Miidi ja Veronica: ajaprooviga Rapla naised

Alguses ei olnud jaoskonda. Polnud traditsioone ega kokkusaamisi. Küll aga oli mõte asutada – olgem täpsed, taasasutada – Naiskodukaitse jaoskond ning hakata tegema olulisi asju.
Sellise ühisosaga alustan Raplamaa eri paikadest, Kaiust ja Kohilast pärit kahe imelise naise tutvustamist. Need naised pole peljanud vaeva olla asutajaliikmed, teiste väsimatud motiveerijad ja juhid.
Miidi Pindust ja Veronica Kosenkraniust teavad Rapla ringkonnas kõik. Miidi on olnud naiskodukaitsja 24 aastat ning Veronica kaheksa. Kui organisatsioonis teatakse neid kaasvõitlejate ja eestvedajatena, siis kogukonnas tunnevad neid ka noored ja noorte pered – vahel juba teist põlvkondagi.
Nii Miidi kui ka Veronica on olnud kohaliku kodutütarde rühma loomise juures ning seda juhtinud. Seega julgen öelda, et tegu on meie kohalike mõjuisikutega.
Miidi – väsimatu hing
„Miidi on see, kelle energia nakatab. Väsimatu hing,“ iseloomustab esinaine Kaja Kaiu jaoskonna raudvara Miidi Pindust. „Ega temast saa isegi tantsupõrandal mööda vaadata, poognad on hoogsad ja eeskujulikud!“
Miidi tegemised paistavad teinekord välja ka ilma tema enda kohalviibimiseta. Ta on nii korraldanud vabariigi aastapäeva tähistava kindanäituse kui ka kudunud Eesti sajandaks sünnipäevaks sada sokipaari. Jällegi näitusele ning sokipaarid kinkis ta hiljem laiali. Tema esemeid on saanud kingiks militaartaustaga inimesed, ajateenijad ja lapsed. Viimasel ajal jagub Miidil energiat kaasa lüüa eakaaslaste laulu- ja tantsuansamblis ning jaksumööda ka Naiskodukaitse tegemistes.
Kui vaadata Miidi Naiskodukaitse staaži, on see aukartustäratav. Need aastakümned on täidetud pideva ja väsimatu tegutsemisega, mille eest ta on pälvinud tänu ja autasusid, mille kokku lugemiseks ei jätku kahe käe sõrmedest. Rapla maleva Kuldrist ja Naiskodukaitse 4. ning 5. klassi Liiliarist annavad kinnitust, et tehtud on palju ja hästi.
Miidi oli Kaiu jaoskonna asutajaliige koos viie naisega, kes praegugi on Naiskodukaitses tegusad. Täna võib Miidit tõenäoliselt kohata meditsiiniõppustel, kus ta värvikalt ja veenvalt esineb kannatanu rollis. Et oma teadmisi värskena hoida, läbis ta uuesti ka asjakohase baasväljaõppe. Miidi osaleb toitlustusgrupi tegemistes ning on oma kriisiaja rolli valinud samuti sihtüksuses, kus saab teha toitlustamist.
„Miidis on uskumatu energia. Piisab mul talle öelda, et teeme midagi, kui ta on juba kampa kutsunud mitu liiget ning lähebki tegudeks,“ ütleb Kaja Heinsaar, kes Kaiu jaoskonna juhtimise tosina aasta eest Miidilt üle võttis. Kaja räägib ka Miidi perest, kus kolm tubli täiskasvanud last on kinkinud Miidile juba mitu järeltulevat põlve.
Veronica – inimeste inimene
Tundub, et lõppematu energia peitub ka Veronica Kosenkraniuses. Inimeste inimene, öeldakse selliste naiste kohta: päeval õpetab ta koolilapsi ning Naiskodukaitses on vähe algatusi, ettevõtmisi ja koolitusi, kus teda ei kohta.
Kohila jaoskonna esinaisena ning noorterühmade vedajana on ta ikka teiste inimeste innustaja ja sütitaja ning pälvinud selle eest ka tunnustust. Teda on iseloomustatud kui rahulikku ja tasakaalukat juhti, kelle suunamisel ei tundu ükski ülesanne vastumeelne ega võimatu. Küllap ta ongi väga hea juht, sest jaoskonda on ta vedanud selle loomisest tänaseni.
Kuidagi uskumatu, aga Veronica leiab aega veel sellekski, et kaasaga rahvatantsus käia. See on osa tema kultuuri armastavast loomusest ja traditsioonidest lugupidamisest.
„Veronica on südames väga aateline naine,“ ütleb Ingrid Pärtelpoeg Kohila jaoskonnast. Rahvarõivad sobivad talle sama hästi kui pidulik vorm või laiguline riietus. Seda viimast kannab ta siis, kui osaleb koormusvõistlustel. Kaitseliitlasest kaasaga koos on nad tegutsenud evakuatsiooniõppustel ning mäletan ka juhust, kus õppustele olid kaasatud isegi pere lemmikloomad koerad. Ikka asja pärast, mitte niisama.
Veronica peab tähtsaks kogukonna turvalisust ning on kriisikoolitustel alati valmis inimestega rääkima. Evakuatsioonirühma koosseisus panustab ta elanikkonna turvalisusesse ning õppustel on hea temaga koos olla, sest ta säilitab alati rahuliku meele ja kriitilise mõtlemise. Isegi õppuse viimasel päeval ja viimasel tunnil on tema see, kes suudab naeratada ja teistele hea sõna öelda. Veronica on selline koostegutseja, kellega ei ole võimalik tülli minna, sest ta on nii leebe, kuid samas inimeste heaolule orienteeritud, ei kaota eesmärki silmist ja on kohusetundlik.
„Teda võib iseloomustada kui vaikset tegutsejat, kes talle omasel tasasel moel teeb suuri tegusid,“ kirjeldasid Veronicat kaaslased, kui ta 2023. aastal Rapla aasta naiskodukaitsjaks valiti.
Ingrid ütleb, et imeliseks võimeks saab lugeda ka seda, et mistahes hetkel Veronica külalisi ka ei võõrustaks, on tal alati laual enda küpsetatud kook või muud head-paremat.
Veronica on õpetaja, kes igapäevaselt toetab koolilapsi ning noorteorganisatsioonis kodutütreid ja noorkotkaid. Enda peres on ta üles kasvatanud kolm tubli last, kellest noorim ootab veel pesast väljalendamist.
On veel üks asi, mis Miidi Pindust ja Veronica Kosenkraniust ühendab – ajalootoimkonda kuulumine. Nad uurivad, kes ja kuidas on käinud meie eel, ning selle teadmise ja inimesearmastuse pealt ongi mõlemad leidnud jõudu olla jaoskondade asutajaliikmed ja vedajad. Olla loojad ja teiste innustajad.
Aitäh, Miidi ja Veronica, et olete meie Rapla raudvara!
