Tere! Kelle juurde? Pilguheit valveüksuslaste argipäeva

Seisan kõrge aiaga ümbritsetud hoonetekompleksi väravas. Vaatan ringi ja püüan hinnata, kas olen õiges kohas. Jalgvärava kõrval on silt „HOIATUS! RELVASTATUD VALVE“, sildi kõrval fonolukk. Vajutan fonoluku nupule ja jään ootama. Mõne hetke pärast kostab masinast hääl: „Tere! Kelle juurde?“

Jään hetkeks kahtlema, kellele see küsimus on suunatud, aga taipan kohe, et kõneldakse minuga. „Olen Jaanus ja mul on kokkulepitud kohtumine pealikuga,“ lausun vastu. Kõlab ebainimlik põrin ja hääl masinast palub mul väravast siseneda. Sammun välisukseni ja avan selle.

Satun kitsasse ruumi. Minu vastas on uks, mille kõrval seisab lukustatavate ustega kapp. Kapi suurus on just täpselt selline, et kui mul oleks kaasas püstol, mahuks see kenasti sinna sisse. Vasakul märkan läbipaistmatut akent ning akna kõrval seinale kinnitatud kõlarit. Kuulen kõlarist juba tuttavat häält: „Palun esitage isikut tõendav dokument,“ seinast ilmub nähtavale tühi metallsahtel. Otsin rahakotist välja ID-kaardi ja asetan selle sahtlisse. Sahtel kaob seina sisse. Üritan läbi akna vaadata, kes seal on, kuid näen vaid iseenda peegelpilti. Mõne hetke pärast ilmub taas nähtavale sahtel, milles on lisaks minu isikutunnistusele kaart kirjaga „KÜLALINE“. 

„Oodake, pealik tuleb kohe.“

xxx

Kirjeldatud olukord on ilmselt enamikule lugejatele tuttav. Külastades mõnd Kaitseliidu maleva staapi või Kaitseväe linnakut, võime kõik saada samasuguse kogemuse. Aga kes on teispool seina tegutsevad mehed ja naised ja kuidas nad sinna said?

Lühike vastus on, et need mehed ja naised on valveüksuslased. Valveüksuslane on Kaitseliidu valveteenistuse töölepinguline töötaja, kelle ülesanne on valvata objekti. Valvatav objekt võib olla nii territoorium, ehitis, vara kui ka kõik kolm kokku. Nende igapäevane tegevus hõlmab valvatava ala ja selle ümbruse jälgimist ning vajadusel on nad valmis reageerima ootamatutele olukordadele, et tagada territooriumil turvalisus.

Et saada üheks meie hulgast, tuleb soovijail läbida seitsmepäevane valveüksuslase erialakursus. Selle käigus saadakse oskusi ja teadmisi, mida valveteenistuse liikmed oma igapäevatöös kasutavad. Need seitse päeva on täis intensiivset väljaõpet. Harjutatakse esmaabi andmist, omandatakse valveteenistuse relvastuse kasutamise oskused, läbitakse erivahendite moodul ehk praktiseeritakse käeraudade, teleskoopnuia ja gaasipihusti kasutamist, õpitakse teostama turvakontrolli nii isikutele kui ka sõidukitele. Õppetööd tagasisidestatakse ja hinnatakse ning seda kõike ikka selleks, et tagada õppurite areng ja lõpuks kvaliteetne valve objektil.

Valveteenistuse tegevus ja valve põhimõtted on kirjas Kaitseliidu seaduses. Kuna objekti valve on piisavalt keeruline ettevõtmine, on seaduses eraldi peatükk, mis seletab lahti valve olemuse ning sätestab valveüksuslase õigused ja kohustused. Valveüksuslase erialakursusel analüüsitakse ka Kaitseliidu seadust ning pannakse paika kindel raamistik, millesse valveteenistuse töötaja oma ülesandeid täites peab mahtuma. Õppetöö on pingeline ja tagab selle, et ka tööl olles suudaks tulevane valveüksuslane keerulistes olukordades kainelt mõelda ja otsustada.

Pärast erialakursuse läbimist liigub värske töötaja objektile, kus väljaõpe jätkub. Iga objekt on olemuselt erinev ja igal objektil on kehtestatud täpsemad reeglid, millel valve põhineb. Kõik see jääb endiselt Kaitseliidu seaduse raamesse, aga kirjeldab tegevuskavasid ja objekti spetsiifikat. Objektipõhise kursuse juhendajana lisandub ka objekti esindaja, kellest saab valveüksuslase ülem tema tööpostil ja kes hakkab talle edaspidi andma igapäevaseid ülesandeid.

Valveüksuslasel on seega kaks ülemat. Administratiivteemadel on selleks valveteenistuse rühmaülem ja operatiivselt juhib töökohal tegevust objekti valdaja määratud esindaja ehk Kaitseliidu või Kaitseväe teenistuja.

Oskuslik relvakäsitsemine nõuab pidevat harjutamist. Igal aastal teevad valveteenistuse töötajad läbi laskmise täiendõppe ning sooritavad püstoli ja automaadi testi. Samuti eeldab relva ja erivahendite kasutamine head füüsilist vormi, selle tagamiseks on valveüksuslastele tagatud spordikulude hüvitamine. Korra aastas läbime ka kehaliste võimete kontrolltesti. Väljaõpe on jätkuv ehk kui tööks vajalikud kursused on läbitud, pühendame aega vanade oskuste säilitamisele ning omandame uusi tööks vajalikke teadmisi.

Kes soovib õppida, saab end pidevalt täiendada. Meil on head suhted Kaitseliidu kooliga ja nendega koostöös oleme saanud avada kursusi, kus kõik osalejad on olnud valveteenistuse liikmed. Hiljuti lõpetas osa meie hulgast relvainstruktori ja laskeinstruktori kursuse.

Pidev väljaõpe ja areng tagab võimaluse ka isiklikult edasi liikuda. Mina alustasin oma teekonda Kaitseliidus valveüksuslasena või siis valvurina, nagu toona nimetati. Meie ridadest on sirgunud mitmeid võitlejaid, kes panustavad riigikaitsesse vabatahtlikuna, tegevteenistujana või ametnikuna Kaitseliidus või Kaitseväes.

Kui soovid anda oma panuse valveteenistuse arengusse, saada osa väljaõppest ja asuda meile tööle, siis otsi Kaitseliidu kodulehelt üles valveteenistus ning võta meiega ühendust. Meie valvatavaid objekte leidub Eestis kõikjal ja võimalusel leiame sulle oma ridades koha.

xxx

Minu vastas olev uks avaneb ja nähtavale ilmub pealik. Ta tervitab mind, suunab pilgu peegelklaasiga aknale ja sõnab: „Ma tegelen külalisega edasi.“

Lisateave

Kaitseliidu seadus

8. peatükk

Valve

§ 71. Valvuri ja valves osaleva isiku kohustused ning volitused

(3) Valvuril on õigus:

1) tuvastada valvatavale objektile siseneda sooviva isiku isikusamasus;

2) tõkestada pääs valvatavale objektile ja kinni pidada isik, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;

3) peatada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile;

4) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toimepandud süüteos;

5) peatada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal hoitavat vara või objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete täitmisel;

6) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;

7) kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel temaga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud;

8) kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks;

9) anda valvataval objektil sõidukile käega, sauaga, helkurkettaga või muu sarnase funktsiooniga vahendiga märguanne sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks.