremat tolku. Lahti rullides ja maha laotades ka mitte nii väga.
See tuleb rippu tõmmata. Ja, see on nüüd oluline, mitte vertikaalselt, vaid horisontaalselt ehk maapinnaga paralleelselt. Näiteks nelja puu vahele. Aga mitte liiga pingule, vaid nõnda, et selle keskele tekiks lohk. Et kindel olla, võib siingi lohu tekitamiseks kasutada mingit raskust, näiteks kivi.
Lohk on vajalik selleks, et vihmaveel oleks kuhugi koguneda. Pingul või, veel hullem, kerge kaldega kile pinnalt voolab vesi lihtsalt maha.
Küllap hakkab
Ja edasi pole muud teha kui oodata ja loota, et pea kohale kogunenud tumedad pilved avaneksid ja vihmana maa peale sajaksid.
Väidetavalt saab vihma tekkimist soodustada lennukitelt pilvedesse hõbejodiidide külvamisega. Aga kui teil lennukit ja hõbejodiide parasjagu käepärast ei ole, siis see meetod ei tööta.
Vihma välja kutsumiseks on ka rituaale – näiteks pesu õue kuivama riputamine. Või loitsud. Näiteks rahvapärane:
Vihmakene, vihmakene,
tule alla, kastma maad,
kasvata mu vilja head.
Kas see või mõni muu selletaoline loits töötab, ei oska mina öelda. Võib-olla on mõistlikum lihtsalt oodata. Eestis on ikkagi umbes 110–160 sajupäeva aastas, mis tähendab, et kui mitte igal teisel, siis kolmandal päeval kusagil ikka sajab, niisiis on alati lootust, et mingil hetkel algab sadu. Kusagil Lõuna- või Kagu-Eesti kõrgustikul pigem varem ja mõnel saarel või põhjarannikul pigem hiljem. Aga millalgi ikka.
Ning kui kilepinnale on kogunenud piisav kogus vett, saab selle sealt juba sobivasse anumasse villida. Kas siis otse lohust kummutades või kile üht serva ettevaatlikult alla surudes, et vesi välja valguks. Nii lihtne ongi.
Hüva rüübet!
Vaja läheb:
vihmakeepi
Ajakulu: 30 minutit