Riigikaitse algab riigipiirilt – vajadusest sündinud Piirikaitse malevkond

Eestis on viimastel aastatel üha rohkem räägitud vajadusest tugevdada riigipiiri valvamist ja kaitset. Muutunud julgeolekuolukord meie regioonis on toonud ühiskonnale selgema arusaama, et riigipiir ei ole ainult administratiivne joon kaardil, vaid üks Eesti julgeoleku ja riigikaitse alustaladest.

Selle arusaama tulemusena alustati riigipiiri väljaehitamist ja tehnilise seirevõime arendamist, kuid kiiresti sai selgeks, et ainult taristust ja tehnoloogiast ei piisa. Vaja on ka inimesi, väljaõpetatud ja motiveeritud vabatahtlikke, kes oleksid valmis panustama Eesti piiride valvamisse ja kaitsmisse erinevate kriiside ajal.

Sellest vajadusest lähtudes asutati 19. oktoobril 2023 Jõhvi linnas Piirikaitse malevkond. Sama aasta 3. novembril toimus malevkonna üldkoosolek, kus valiti üksusele eestseisus. 2025. aasta teisest poolest kuulub malevkond Alutaguse maleva koosseisu. Piirikaitse malevkonna esimeseks pealikuks valiti nooremleitnant Ergo Soosaar, täna juhib malevkonda kapten Rando Kruusmaa.

Uue malevkonna eesmärk on tugevdada Eesti piirikaitset vastavalt vajadusele, kuid eelkõige kriisiolukordadeks, valmistades vabatahtlikke ette erinevateks piirikaitseülesanneteks. Lühikese ajaga on malevkond saanud oluliseks osaks Kirde maakaitseringkonna piirikaitsevõime arendamisel.

Malevkonna liikmed on läbinud Alutaguse maleva korraldatud sõdurioskuste väljaõppe ning samal ajal omandanud spetsiifilisi piirikaitseteadmisi ja -oskusi. Teeme koostööd riigiasutustega, eelkõige Politsei- ja Piirivalveametiga, kellega viime regulaarselt läbi ühiseid väljaõppenädalavahetusi ja praktilisi tegevusi piirilähedastes piirkondades.

Kuigi üksus ise on noor, ei sündinud see tühjale kohale. Selle loomise taga oli arusaam, et muutunud julgeolekukeskkond nõuab uusi lahendusi ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooni rakendamist silmas pidades on mõistlik tugevdada piirikaitset Kaitseliidu ressurssidega. 

Muutunud piir, muutunud ohud

Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud selge arusaama tänapäevasest piirikaitsest. Kui varem seostati piirivalvet eelkõige piiripunktide, patrullide ja dokumentide kontrollimisega, siis tänaseks on piirikaitse muutunud märksa laiemaks ja tehnilisemaks valdkonnaks.

Ka võimalikud ohud ei pruugi enam avalduda klassikalise sõjalise rünnakuna. Piiriga seotud kriisid võivad kujuneda järk-järgult, ebaseadusliku rände, piiriüleste provokatsioonide või muu mõjutustegevuse või piiriäärsete intsidentide kaudu. Sellistes olukordades peab riik suutma reageerida kiiresti juba enne, kui olukord jõuab otsese sõjalise konfliktini.

See tähendab, et lisaks tavapärasele piirivalvele on vaja võimet, mis ühendaks sisejulgeoleku ja riigikaitse teadmised-oskused. Just sellesse rolli ongi Piirikaitse malevkond loodud.

Ühelt poolt on tegemist Kaitseliidu maleva allüksusega, mille liikmed peavad olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid. Teisalt peab üksus suutma toetada politsei- ja piirivalveametit olukordades, kus julgeolekukriis alles kujuneb või riigipiiri valvamisel ja kaitsel on vaja lisaressurssi.

Kui olukord peaks eskaleeruma, võib malevkonna roll kiiresti kasvada. Sellisel juhul ei ole meie peamine ülesanne enam ainult piiri valvamist toetada, vaid vajadusel võtame enda kanda märksa suurema vastutuse piirialade julgeoleku tagamisel.

Piirikaitse vajab inimesi, mitte ainult taristut

Pärast idapiiri väljaehitamise ja tehnilise seirevõime arendamise käivitamist sai kiiresti selgeks, et ainult taristust ja tehnoloogiast ei piisa. Ka kõige tänapäevasem piir vajab inimesi, kes suudavad kogutud infot mõista, olukorda hinnata ning vajadusel kiiresti reageerida. Just siin tekkiski vajadus täiendava vabatahtliku võime järele.

