CASEVAC on lahinguhuntide teema! CASEVACi meeskondi on vaja hakata eraldi välja õpetama

Hiljuti täitus Ukraina täiemahulise sõja algusest neli aastat. Paljud eestlased on Ukrainat abistanud, võtnud osa lahingutegevusest, käinud kogemusi talletamas.

Kaitsevägi on teinud süstemaatilist infokorjet ja koostanud sisukaid ettekandeid. Kaitseliidus on käinud kogemusi jagamas Ukraina relvajõudude meeskonnad. Tänu Tallinna maleva Naiskodukaitse instruktori Mari-Leen Kiirendi eestvedamisele on Põhja maakaitseringkonna parameedikud saanud 2025. aastal tänapäevast meditsiiniväljaõpet Ukraina kogemustega elukutselistelt sõjaväemeedikutelt, kes tegutsevad MTÜs Voin Tactical Team.

Infovahetus partnerite vahel on oluline

Kaitseliidus on palju räägitud Ukraina sõja tunnussõnaks kujunenud droonidest. Lisaks droonidele väärib suuremat tähelepanu taktikalise tasandi meditsiinilise toetuse kaasajastamine, mis on Ukraina sõjas teinud läbi murrangulise arengu. Alates 2014. aastast Ukraina võitlejatele IFAK-varustust toimetanud, MTÜs Vaba Ukraina tegutsev Tallinna maleva Põhja kompanii parameedik Andrus Rumm on nendele õppetundidele tähelepanu juhtinud juba aastaid, sealhulgas Kaitse Kodu! veergudel¹. Samuti on ajakirjas teemat lahanud teised autorid². Ehk siis: meil on olemas informatsioon ning me oskame ja suudame teisi adekvaatselt aidata. Mis siis takistab meil endil meditsiinilise toetuse kaasajastamist?

Sõduri esmaabi komplekt MK 1 (IFAK), õppeprogrammid ja harjutatavad drillid pole seni ametlikult muutunud. Õnneks toimuvad SA struktuurides muudatused, mis seostuvad vajadusega teha uuendusi või integreerida Ukraina õppetunde. Struktuurimuudatused vajavad kindlasti veel täiendamist, et muutuda terviklikeks lahendusteks.

Põhja maakaitseringkonna staabimeeskond on paar aastat kogunud ja analüüsinud teavet CASEVACi/MEDEVACi kohta nii Ukrainast kui ka Iisraelist ja vaadanud lähemalt, kuidas korraldada maakaitse MEDEVACi. Tänaseks oleme jõudnud kindlasti kaugemale kui standardne lause käsus: „Meditsiinis tuginetakse tsiviilmeditsiinile“. So what?, nagu ütlevad inglased, kas sellest piisab? Kindlasti mitte, otsuseid on vaja, tegusid on vaja, raha ja inimesi on vaja!

Oleme uurinud, millisele tsiviilmeditsiinile saame toetuda, kas tsiviilmeditsiin on teadlik, et maakaitse nendele toetub, milline on nende võimekus, kas nende ressurss ei ammendu tsiviilvigastatutega jne. Selline arusaam ei tekkinud Põhja maakaitseringkonna staapi enne, kui värbasime Kaitseliitu Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti dr Jüri Terase. Nii nagu Kaitseliidu ja PPA vahel hakkasid vastastikused ootused selgemaks saama tänu ühistele õppustele, vajavad ka meditsiinilise teenindamise ootused ja lootused esmalt infovahetust partnerite vahel. Sest partneril ei pruugi olla vaba ressurssi, mida jagada. See pole ainult meedikute, vaid kõigi SA üksuste ülemate mure. Missioonikogemustest teame, et võitlusmoraal tugineb paljuski heale meditsiiniteenistusele ja see kohustab maakaitse meditsiini hästi korraldama.

Arvestada tuleb muutunud ohupildiga

Ei oska praegu öelda, kas, kui palju või millal muutub maakaitse MED kontseptsioon ametlikult. Siiski saame vajalikke uuendusi harjutada igas ringkonnas juba täna. Kui sõjalise tegevuse planeerimine lähtub ennekõike ohuhinnangust, peab ka MEDEVACi planeerimine arvestama muutunud ohupildiga, st tegutsemisega permanentses vaatlus- ja FPV-droonide mõjualas. Järgnev kirjeldus ongi pakutud ideena maakaitseüksustele.

FPV-droonide ohu tõttu on iga liikumine, sealhulgas CASEVAC, ohtlik ning võib kergesti põhjustada uusi kaotusi. Eesliin ei ole kaasajal enam kindel joon, vaid pigem 10–20 km sügav hävitusala (kill-zone), kus haavatu evakuatsioon tähendab üksusele riski kaotada rohkem võitlejaid kui kõnealune haavatu. Siit algabki vajadus muutusteks CASEVACi/MEDEVACi planeerimisel ja elluviimisel.

