Ajakiri Kaitse Kodu!

Tartu maleva lugu tervikuna kaante vahel

Kaitseliidu Tartu ja Tartumaa malevate ajalugu
Kaitseliidu Tartu ja Tartumaa malevate ajalugu
Grenader

Võtta ühte raamatusse kokku kogu vabatahtlik kaitsetegevus meie kahel iseolemise perioodil ning nii suurel ja mitmekesise elanikkonnaga alal nagu ajalooline Tartumaa koos ülikoolilinna Tartuga on juba olemuselt üliambitsioonikas ülesanne.

Äsja ilmunud kogukas teos koondabki Tartu linnas ja Tartu maakonnas tegutsenud vabatahtliku riigikaitse pärandi aastail 1917–1941 ja 1988–2024. Lisaks koostaja Kalev Konsole on kaanel veel kolme autori nimed: Taivo Kirm, Tarmo Pihlik ja Eero Salmann. Neist esimene lahkus kahjuks meie seast raamatu valmimist nägemata.

Raamatu allikate hulk on rikkalik. Kirjalikest allikatest tasub mainida Kalle Elleri käsikirja „Kaitseliidu lugu“, Wassili Randmetsa 1939. aastal pooleli jäänud käsikirja „Tartu Maleva ajalugu“ ning Villem Saarseni käsikirja „Tartu maleva ajalugu“ aastaist 1924–1926. Samuti on raamatu koostajad intervjueerinud aastail 2023 kuni 2025 üle 40 inimese.

Tõsilood ja legendid ausalt kirjas

Küllap köidavad tänast lugejat esmalt intrigeerivamad leheküljed. Kirkamad nendest on Kaitseliidu uue algusega lahutamatult seotud suuraktsioonid koodnimedega „Idarinne“ (Eesti Kongressi saadikute valimiste kaitse tagamiseks), „Estonia“ (Eesti Kongressi esimese istungjärgu julgestamine Tallinnas) ning „Riigipiir ’90“, kus õppus läks üle mõnede ajutiste piiripostide ja tõkkepuude paigaldamiseks sõjaeelse riigipiiri joonele.

Kirjeldatud on osalust Tallinnas EKP hoone ülevõtmisel, Tallinna ja Tartu KGB majade piiramisel, Raadi sõjalennuvälja lennuliikluse kontrolli alla võtmist ning veel mitmeid operatsioone ja sõjaväevara ülevõtmisi enne võõrväe lõplikku lahkumist Eestist 1993. aasta suvel.

Kõrvale pole jäänud rahvasuus ringlevad lood Lenini kuju mahavõtmisest, Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba avamisest Raadi kalmistul ja maleva nn allumatusest 1992. aastal. Aga ka sellised tagasilöögid nagu kolm kaitseliitlase surmaga lõppenud juhtumit 1990. aastail.

Eraldi alapeatükk kirjeldab sõjaaja peidikutest välja toodud ning hiljem omaalgatuslikult soetatud relvastust enne ja vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.

Iga raamat pisut koostaja nägu

Tartu kandi kaitseliitlased on olnud agarad oma ajalugu talletama. Algust tehti juba sõjaeelse aja juubelikogumikega ümmargustel tähtpäevadel. Eriline on Vabadussõja Vendade Malevkonna tegevust aastatel 1924–1934 käsitlev masinakirjas kroonika, mis valmis Johannes Voistil 1944. aasta lõpuks ja mille Esimene malevkond andis faksiimiletrükisena välja aastal 2019.

Tartu maleva 100. aastapäevaks 2017 nägi trükivalgust Ivar Sibula koostatud maleva ajaloo lühikroonika. Aastail 2015–2021 ilmusid kolme malevkonna ajalooraamatud, üks paksem kui teine. Osaliselt kirjeldavad sõjaeelse Põhja-Tartumaa kaitseliitlikku tegevust ka Ülo Pärna koostatud Jõgevamaa Kaitseliidu raamat 2001. aastast ja 2005. aastal ilmunud Jõgeva maleva 15. aastapäeva album.

Ei ole ühest retsepti, mil moel kirjeldada tulevastele põlvedele sündmusi ja tegevusi, et edasi oleks antud kõik eestvedajate isiksusest, poliitilistest jõujoontest, majandusoludest ja välismõjuritest kantud nüansid. Ikka saab ka kõige neutraalsem kirjeldus tõuke kirjutaja käekirjast ning ette raamatu koostaja näo. Nii oli Akadeemilise malevkonna raamatus tunda koostaja Merike Jürjo käekirja, Tamme ja Esimese malevkonna raamatud on Kalev Konso ja ka Taivo Kirmi nägu. Uus koguteos paigutub autorite esituslaadi poolest seega pigem kahe viimati mainitud teosega samasse ritta.

Kuid tulevastele põlvedele mõeldes on kõige tähtsam, et oleme pärandanud neile faktid ja tublide eesti inimeste nimed ajast, mil me ise olime olemas. Sest juba näeme, et üle-eelmise põlvkonna pealike nimed hakkavad ajaloos tuhmuma. Ja maakonnas sõja eel elujõuliste üksikrühmade nimedki on kadunud koos tühjaks jäänud küladega.

Akadeemilise malevkonna patrioodina tunnen värsket üllitist lugedes siiski pisukest kurbust, et ülikoolilinna kaitseliitlaste juhtide seas on olnud ebaproportsionaalselt vähe Tartus kõrghariduse omandanud mehi, kes oleksid paremini tunnetanud ülikoolilinnas tukslevat vaimu ja tulemuslikumalt ära kasutanud akadeemilise teadmise potentsiaali.

Kaitseliidu Tartu ja Tartumaa malevate ajalugu

Kalev Konso, Taivo Kirm, Tarmo Pihlik, Eero Salmann

Grenader, 2026

630 lk