Piirikaitse malevkonna eesmärk on koondada inimesed, kes tunnevad piiriala eripära, mõistavad julgeolekuolukorra muutumise loogikat ning on valmis tegutsema koos teiste riigikaitse ja sisejulgeoleku struktuuridega. Tegemist ei ole ainult klassikalise patrull- või valveülesandega. Tänapäevane piirikaitse tähendab üha rohkem tehniliste vahendite kasutamist, olukorrateadlikkuse loomist ning võimet töötada kiiresti muutuvas keskkonnas.

Praktilises plaanis hõlmab see muu hulgas vaatlus- ja seiretegevust, seireseadmete jälgimist, droonide kasutamist, objektikaitset, liikumisteede kontrolli, sidepidamist ja olukorrainfo kogumist ning edastamist. Sama oluline on oskus tegutseda koostöös teiste üksuste ja ametkondadega olukorras, kus tavapärane rahuaegne töökorraldus enam ei kehti.

Traditsioonid ei alanud 2023. aastal

Kuigi piirikaitse malevkond on noor üksus, ei alanud selle lugu 2023. aastal. Eesti piirivalvel on pikk ajalugu, väljakujunenud kultuur ja tugev identiteet, mis on aastakümnete jooksul kujundanud arusaama sellest, mida tähendab olla piirikaitsja.

Ka täna kannavad seda kogemust edasi inimesed, kes on varem teeninud piirivalves, tegutsenud sisejulgeoleku valdkonnas või olnud seotud riigikaitsega. Seetõttu ei looda piirikaitse malevkonnas midagi täiesti uut, vaid jätkatakse traditsiooni, mille keskmes on vastutus riigipiiri ja selle kaudu kogu Eesti julgeoleku eest.

Piirikaitsja roll ei ole Eestis kunagi tähendanud ainult piiririba valvamist. See on tähendanud kohalolekut piirkondades, kus riik peab olema nähtav, valmis ja suuteline reageerima ka keerulistes olukordades. Just see mõtteviis on kandunud edasi ka Piirikaitse malevkonda.

Piirikaitse vajab mitmesuguseid oskusi

Piirikaitse malevkonna eripära seisneb selles, et siin ei piisa ainult heast füüsilisest vormist või tavapärasest sõjalisest väljaõppest. Tänapäevane piirikaitse eeldab väga erinevate teadmiste ja oskustega inimesi.

Lisaks klassikalistele sõjalistele oskustele vajab üksus inimesi, kes tunnevad side- ja seirevahendeid, oskavad kasutada droone ja tehnilisi valvevahendeid, suudavad koguda ning analüüsida olukorrainfot või tegutseda keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Sama tähtis on koostöövõime, oskus töötada koos Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste riigiasutustega.

Just see teeb Piirikaitse malevkonna eriliseks. Tegemist ei ole kitsalt ühe ülesande või ühe profiiliga üksusega. Siin on koht nii endistele piirivalvuritele ja kaitseväelastele kui ka inimestele, kelle tugevus peitub tehnilistes teadmistes, kohaliku piirkonna tundmises või kriisiolukordades tegutsemise kogemuses.

Piirikaitse muutub iga aastaga tehnilisemaks ja mitmekesisemaks. Seetõttu vajab ka Eesti piirikaitse inimesi, kes tahavad oma oskusi päriselt rakendada ning panustada valdkonnas, mille tähtsus riigi julgeolekus järjest kasvab.

Väljaõpe ja koostöö päris olukordades

Piirikaitse malevkonna tegevus ei piirdu väljaõppega. Üksuse arengu tähtsaks osaks on olnud piirivalvetegevuse reaalne toetamine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.

Näiteks 9. ja 10. mail toetas malevkond koostöös Kirde maakaitseringkonna maakaitsekompaniiga Narva kordoni igapäevast piirivalvetegevust Mustajõe–Punamäe–Vasknarva lõigul. Samal ajal suunas Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt riskianalüüsile lisaressursse Narva piirkonda, mistõttu oli tarvis tagada suurem kohalolek ka teistes piirilõikudes.

Kahe päeva jooksul viidi piirilähedastes piirkondades läbi patrulle jalgsi, maastikusõidukite ja ATV-dega. Piirialadel kasutati täiendavaid mobiilseid vaatlus- ja seirelahendusi, mis parandasid olukorrateadlikkust ning toetasid maastikul tegutsevate üksuste tööd reaalses operatiivkeskkonnas.

Sellised tegevused annavad malevkonna liikmetele praktilise kogemuse olukordades, kus piirikaitse tähendab igapäevast koostööd riigipiiri valvavate ametkondadega ning valmisolekut tegutseda kiiresti muutuvas julgeolekuolukorras.

Piirikaitse malevkond on alles oma arengutee alguses, kuid vajadus sellise võime järele Eesti julgeolekus kasvab iga aastaga.

Kontaktid Piirikaitse malevkonnaga liitumiseks: 

Kapten (r) Rando Kruusmaa, [email protected], tel 5121064