Esmaabi. Haavata saades ei ole enam mõtet karjuda jao sanitari või parameediku järele. Keegi ei hakka jooksma positsioonide teisele tiivale, et siduda ühte kuulihaava või lohistada liikumisvõimetut võitlejat rühma parameediku juurde. Esmaabi annab haavatule tema ise, hea õnne korral lahingupaariline. Raskemini haavatut ei pea lahingupaariline elus hoidma mitte ainult kriitilise tunni, vaid vajadusel isegi kriitilise nädala. See eeldab üksikvõitlejalt senisest palju paremaid esmaabiteadmisi ja -oskusi. Sisuliselt tähendab see iga üksikvõitleja väljaõppe taseme tõstmist senise jaosanitari tasemele ning isikliku MK 1 komplekti suurendamist neli korda. Täiendava abina tuleb kasutada rühma parameediku või isegi pataljoni arsti kaugnõustamist, kui haavatuni õnnestub näiteks drooniga viia sidevahend või kui suudetakse kasutada mobiilsidet. Medikamentide ja toidu droonidega haavatuteni viimine seisab samuti veel tegemist ootavate asjade loetelus.

CASEVAC. Harjumuspäraselt tähendab see haavatu ja nelja kaasvõitleja teele asumist. Jao positsioonidel ei vähene mehitatus seega mitte ainult haavatu, vaid ka teda evakueeriva meeskonna võrra ehk 50%. Teatud taktikalistes olukordades on see lubamatu. Lahendusena on otstarbekam luua kompanii tasemele 2–3 taktikalist evakuatsioonimeeskonda koos abivahenditega. Meeskonna suurus sõltub kasutada olevast evakuatsioonivarustusest, nagu lohistid, kanderaamid, kärud, ATVd või UGVd, mis peavad võimaldama lihtsama ja kiirema evakuatsiooni vähese inimjõuga. Täna on realistlik võtta laialdasemalt kasutusele ATVd ning neid õppustel maksimaalselt kasutada. 2–4liikmelisse taktikalisse CASEVACi meeskonda tuleb lisada droonitõrjega tegelev võitleja ehk tänaste teadmiste kohaselt poolautomaatset sileraudset püssi kasutav laskur. Kui tekib 5,56 või 7,62 droonitõrje laskemoon, kaob lisarelva ja laskemoona vajadus. Seega on CASEVAC üks riskantsemaid ja füüsiliselt raskemaid ülesandeid eesliinil ning tulenevalt suuremate kaotuste ohust langetab evakuatsiooniotsuse sageli isegi kompanii ülem. Taktikalise CASEVACi meeskondi on vaja aga hakata eraldi välja õpetama.

Kompanii haavatute kogumiskoht (Casualty Collection Point, CCP). Drooniohu tõttu tuleb üle vaadata ka rühma parameediku tegutsemisvõimalused vahetus lahingutegevuse tsoonis. Ukraina kogemus ütleb, et hea meditsiinilise kompetentsi hoidmine eesmiste kaevikute läheduses ei ole otstarbekas. Parameediku oskusi saab efektiivsemalt kasutada kompanii haavatute kogumispunktis. Ressurssi säästlikult kasutades on mõistlik koondada rühma parameedikud kompanii vastutusala tagumisse ossa, lahingupositsioonidest umbes 5–7 km tahapoole varjega kohta, kus neil on võimalik osutada parema tasemega esmaabi. Nagu märkate, ei ole meie senises taktikalises arusaamas kompanii vastutusala sügavuseks 5–7 km, pigem võiks seda pidada pataljoni vastutusalaks. Kauguste määramine ei sõltu siinkohal riigi suurusest, asustustihedusest ega millestki emotsionaalsest, vaid vaenlase droonide tegevusraadiusest. Kaugused on indikatiivsed ja kajastavad eeskätt vajadust olla kaugemal vaenlase FPV-droonide tegevusalast. Haavatute kogumiskohta valides on hea varjega koha leidmine tähtsam kui kaugus positsioonidelt. Haavatu lahingumoon, relvastus ja kaitsevarustus jäävad evakuatsiooni käigus kompanii juurde, et mitte koormata MEDEVACi transporti ning võimaldada MED personalil teha vajalikke protseduure transpordi ajal.

