Põltsamaa üksikkompanii – võidutule toomise tava algataja Kaitseliidus

Endine Kaitseliidu Sakala maleva Põltsamaa malevkond, tänane Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii, on pika, väärika ja värvika ajalooga allüksus keset Eestit. Tema vastutusalas on muuseas ka Eesti üks tähtsamaid strateegilisi teid, Tallinna-Tartu maantee koos suure Puurmani silla viaduktiga ja kõigile kaitseliitlastele teada-tuntud Kirna-Utsali väljaõppekeskusega.

Meil on, mida hoida ja kaitsta, see on meie kodumaa. Ja Põltsamaa kaitseliitlased on uhked selle üle, et meilt on pärit Kaitseliidu ja üldse Eesti Vabariigi üks suurimaid rahvuslikke traditsioone: võidutule toomine, tähistamaks eestlaste võitu landesveeri üle Vabadussõjas.

Selle tava algatas toonane Kaitseliidu Sakala maleva Põltsamaa malevkonna pealik kapten Karl Vervolt (1938. aastast alates Kaarel Aret), kes mõtles välja ja viis ellu ka tuletoomise kombestiku.

Esimest korda sai sündmus teoks 23. juunil 1927, kui Aidu võidutule altari juurest tõid võistkonnad teatevõistluse korras tule Põltsamaale Vabadussõja ausamba jalamile, kus finišeerija laskis langenute auks aupaugu. Igas võistkonnas oli kolm liiget, rattur, jalgrattur ja ratsanik, seega toodi tuli kohale nii joostes, jalgratastel kui hobustel.

Kuidas pealik, nõnda allüksus

Praegugi on Põltsamaa üksikkompanii kindlates kätes – seda juhib juba 2012. aastast vanemseersant Enno Ottis. Kaitseliidu liige aastast 1992 Enno Ottis on ka Kotkaristi raudristi, Valgeristi II ja III klassi, Kaitseliidu eriteenete risti ja paljude teiste teenetemärkide kavaler, aasta kaitseliitlane 2017, aktiivne abipolitseinik, mitmete Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärkide kavaler, jahimees, laskeala entusiast ja Põltsamaa laskeringi eestvedaja. See kõik räägib enda eest.

Põltsamaa kaitseliitlased on tavalised kaitseliitlased, nagu teisedki kaasvõitlejad üle Eesti. Me ei eristu neist millegi poolest, välja arvatud mõned nimed, kes on tuntust kogunud oma tegevusega väljaspool oma malevat.

Näiteks on eelmainitud vanemseersant Enno Ottis tuntud laskevõistlustel osaleja, samuti on ta valitud oma malevat esindama Kaitseliidu kõrgemais juhtorganeis. Kohalikus omavalitsuses ja ajakirjanduses teatakse Ottist riigikaitse ja eriolukordade teemadel kõnelejana.

Leitnant Elmo Mölder on kogunud kuulsust või lausa kurikuulsust Erna ja Admiral Pitka luurevõistlustel vastutegevuse ridades. Tema tegevust võistlustel kas kiidetakse või kirutakse – oleneb, kelle mätta otsast vaadata. Ta on hindamatu mees, ainus omataoline Jõgeva malevas, kes on koolituste toel tõusnud reamehest leitnandini, ise seejuures ääretult pädev inimeste ja hea olukordade tundja.

Kuna Põltsamaa üksikkompanii on rahuaja allüksus, osalevad tema liikmed aktiivselt sõjaaja allüksuste õppustel. Käiakse nii suurematel kui ka väikestel õppustel, laskepäevadel ja võistlustel, erialakursustel ja mujal. Igaüks toimetab vastavalt oma vanusele, kes vähem, kes rohkem, olgu siis lahingukompaniis, maakaitsekompaniis või formeerimises.

Meie väikses allüksuses on tihti raske mehi kätte saada, sest nad on juba mingi õppusega hõivatud, tegusad mehed on ju igal pool hinnas. Ülemad teavad, et nende kohta kehtib reegel „kes ees, see mees“ ehk eelis on sellel, kes saab esimesena mehe oma õppusele kutsutud, meelitatud või käsutatud. Ent nagu igas allüksuses, on ka meil oma kindlad mehed, kellele võib alati loota.

Traditsioonid au sees

Meil on tavaks, et kolmandal jaanuaril viime lillepärjad ja küünlad Vabadussõja ausammastele Põltsamaal ja Kursis, Aidu ja Tapiku võidutule altarile ning samuti Vabadussõja mälestustahvli ette Puurmanis, kus 23. detsembril 1918 loodi Kuperjanovi partisanide pataljon.

