Uus algus Loone malevkonnas
Tänaseks on Loone malevkond nii liikmeskonna kui ka territoriaalse vastutuse poolest Rapla maleva suurim üksus.
Nii nagu Rapla malevgi, ei ole Loone malevkond väga pika ajalooga. Kaitseliidu taastamisel 1990. aastate alguses oli kandvaks ideeks kodu ja elanikkonna kaitse. Vahendite nappuse tõttu keskenduti Raplas ainult esmavajalikule ning pehmed väärtused jäid tahaplaanile. Eri põhjustel on ka Loone malevkonnas jäänud kindlalt välja kujundamata nii embleem kui ka lipp, tegelikult kogu identiteet ning liikmeskonda kaasavad traditsioonid.
Rahuaja plaanid
Väikeses malevas ei olnud varem ka tungivat vajadust malevkonda eraldi rõhutada. Kõik muutus aga pärast reservväelaste kaasamist maakaitse ülesannete täitmisse. Ellu kutsuti sõjaaja (SA) malevkonnad koos territoriaalsete juhtimisgruppidega. Nii võttiski 2024. aastal Loone malevkonna rahuaja juhtimise Manivald Kasepõllult üle Simo Lindmaa. Kasepõld oli ühtlasi Rapla maleva esimene pealik ning omal ajal kandnud ka Kaitseliidu ülema vastutust.
Praeguse malevkonnapealiku suurim väljakutse esimesel tööaastal oli struktuuride korrastamine ja SA malevkonna pealiku leidmine – taas tuli sõjaline pool rahuaegsest tegevusest ettepoole tuua. „Mul õnnestus kokkuleppele jõuda Heikki Härmiga, kes pälvis 2025. aasta eest ka aasta kaitseliitlase tiitli,“ ütles Lindmaa. Ta on veendunud, et Härmi juhtimisel liigub malevkond SA plaanides õiges suunas.
Kuna SA malevkonnad ja juhtimisstruktuurid olid esialgu pigem kontseptsioonid, tuli praktiline väljund ise luua. Pärast mitmeid töiseid kohtumisi ja ühiseid õppusi liikus SA malevkonna arendamine eeskujulikult õiges suunas. Aprillis osales Loone territoriaalne juhtimisgrupp lahingvalmidusõppusel. „Selle põhjal saan kindlalt öelda, et struktuurid toimivad – kohalike omavalitsuste ja kriisistaapidega on loodud hea ja konstruktiivne koostöö. Kogu meeskond tegutseb suure pühendumusega ühiste eesmärkide nimel,“ ütles Lindmaa. Ta tõi välja, et juhtgrupp komplekteeriti paljuski äsja Kaitseliiduga liitunud liikmetest. „Usun, et tsiviilsektoris omandatud juhtimiskogemust saab suurepäraselt rakendada ka administratiivses sõjalises juhtimises.“
Käesolevaks aastaks on Lindmaa seadnud endale eesmärgiks malevkonna sümboolika loomise ühtekuuluvustunde tugevdamiseks. „Olen kindel, et viie aasta pärast on Loone malevkonnal väga selge identiteet, teadlik liikmeskond ja sidus koostöövõrgustik seotud osapooltega,“ ütleb ta.
Valmisoleku kasvatamine
Heikki Härm kirjeldab territoriaalse SA juhtimisgrupi käivitamist kui iduettevõtte loomist: „Ressursse on vähe, vajalikke oskusi napib ja siht on veel ebaselge, kuid olemas on suur tahe midagi ära teha ja õnnestuda.“
Loone malevkond on läbilõige Rapla piirkonnast: eri vanuse, elulaadi ja kogemusega inimesed. „On neid, kellel on varasem kaitseväe taust, ja neid, kes on tulnud täiesti nullist – nagu minagi 2010. aastal,“ ütleb Härm. Just mitmekesisuses peitubki tema sõnul tugevus, sest juhtimiskogemuse, tehnilise taibu, meditsiini või logistika taustaga inimestest saab kokku toimiv meeskond.
