Ajakiri Kaitse Kodu!

Kuidas: meisterdada plastpudelist kott

Plastpudelist kott
Plastpudelist kott
Asso Puidet

Mõnikord on elus nii, et sul pole mitte kottigi. Sellele arusaamisele jõuab inimene tavaliselt siis, kui just kott on see, mida ta vajab. Kuid see ei ole olukord, kus pole mitte kottigi teha. Vastupidi, just siis tuleb teha kott. Näiteks viieliitrisest veekanistrist.

Ja mitte lihtsalt kott, vaid seljakott, kuhu mahutada kõik need esemed, mille jaoks taskus enam ruumi ei ole. Priimus koos gaasiballooniga, oksasaag, vahetussokid, vorstijupp, Pätsu pilt ja küünal. Näiteks.

Valmistamiseks ei lähe vaja muud, kui meetrist nöörijuppi ja nuga. Ning muidugi veekanistrit. Kui kanistrit pole, siis vaata ringi. Tegu on loodusvaraga, mida võib leida peaaegu kõikjalt, kuhu inimese jalg on astunud. Maanteeäärsed kraaviperved, RMK puhkealad, aiamaad, bussipeatused ja kui Artemis II missiooniga kõik plaanipäraselt läheb, siis pärast 2028. aastat ilmselt ka Kuu pind (kui inimesed viimati Kuu peale asja tegid, polnud plastkanistrid veel nii levinud). Kes otsib, see leiab.

Ja kui pole nööri, siis selle, nagu süstemaatilised Kaitse Kodu! lugejad teavad, saab punuda kilekottidest. Needsamad usinad lugejad teavad sedagi, kuidas konservikarbist nuga meisterdada. Tõsi, kanistrist seljakoti valmistamiseks on siiski märksa mugavam ja ohutum kasutada teravamat ja tugevamat nuga kui plekist taotud variant.

Aga eesmärk pühendab abinõu. Ja tegelikult asendab selles ettevõtmises nuga edukalt ka hõõguv puuoks. Nii et pole ühtki vabandust, miks plastpudelist seljakott valmistamata jätta. Niisiis – tegudele!

Uurista ja lõika

Esmalt takseeri lähemalt enda valduses olevat nöörijuppi. Siin kehtib käibetõde: oluline pole mitte pikkus, vaid jämedus. Nimelt tuleb kanistri põhja ning korgi sisse uuristada täpselt nii suur auk, et nöörijupp sealt läbi mahuks.

Kas kasutada uuristamiseks nuga, naela või hõõguvat puutükki, on sinu enda otsustada. Tähtis on, et auk ei jääks liiga lai ega liiga kitsas, vaid täpselt selline, et nöör sealt tihkelt läbi läheb. Ja kui lõikeriist juba käes, eemalda pudeli suudme ümbert ka korgirõngas ning plastsang.

See on nüüd umbes see hetk, kui tekib õigustatud küsimus, et heakene küll, aga kuidas ikkagi ülalnimetatud esemed, nagu priimus koos gaasiballooniga, oksasaag, vahetussokid, vorstijupp, Pätsu pilt ja küünal, pudeli suudmest sisse mahuvad. Või, mis vähemalt sama oluline, kuidas need sealt uuesti välja mahuvad.

Aga kas tead, millise tehnoloogiaga saavad purjelaevad pudelisse? Lühidalt käib see nii, et laev „ehitatakse püsti“ pudeli sees. Kõigepealt libistatakse pudelisse läbi kitsa suu laevakere koos allavolditud mastide ja purjedega. Viimased on aga kinnitatud pudelist välja ulatuvate niidijuppide külge. Seejärel tõmmatakse niidijuppide abil purjes mastid üles ning ongi valmis.

Ent seda tehnoloogiat me ei kasuta.

Mida meie teeme, on see, et me torkame noa umbes pudeli keskossa ja teeme vertikaalse lõike üles, pudeli suudme suunas. Seejuures lõikame läbi ka keerme pudeli suudmes. Ja siis teeme samasuguse lõike võimalikult täpselt esimese lõike vastu teisele poole pudelit.

Nüüd, nagu võib veenduda, on meil võimalik pudelisuu laiali painutada, nõnda et priimus koos gaasiballooniga, oksasaag, vahetussokid, vorstijupp, Pätsu pilt ja küünal ilma suurema vaevata sisse mahuvad. Ja välja ka. Selline kott, kuhu saab asju sisse panna, aga välja võtta ei saa, on kasutu. Võiks isegi öelda, et kahjulik.

Lõikeid tehes on tähtis ennast mitte vigastada. Ja veel tähtsam on mitte vigastada keeret, sest hiljem tuleb meil koti sulgemiseks sellele uuesti kork peale kruttida.

Sõlmi ja sikuta

Aga enne seda, kui vajalikud asjad, nagu priimus koos gaasiballooniga, oksasaag, vahetussokid, vorstijupp, Pätsu pilt ja küünal, kotti topid ja sellele korgi peale keerad, võta nöörijupp ja torka läbi pudeli põhja tehtud augu. Seejärel tõmba see läbi pudeli suudme ja seo endale meelepärase ja oskustekohase sõlmega selle otsa puupulk. Ning siis tõmba nöör koos puupulgaga tagasi pudeli – või mis pudeli, nüüd võib küll juba öelda, et koti – põhja. Kui nüüd veel sikutad, siis veendud, et puupulk ei lase nööril läbi põhja välja tulla. Vot sellepärast.

Kui sa ei taha kotti nööriga järel lohistada, siis torka nööri teine ots läbi eelnevalt korgi sisse tehtud augu. Väljastpoolt sissepoole. Ja tee siis korgist sissepoole jäävasse nööriotsa sõlm. Nõnda, et see august läbi ei libiseks.

Kui nüüd kotile korgi peale keerad, siis näed, et oledki valmistanud kotile kanderihma, millega see üle õla või, veel parem, risti üle rinna seljale visata. Kui kott jääb kõndides vastu tagumikku põrkuma, saab korgi poolt nööri rohkem sisse tõmmata ning sobilikule kõrgusele uue sõlme teha.

Õige kõrgus leitud, polegi muud kui esemed, nagu näiteks priimus koos gaasiballooniga, oksasaag, vahetussokid, vorstijupp, Pätsu pilt ja küünal, sinna sisse toppida, kork peale keerata, kott seljale heita ja minna … kuhu vaja. Muide, selle koti kohta ei kehti ka väide, et tühi kott ei seisa püsti. Seisab küll.

Vaja läheb:
viieliitrine plastpudel

meeter nööri

nuga

Ajakulu: 20 minutit