Kas veebruaris või märtsis on meil iga-aastane üldkoosolek, kus valime uued liikmed juhtorganitesse. Võidupühal, 23. juunil, viime eelpool nimetatud Vabadussõja mälestusmärkidele taas lillepärjad ja küünlad.

Aga esimesel juunil, lastekaitsepäeval, oleme läbi aastate tutvustanud piirkonna koolides ja asulates Kaitseliidu relvi ja tehnikat, korraldanud lahingudemonstratsiooni ja õhupüssist laskmist, pannud lastele üles takistusraja.

Meid on kutsutud Põltsamaa, Adavere, Lustivere ja Puurmani koolidesse kõnelema Kaitseliidust, riigikaitsest ja selle tähtsusest õpilastele endile ja kogu rahvale. Lisaks koolidele on meil meeldiv koostöö Põltsamaa vallavalitsuse ja kohalike seltsidega, nagu Kamari haridusselts, Pajusi külaselts, Tapiku külade selts, samuti Põltsamaa noortekeskusega, maakonnalehega Vooremaa ja kohaliku häälekandjaga Põltsamaa Valla Sõnumid.

Ka novembrikuisel isadepäeval oleme mõnel aastal peredele pakkunud mängulist, kuid võistluslikku militaarsuunalist tegevust.

Uhke kodu

2012. aastal, kui meie pealikuks sai vanemseersant Enno Ottis, saime omale ka kompanii staabi, mida rendime Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põltsamaa Niguliste koguduselt. See on ilus vanaaegne, 1850. aastatest pärit kirikumõisa aedniku maja. Selles hoones on leidnud oma tegevusele peavarju ka kohalikud naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, seal on toimunud koosolekuid, õppusi, õppepäevi ja kursusi. Maja on leidnud ristkasutust ja on kõigile väga vajalik, olles ainukeseks kohalikuks garnisoniks, kus toimub sõjaväeline ja riigikaitseline tegevus.

Vanemseersant Ottise eestvedamisel on meil kompanii staabi juures valmimas oma siselasketiir. Selle ehitamine merekonteinerisse on praegu veel pooleli. Soovime jätkata laskeringi tegevust, mis on pealik Ottise eestvedamisel juba palju aastaid kogu Eestist koju toonud sportpüssist ja õhupüssist laskmise karikaid. Õhu- ja sportpüsse on meil soetada aidanud ja sellega riigikaitsesse panustanud nii omavalitsus kui ka kohalik metallifirma Romec Metall. Olgu siia lisatud, et Põltsamaa üksikkompanii parim laskur on juba aastaid esikütt kapral Mihkel Kalbus.

Põltsamaa üksikkompanii vastutusalas tegutsevad ka tubli Naiskodukaitse jaoskond, Noorte Kotkaste rühmad ja Kodutütarde rühm.

Eesti eest! Surmani!

Kui midagi ehk murelikuks teeb, siis uute liikmete pealekasvu puudumine. Mitmed vanad liikmed on lahkunud igaviku teele ja veel mitmed on jäänud vanuse tõttu kas väheaktiivseks või passiivseks või huvi kaotanud. Ka nooremate seas on tunda aktiivsuse vähenemist. Põhjused on erinevad, näiteks perekondlikud, või omandatakse haridus mujal ja asutakse seal ka tööle.

Nõnda on Põltsamaa üksikkompanii üks tavaline Kaitseliidu allüksus, kus tuleb ette nii rõõmu kui muret, nii head kui halba, nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Koosneme aga siiski inimestest, kellel on ühine huvi, tahe, soov ja aade hoida ja kaitsta oma ainukest isamaad, kodumaad, Eestit.

15. jaanuaril 1991 olime Toompead kaitsmas, kui intrid märatsesid. Osales 20 meest. Neljakümne kahe mehega kaitsesime Eesti iseseisvust Raadiomaja kaitsel. 20. ja 21. augustil 1991 osalesime ka teletorni kaitsel. 1992. aastal turvasime krooni tulekut Põltsamaa piirkonna kõigis rahavahetuspunktides.

2007. aasta aprillis ja mais, pronksiöö rahutuste järellainetuses, olime oma vastutusalas politseile korrakaitses abiks, tagades korda Põltsamaal, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Narvas. Maikuus olime reageerimisüksusena valves Jõgeval.

2021. ja 2022. aasta epideemia ajal käisid mehed korduvalt vahetuste kaupa idapiiril piirivalvel abis.

Põltsamaa kaitseliitlased on alati kohal, kui kodumaa kutsub. Ka praegu oleme alati kõigeks valmis. Põltsamaa üksikkompanii kaitseliitlaste deviis on: „Minu au ja kohustus. Eestile surmani truu!“