Mugavustsoon pole Pihtla jaoskonna naistele
Pihtla jaoskond on oma liikmete nägu! Meie eripära on mitmekesisus, kuid samal ajal oleme ka teatud määral ühesugused. Oleme alati olnud seiklushimulised ja aktiivsed tegutsejad.
Viska vaid pall õhku ja juba on seltskond oma ideede ja mõtetega koos, et midagi põnevat ette võtta. Olgu selleks mistahes võistlus Kaitseliidus või omal saarel, sotsiaalmeedia projekt või kogukondlik ettevõtmine.
Nii nagu nimi ei riku meest, et takista ka meie jaoskonna nimi meiega liitumist ükskõik millisest saare otsast. Meil on tegelikult väga hea meel, kui jaoskonda kuulumise tahe on nii suur, et ka õpingute või töö tõttu mandrile suunduja püsib liikmena oma jaoskonna juures edasi.
Pihtla jaoskond taasloodi 25. aprillil 2004. aastal Rita Loeli eestvedamisel. Saaremaa ringkonda pikalt juhtinud Rita oli ka see, kes 2010. aasta jaanuaris jaoskonnale uue hingamise andis.
Nüüd võib meie naisi kohata peaaegu kõikidel ringkonna üritustel, oleme kohal nii eestvedajate, osalejate kui ka kajastajatena. (Ka käesoleva loo autori leiab tihtipeale hoopis teisest rollist, kirjutamise asemel jäädvustab ta inimesi ja hetki läbi kaamerasilma.)
Mida me siis teeme?
Jaoskonna traditsioonilised ettevõtmised on ajas pidevas muutumises, teisiti polekski see ju mõeldav. Mis on alati jäänud samaks, on koostöö kogukonnaga. Oma üritused või kokkusaamised üritame teha Eesti pärandkultuuri arvestades ja rahvakalendri tähtpäevi tähistades. Olgu nendeks väiksemad teeõhtud tuntud inimestega või saalitäitele suunatud ajaloolised etendused. Korraldame ka käsitööõhtuid, et teha oma kätega kingitusi erinevate sündmuste tarbeks, meelde on jäänud ka lasteaedadele raamatute kinkimise projekt.
Koos Pihtla piirkonna inimestega oleme küpsetanud piparkooke, õppinud jõulukaunistuste tegemist, tähistanud kadripäevi ning paastumaarjapäevi. Seda viimast, muide, tähistasime koroona ajal ka veebis ning see osutus vägagi populaarseks.
Kui Püha kiriku lähedusse püstitati Vabadussõja monument, sai piirkonna elanikele oluliseks selle juurde koguneda, et langenuid ühiselt meeles pidada. Loomulikult on ka siin oma roll meie jaoskonna liikmetel. Nii vabariigi aastapäeval kui võidupühal kohtab meie naisi Kuressaare ja Püha rivides.
Kes teeb, see jõuab!
Sel aastal käisime näiteks Püha kiriku juures talgutel ning aitasime sealsed küttepuud varju alla vedada ja riita lappida. Pihtla jaoskonna esindus oli ohutushoiu teemaga väljas ka Pihtla kandi külade päevadel.
Peame tähtsaks parandada meie piirkonna elanike teadlikkust turvalisusest ja hakkamasaamisest erinevates (kriisi-)olukordades. Mitu aastat korraldasime ka Reeküla matka, et anda algajatele matka- ja orienteerumishuviga naiskodukaitsjatele ning kodutütardele teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi.
Reeküla matkast kujunes välja avalikkusele korraldatud matkamäng „Hõbevalge radadel“, mis on toonud matkama huvilisi kogu Saaremaalt. Sellistel ühistel tegemistel on väga suur kasu ka meile: koos talgute ja matkadega kasvatame Naiskodukaitsele järelkasvu Saaremaa kodutütardest.
Hea viis eemale saada
Aastate jooksul on meie jaoskonna naised olnud esindatud peaaegu igal üritusel, mis Saaremaa ringkonnas aset on leidnud. Oleme võistelnud Kübassaare retkel, osalenud koormusmatkadel üle Eesti (ei saa salata, et koju on toodud ka mitmeid võite) ning õppustel ja võistlustel. Üks meie jaoskonna kogenumaid matkajaid on Brita, kes ise ütleb, et on sõltuvuses patrullvõistlustelt saadavast adrenaliinist: „See on hea viis saada eemale argielust ning mõtelda jõuab vaid sellele, kuidas ohutult, kiiresti ja õigeaegselt jõuda ühest punktist teise ning sealsed ülesanded edukalt sooritada.“ Tema sõnu kinnitab ka Emilia, kes samuti armastab matkata ja end patrullvõistlustel proovile panna.
Meie jaoskonna naiste osa on väga suur ka baasväljaõpete läbiviimises. Kõige rohkem on panustajaid organisatsiooni- ja sõdurioskuste õppesse Ja muide, Pihtla jaoskonna võistkond sai 2025. aasta Digikotkal tubli kolmanda koha. Võistkonna liige Piret kommenteeris võistlust nii: „Võistlusele läksime kogemust saama. Eesmärgiks oli maksimaalselt ülesandeid ära teha ning selle kaudu oma silmaringi ja oskusi laiendada. Kolmas koht tuli seejuures kuidagi iseenesest ja oli väga tore üllatus.“
Kena keik!
Eks me tee igasugu toredaid asju ka. Oma jaoskonna sünnipäeva puhul käisime 2025. aastal näiteks bowling’ut mängimas.
Juunis laskusime oma jaoskonna liikmetega Viidumäe vaatetornist – rappelling ehk köiega laskumine pakub unikaalse ja adrenaliinirohke elamuse. Seal tuli astuda oma igapäeva mugavustsoonist välja ehk sõna otseses mõttes tornist alla. Nii mõnigi seisis silmitsi oma hirmudega, oma emotsioonide kontrollimine ja iseenda usaldamine kujunes parajaks proovikiviks. Laskumisel olid põhilised väljendid „Käsi alla!“, „Issand, kui äge!“, „Jalad rohkem laiali!“, „Tuleb täitsa sujuvalt juba!“, „Kas ma tõesti pean nüüd siit lihtsalt niisama alla minema?“.
Veebruaris tegime lõimumisürituse Kuressaare jaoskonnaga ja tähistasime tulihobuse aasta algust Hiina kalendri järgi. Selle käigus õppisime verikäkkide, pannileiva ja veel mõne üllatava, vanavanemate varamust pärineva toidu tegemist meie enda jaoskonna liikme Pireti juhendamisel.
Jaoskonna esinaisena võin öelda, et köikse ägedamad, toredamad ja vingemad naesed oo ikka Pihtla jaoskonnas. Ja nagu meie jaoskonna naised armastavad öelda – naestel kena keik!