Kui aruandest saab kunst: laul, tants ja näitemäng
Igal aastalõpul saavad Naiskodukaitse töötajad, esinaised ja keskjuhatuse liikmed kokku, et lõppevale aastale tagasi vaadata. Võrumaal tehakse seda pisut teistmoodi kui mujal – video kujul.
Aga miks ma olen neid ettekandeid teinud teistmoodi? Esiteks, mulle ei meeldi PowerPoint – minu jaoks on see oma aja ära elanud. Mul on eredalt meeles kooliaeg, kui pidi istuma ja vaatama esitlust, millest väga midagi meelde ei jäänud. Ma tahaksin, et minu esitlusest räägitakse veel homme, ülehomme ja ka aasta pärast.
Teiseks, ma ei tunne ennast esinedes mugavalt. Palju mõnusam ja kindlam on oma ettekannet vaadata ja kuulata toolil istudes.
Kolmandaks olen püüdnud näidata Võrumaa ringkonda eriliselt, sest minu jaoks ongi minu liikmed ja nende panus organisatsiooni oluline. Olen õnnelik, et nad on kinkinud meile oma kõige väärtuslikumat vara: aega.
Lapsed, veised ja tehnika
Uue ettekande peale hakkan mõtlema juba aasta enne tähtaega. Siis, kui olen saanud „vana“ esitluse tehtud. Lasen peast läbi meie olulisemad ja erilisemad tegevused ja need, mida tahaks uuel aastal teisiti teha.
Püüan mõelda esitlusele, mida me ei ole veel teinud ehk välja tulla uue asjaga. Mul tulevad kõige paremad ideed voodis enne magama jäämist või autoroolis.
Olen õnnelik, et ringkonna juhatus ja instruktor on minu mõtete ja ettepanekutega nõus olnud, oleme küll vaielnud materiaalse poole üle, kuid õnneks alati kõigile sobiva lahenduse leidnud.
Aastal 2021 lasin ühel noormehel panna ettekande kokku kahest erinevast filmilõigust. Üks neist oli filmitud avatud talude päevaks, teine minu tütre klassi esitlemiseks ühele konkursile – millisele, seda enam ei mäleta, aga aasta oli 2019. Mõlemad ülesvõtted oli tehtud meie Hauka talu maadel, filmijaks oli Janek Joab. Kahest videost sai esitlus, mille peategelasteks olid minu lapsed, toonased viiendikud, veised ja talutehnika. Selle seostasin kenasti Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna tegevusega.
Laul, tants ja näitemäng
2022. aastal küpses mõte teha oma ringkonna laul. Tegin kohalikule muusikaõpetajale Sirli Hirvele (Hellamaa) ettepaneku teha meie sõnadele viis ja aidata meie laul salvestada. Sain temaga kohe kokkuleppele, rääkisime paarist salmist ja refräänist. Tegin siis kondikava valmis ja saatsin ülevaatamiseks Ruth Maadlale, Kristi Aavile (Randla) ja Kristel-Elis Siidrale. Nii saime lõpuks nelja peale kokku kuusteist neljarealist salmi ja refrääni. Sõnad laulsime muusikasse Sirli juhendamisel Osula koolis. Laulu pealkirjaks sai „Võrumaa naiste veri ei värise“.
2023. aastal tahtsin teistest ringkondadest erineda ka keeleliselt ehk minu mõte oli teha ettekanne võro keeles. Kõik oluline Võrumaa ringkonna kohta sai öeldud võro keeles, loomulikult subtiitritega, sest kõik ei saa meie, lõunaeestlaste murdest aru. Näidendi kirotaja ol Üpruse Virve, kokko pandse Martin Mark, osaden mängseva Virve Üprus, Anu Maask, Ruth Maadla ja Eleri Dräbtsinski.
2024. aasta eesmärk oli väljendada oma tegevust tantsides. Kuna minu tütar oli umbes 15 aastat tegelnud tantsimisega, palusin ta meile koreograafiks. Saatsin listi üleskutse, et vajan tantsijaid, kelle abiga filmida uus ettekanne juhtide õppepäevaks.
Olin üllatunud, et osalema nõustus kolmteist tegevliiget. Meil oli vaja ka ühte noormeest, kelle saime Võru malevkonnast. Tütar soovis teha liikumise laulule „Ma olen naine“. Et kõik oleks korrektne, küsisin laulu autoritelt Evelin Võigemastilt ja Leslie Laasnerilt luba ja selle ma ka sain. Sel korral lubas filmima tulla Aigar Nagel koos kaasaga. Leppisime kokku, et kohtume kell 19 Võru linna keskväljakul. Enne Aigariga kokku saamist õppisime kaks tundi Kristel-Elise juhendamisel Võrumaa malevas oma liikumist.
Tol õhtul oli väljas päris külm. Naised olid väga tublid, mitte keegi ei torisenud ega virisenud, et midagi pahasti oleks. Olime õnnelikud, et järgmise kahe tunniga oli meie kokkuvõte „purgis“.
Dokumentalistika toimib
2025. aastal oli põhifookus evakuatsioonirühma tegevuse kajastamisel ja 2025. aasta prioriteedi tagasisidestamisel. Pidime andma ülevaate, kuidas meil läks koormusmatka korraldamine. Meie koostöö filmijate Aigar ja Kadri Nageliga oli aasta varem sujunud nii hästi, et kutsusime neid taas oma tegevust jäädvustama. Kuna viimati oli tegevus väljas ja ilm päris külm, püüdsin sel korral leida suure ja piisavalt valge siseruumi. Uurisin oma liikmetelt võimalusi ja vaja läks vaid ühte telefonikõnet Silja Ossile. Ta sai loa, et võime oma tegevuse jäädvustada Puiga koolimajas. Sel korral oli osalejaid juba viisteist ja mul on hea meel, et liikmed tulevad minu ideedega kaasa. Mulle tundub, et tulevikus peaks selle välja kuulutama motivatsiooniüritusena.
Kõik meie videod on leitavad Naiskodukaitse.ee Võrumaa ringkonna avalehelt.