Samm-sammult elupäästjaks
Oled sa kunagi olnud olukorras, kus tuli päästa kellegi elu? Ei-ei, mitte lahinguväljal, vaid õhtul pimedas kohalikku poodi piima ostma minnes? Kui alljärgnevad sammud tunduvad juba tuttavatena, oled õigel teel. Aga kui ei, siis …
1. samm: läbi esmaabi kursus
Esmaabi tavamõiste on väga lai, elustamisest kuni näpusidumise-plaasterdamiseni ja lahingus kannatanu käsitluseni. Kaitseliidus rakendatava esmaabi õppekava aluseks on esmaabi definitsioon rahvusvahelistes juhendites ja võimalikult tõenduspõhised juhised.
Elupäästvateks esmaabivõteteks loetakse kokkuleppeliselt võtteid, mis tagavad elutähtsate funktsioonide säilimise: näiteks suure välise verejooksu sulgemine, hingamisteede avamine (sh teadvusetuse või võõrkeha korral), elustamine, šoki esmaabi.
2. samm: hinda olukorda: mis on juhtunud?
Taga esmajärjekorras enda ja teiste abistajate ohutus, muidu võib kannatanuid tekkida juurde! Vajadusel tähista või piira sündmuskoht lisaõnnetuste vältimiseks. Hinda, milliseid abivahendeid on võimalik kohapeal kasutada. Hinda, kas ja millist abi on vaja kutsuda: kiirabi, päästeamet, politsei?
3. samm: elupäästev esmaabi
Õnnetuse korral tuleb kannatanu seisundi hindamisel esimese asjana tuvastada suured välised verejooksud ning need koheselt sulgeda. Sest just sellest võib sõltuda, kas kannatanu elu saab päästetud.
4. samm: hingamisteede avamine
Kui kannatanu on kaotanud teadvuse, võib elupäästjal tekkida vajadus avada tema hingamisteed. Põhjuseks on see, et teadvuse kadudes kaob kannatanul ka lihastoonus ja tema keel vajub neelu peale, sulgedes hingamisteed.
5. samm: äkksurmast tagasi
Pööra kannatanu selili. Seejärel painuta kannatanu pea kuklasse. Selleks aseta oma käsi kannatanu otsmikule ning tõsta teise käega kannatanu alalõuga ette ja üles.
Kui pärast hingamisteede avamist ei ole võimalik 10 sekundi jooksul tuvastada normaalset hingamist, siis tuleb koheselt alustada südamemassaaži ja kunstliku hingamisega.
6. samm: tagasi teadvusele
Minestuse korral pane kannatanu lamavasse asendisse ning kui vastunäidustust pole, tõsta tema jalad üles (nn šokiasend). Üldjuhul aitab minestust tõsisemast teadvushäirest eristada see, et lamama pannes hakkab kannatanu välise ärrituse peale (raputamine, valuaistingu tekitamine) üsna kiiresti silmi avama ja liigutama.
7. samm: kui elu on ohus
Vahel päästab elu hoopiski arusaam, et kannatanu seisund või sümptom pole tavapärane, vaid võib viidata eluohtlikule äkkhaigestumisele, näiteks insuldile, infarktile või tugevale allergilisele reaktsioonile.
8. samm: abistamine trauma korral esmaabi.8.jpg
Enamik inimesi seostab traumat rohke vere, luumurdude ja suurte haavadega. Selliseid hulgitraumasid tuleb aga elus ette võrdlemisi vähe. Siiski peaks iga kaitseliitlane olema valmis ka suuremate traumadega toime tulema. Sellised on näiteks peapiirkonna traumad, rindkere või kõhuõõne organite traumad, lülisamba või jäsemete vigastused.
Kui mõni neist sammudest tekitas sinus ebakindlust või pani komistama, on sul aeg pöörduda tagasi teekonna algusesse ehk esimese sammu juurde: leia endale sobiv esmaabikursus ning pane end kirja. Elupäästmiseni!