Hiie üksikkompanii lihtsat elu ei otsi
Hiie üksikkompanii katab Rapla maakonna praeguse Kehtna valla ja Järva maakonna Türi vallale kuuluva endise Käru valla alad. Kuna Järvamaa ja Raplamaa kuuluvad erinevatesse maakaitseringkondadesse, on see erinevus Rapla maakonna ja Rapla maleva vastutusala piiride vahel ka üksjagu segadust tekitanud.
Segadust on ette tulnud just õppustega seoses erinevate tasandite staapides, aga praeguseks on see detail vast juba kõigile selge ja pole viimasel ajal üllatust põhjustanud.
Hiie üksikkompanii moodustati endistest Eidapere, Järvakandi, Kehtna, Käru ja Lelle rühmadest ja kandis alguses nime Hiie malevkond. Toonase malevkonna vastutusalaks olid Järvakandi alevi ning Kehtna ja Käru valla territooriumid, kus suuri asulaid ei ole ning sellest tingituna ei olnud ka liikmete arv vastavuses malevkonna nimetusega.
Esimene pealik oli Järvakandi mees Urmas Lindmann, alates 2003. aastast võttis malevkonna pealiku ameti üle senine Lelle rühma pealik Arvo Kästik ja pealiku abiks sai Käru rühma pealik Elari Hiis.
Aastal 2004 nimetati malevkond ümber kompaniiks. Uuesti vahetus pealik aastal 2009, kui pealiku roll jäi senisele abile Elari Hiisile, pealiku abi positsioonile asus aga Manivald Kasepõld, kelle kogemused Kaitseliidus ja üldine elutarkus olid värskele kompaniipealikule suureks abiks. Manivald Kasepõllu liikumise järel Loone malevkonna pealikuks sai Hiie kompanii pealiku abiks Sven Soomets. Nii on see tänaseni.
Kivi juures
Kompaniil on aja jooksul olnud mitmeid traditsioone, kui paljud neist on eri põhjustel hääbunud. Mitmed järjestikused lumevaesed talved said saatuslikuks kompanii igatalvisele suusaretkele Hulkuv Hunt, mille ca 20kilomeetrise trassi lõpus ootas osalejaid mõnus saun. Ohutusnõuete karmistamine lõpetas ära traditsioonilised ja väga osavõturohked laskevõistlused, mida peeti kohapealsetes kruusakarjäärides ja kus lisaks kaitseliitlastele said osaleda ka kohalikud elanikud.
Siiski on tavadest alles jäänud lipu heiskamine ning pärgade asetamine Vabadusristi kavaleride kalmudele ja Vabadussõjas langenute mälestustahvlite juurde vabariigi aastapäeval ja võidupühal.
Peame oluliseks metsavendluse jäädvustamist, olgu siis punkrite kunagistele asukohtadele mälestuskive paigaldades või vendade Saalistete punkri asukohas Eidapere lähistel kokku saamides.
Ja muidugi on meil „Kivi“. Kui Järvakandis öelda, et saame kokku kivi juures, siis ei teki kellelgi küsimusi, sest jutt käib Kaitseliidu taasasutamist tähistavast kivist kultuurihalli juures. Auvahtkondade mehitamine mitmesuguste sündmuste ajaks selle kõigile kaitseliitlastele olulise mälestusmärgi juures on samuti meie traditsioon, mida auga hoiame. Kes ei tea, siis just Järvakandi on koht, kus 17. veebruaril 1990. aastal otsustati taastada Kaitseliit üleriigilise organisatsioonina. Üheks põhjuseks, miks taasasutamise asukohaks valiti just Järvakandi, oli selle paiga eraldatus. Õhkkond oli ärev ning polnud kindel, kas koosolekut ei plaanita rünnata. Vajadusel oleks saanud sealt taanduda.
Taas malevkonnaks
Hiie kompanii jaguneb Hiie, Kõnnu ja Palu rühmadeks, lisaks on veel üldrühm, kus hingekirjas need, kes erinevatel põhjustel sõjaaja ametikohta võtta ei saa.
Hiie rühm eesotsas pealik Martin Brecheriga on osa maleva lahingukompaniist. Kõnnu kergejalaväerühma pealik on Kaja Kadak ja nende ülesanne on hoida kompanii vastutusalal silm peal. Sven Arendi juhitav Palu rühm panustab peamiselt formeerijatega, aga täidab ka muid ülesandeid.
Suurt heameelt valmistab see, et Kõnnu rühm on saanud tänu isikkoosseisu märkimisväärsele täiendusele uue hingamise ja on praegu kindlasti kogu maleva üks tublimaid ja motiveeritumaid üksusi. Nii võitlejad kui juhtkond käivad pidevalt õppustel, värskendavad oma teadmisi ja saavad iga päevaga aina paremaks. Rühmas on palju selliseid liikmeid, kes koolitavad juba teisi malevlasi ning on instruktorina tegevad peaaegu igal nädalavahetusel. Ja kuigi Kõnnu rühma tuumiku moodustavad malevlased ei ole raplamaalased, tunnevad nad vastutusala nagu oma viit sõrme ning annavad kohati silmad ette ka kohalikele võitlejatele.
Hea koostöö seob kompaniid Naiskodukaitse Kaerepere ja Hiie rühmadega. Kindlasti aitaks naistega ühise asja ajamisele kaasa rahastuse saamine Hiie kompaniile kodu rajamiseks – sobivad ruumid vastutusala keskel on olemas ja vajavad vaid remonti. Väljatöötamisel on ka kompanii sümboolika.
Ettepoole vaadates on meil soov saada ükskord jälle malevkonnaks, kuigi lihtne see ülesanne ei ole. Aga lihtsat elu ei otsi meist keegi.