MEDEVAC. Kompanii tasandil ja ka ülespoole kehtib evakuatsioonis põhimõte, et oma üksusest kaugele ei minda. Kompanii haavatute kogumispunktist (CCP) viiakse haavatu umbes 5–10 km tahapoole kokkulepitud kohta, kus antakse üle stabilisatsioonipunkti MEDEVACi transpordile. Pikki sõite sama autoga välditakse, et raskendada vaenlase droonivaatlejatel MED-keti asukohtade väljaselgitamist või vajadusel asendada kiiresti hävitatud transporti. Mõistagi eeldab see head sidet kõikide allüksuste vahel. Haavatute edasisel evakuatsioonil stabilisatsioonipunkti kehtib samuti lähemuse printsiip, välja arvatud juhul, kui haavata saadakse linnas ja on võimalik evakueerida otse haiglasse.

Stabilisatsioonipunkt (Stabilisation Point, SP) on ROLE 1+ tasemel kirurgilise võimega hästi varjatud evakuatsiooniketi osa, mis tagab üksikkompaniidele ja -rühmadele samasuguse esmaabi taseme nagu pataljoni sidumispunkt. SP asub väljaspool FPV- droonide vahetut tegevusulatust, umbes 20–35 km eesliinist tagapool. Linnades need vahemaad muidugi ei päde, kuid vajadus stabilisatsioonipunkti järele säilib tsiviilmeditsiini ülekoormuse ning hajutamisvajaduse tõttu. Stabilisatsioonipunkt teenindab kõiki lähikonnas paiknevaid üksusi, nii EKV/KL MaKo/LaKo/USS kui vajadusel ka liitlasi, eesmärk on stabiliseerida haavatu seisund ja valmistada ta ette evakuatsiooniks tsiviilhaiglasse. Ringkonna peale peaks SPsid olema sõltuvalt ringkonnast 4–7. SP loomine ja mehitamine peaks toimuma mobilisatsiooni käigus KRA poolt koostöös sotsiaalministeeriumiga, kuid seni, kuni seda ei ole ametlikult korraldatud, saame SPsid luua vabatahtlike kirurgide, veterinaaride, stomatoloogide jne. baasil. Stabilisatsioonipunktist kujuneb paratamatult kõrge väärtusega sihtmärk vaenlasele, mistõttu see peab paiknema maa all, soovitatavalt keldris, ja omama 2 või enam väljapääsu. Genfi konventsioonile vastavast markeerimisest ning sellest tulenevast kaitsest rääkimine oleks siinkohal kahjuks ajaraisk.

Tegevused, mida Kaitseliidus saab kohe teha

Üksikvõitleja tasand. Jao sanitarid ja rühma parameedik saavad anda oma rühma üksikvõitlejatele täiendkoolitust jaosanitari õppekava alusel. Individuaalset esmaabi komplekti MK 1 tuleks suurendada neli korda, lisada sinna haavatuna ellujäämiseks ja üleelamiseks termotekk, keemilised soojenduspadjad, kerge termomatt või istumisalus ja toitu. Samuti tuleks lisada valuvaigisteid ja võimaluse korral põletikuvastaseid ravimeid.

Taktikalised harjutused. Kõikidel taktikalistel harjutustel saab kogu üksusega treenida CASEVACi kõrgendatud FPV-droonide ohu tingimustes. Ei ole piisav, kui meedikud harjutavad esmaabi ja evakuatsiooni omaette ning lahinguüksused harjutavad ainult manöövreid. CASEVAC ongi omaette manööver, sada protsenti kõigi lahinguhuntide ülesanne. Tänases Ukrainas ulatub esmaabiõppe osakaal 60 protsendini baasväljaõppest.

Kompanii harjutused. Kompanii harjutustel tuleks proovida koondada parameedikud kompanii tasemele, luua taktikalised CASEVACi meeskonnad ja rajada CCP lähimasse sobivasse kohta umbes 3–7 km tagapool. Asukoha valikul tuleb lähtuda pigem sobiliku varje olemasolust kui kaugusest eesliinist.

Maleva tasand. Ette saab valmistada põetuskohti SA paigutust mitteomavate kaitseliitlaste ja NKK baasil, vältimaks haiglate ülekoormamist.

Ringkonna tasand. Tuleb mõelda, kuhu, kellega ja kuidas luua täiendav kirurgiline võime ehk SP, maandamaks esmaabi kättesaadavuse ajalisi ja tsiviilmeditsiini nappusest tulenevaid riske.

Allikad

¹ Rumm, A. „Higi säästab verd – kriitiliselt Kaitseliidu meditsiiniväljaõppest“, Kaitse Kodu! nr 8, 2018

² Kirotar, H. „Kui on õppetunnid, siis kus on järeldused ja tegevused?“, Kaitse Kodu! nr 7, 2022

Vänt, D. „Kaitseliit aitab Ukrainas elusid päästa“, Kaitse Kodu! nr 4, 2022