Praeguseks on malevkonnas tema sõnul olemas motiveeritud tuumik ja liikmed, kes tõeliselt tahavad oma piirkonna turvalisusse panustada. Samuti on kasvanud väljaõppe ja instruktoritöö maht.
Kõige rohkem energiat kulub Loone malevkonnas praegu sellele, et kriisi-ja sõjaaja ülesannete täitmise valmidus oleks rahuajal päriselt üles ehitatud ja kokku harjutatud: rollid selged, juhtimine toimiv, side ja koostöö sujuv. „Teine suur teema on inimeste ajakasutus ja motivatsioon – vabatahtlikul on töö, pere ja elu; üksust tuleb juhtida nii, et panustamine oleks sisukas ja jõukohane,“ selgitas Härm.
Härm näeb, et viie aasta pärast on Loone malevkond ühtlaste baasoskuste ja tugeva juhtimisvõimega organisatsioon, kus on rohkem kindlaid jao- ja rühmaülemaid ning selge väljaõppe rütm. „Kümne aasta pärast tahaks, et oleksime piirkonnas loomulik ja nähtav turvalisuse tugisammas ja meid oleks vähemalt neli korda rohkem,“ sõnab ta.
Rapla maleva liikmeskond
Lindmaa sõnul praegused värbamismehhanismid täielikult ei toimi. „Vajame reformi ning peame sõjalisest aspektist üle vaatama meile püstitatud ülesanded. Aktiivsed liikmed peavad võtma vastutusrikkamaid rolle ja tõenäoliselt tekib vajadus kaitseväe reservist lisainimeste määramiseks,“ selgitas ta.
Loone malevkonnaga on oodatud liituma kõik tegusad inimesed, kes tahavad oma kodukandi turvalisusesse panustada. Varasem sõjaline taust pole vajalik. Härm ütleb, et vaja on nii maastikul tegutsejaid kui ka inimesi, kes panustavad side, logistika, meditsiini, väljaõppe, staabitöö või muude oskustega. „Kõige olulisem on õppimistahe, usaldusväärsus ja meeskonnavaim,“ rõhutab ta.
Lindmaa lisab, et kaitseväekohustuslastele leitakse roll mõnes SA üksuses. „Kaitseliidus on lõputult väljundeid ja võimalusi, kindlasti toetame õige rolli leidmisega.“
Võidupüha paraad Raplas
23. juunil näeme üle 19 aasta võidupüha paraadi taas Raplas.
Heikki Härmile tähendab see kahte asja: mälestust ja nähtavat järjepidevust. „See on võimalus tuua riigikaitse päris inimeste ette, näidata, et kaitsevõime ei ole abstraktne, vaid elab kohalikes üksustes ja kogukonnas. Ausalt, see on ka koht, kus tekib uhkus- ja ühtekuuluvustunne, mis kriisis loeb sama palju kui varustus,“ märgib Härm.
Simo Lindmaa sõnul näitab paraadi Raplas toimumine seda, et ka meie inimesed on olulised. „Kaitseliitlased on inimesed meie seas ja meile vajadusel toeks. Paraad Raplas on auasi,“ lisab ta.
Lisateave:
Loone malevkonna kujunemislugu
Loone malevkonna eelkäijaks võib pidada Rapla malevkonda koos Rapla ja Raikküla kompaniidega. Sellisel kujul, nagu me Rapla malevat täna tunneme, loodi see 12. aprillil 1990. Enne seda haldasid praeguse maleva territooriumi ümberkaudsed malevad ning Raplas tegutsenud Rapla malevkond kuulus hoopis Harju maleva koosseisu.
Väärib märkimist, et just Rapla maakonnas, täpsemalt Järvakandis, taastati 1990. aastal Kaitseliit, hoolimata sellest, et iseseisvat Rapla malevat oma malevkondadega organisatsiooni loomise hetkel ei olnud.