Horvaatia noormeeste suurim au
Horvaatias pole kohustuslikku ajateenistust olnud juba kaheksateist aastat. Ent kui otsustada ajateenijate vandetõotuse andmise tseremoonia õhkkonna, nende tõsimeelsuse ja innu ning nende lähedaste rõõmu ja uhkustunde järgi, on raske aduda, et möödunud on sedavõrd palju aega.
Napilt kümme päeva pärast seda, kui esimene sõjaväelist baasväljaõpet läbivate ajateenijate aastakäik oli seadnud end sisse kohas, millest sai järgmiseks kaheks kuuks nende elu- ja töökoht, olid nad juba avalikkuse tähelepanu keskmes.
20. märtsil toimus vandetõotuse andmise tseremoonia Horvaatia maaväe 123. brigaadi kasarmutes Požegas, Andrija Matijaš Pauki nimelistes kasarmutes Kninis ja Eugen Kvaterniki harjutusväljal Slunji lähedal. Eri paigus küll, kuid vaatepilt oli väga sarnane. Esmalt lugesid kümned täiuslikus rivis seisvad noored tõsisel ilmel ette lühikese vandetõotuse. Seejärel, pärast käsklust „Rivitult!“, ruttasid nad naerusui oma lähedasi kallistama. Ja kõigis neis paigus kostis ühel hetkel kõrvulukustav müra. Vandetõotuse andmise hetke võimendas Horvaatia Rafale’i mitmeotstarbeliste hävitajate ülelend. Sümboolne õhutoetus andis selgelt märku, kui tähtsaks peavad kaitseministeerium ja Horvaatia relvajõud sõjaväelist baasväljaõpet.
Požegas andis kodumaale vandetõotuse 318 mees- ja 82 naissoost väeteenistusse astujat. Asepeaminister ja kaitseminister Ivan Anušić õnnitles vandetõotuse andjaid ning ütles: „Kõikidest kahtlustest hoolimata kinnitas esimene ajateenistusse astujate aastakäik peaaegu sajaprotsendilise osalusega, et noored tahavad kanda võiduka Horvaatia kaitseväe vormi ja teenida oma kodumaad. Sellega tõestasid nad kindlalt, et eksisid need, kelle väitel saadame Horvaatia sõdureid ja ajateenijaid võitlema kellegi teise huvide eest. Nagu vandetõotuses öeldud, on Horvaatia sõjaväelaste ja ajateenijate ülesanne kaitsta Horvaatia Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning horvaatide julgeolekut. Seesama ülesanne seisis Horvaatia relvajõudude ees vaba Horvaatia Vabariigi loomise otsustavatel hetkedel 1990. aastatel, kuid ühtlasi on see vastutus, mis lasub Horvaatia kaitseväel praegu ja tulevikus. Ma tänan teie peresid, et nad on kasvatanud teid isamaalisteks, ja iseäranis tervitan neid 82 neidu, kes läbivad vabatahtlikult sõjaväelise baasväljaõppe. Teie perede, meie relvajõudude ja kogu Horvaatia rahva uhkuse nimel: õnnitlen teid vandetõotuse andmise puhul!“
Lapsepõlveunistuse täitumine
Minister lisas: „Oleme ilmselt ainus riik NATOs, kel on õnnestunud väga lühikese ajaga taastada kohustuslik sõjaline väljaõpe. Paljud teised ei ole suutnud seda siiani teha, sest neil pole poliitilist üksmeelt või siis pole neil küllalt julgust ja selliseid inimesi nagu Horvaatia rahvas.“
Horvaatia relvajõudude peastaabi direktor kindralmajor Denis Tretinjak ütles ajateenijatele, et programm, mille nad läbivad, on koostatud kõige nõudlikumate standardite alusel ning selles kasutatakse nüüdisaegset varustust ja järgitakse rangeid ohutusnõudeid. „Sel moel ei omanda te mitte üksnes sõjalisi teadmisi, vaid ka enesekindlust, otsustusvõimet ja valmisolekut tegutseda kõige keerulisemates olukordades,“ kinnitas kindral.
Pärast vandetõotuse andmist jagasid ajateenijad oma muljeid rühma Horvaatia sõjaväelastega. Donji Docist pärit Antonija Kaćunko rääkis: „Tunnen täna hinges suurt uhkust, eelkõige sellepärast, et saan kanda seda vormi, mida inimesed on oma verega kaitsnud. Olla osa sellest suurest, 400 ajateenijaga rühmast on tõesti eriline au. Arvan, et see on olnud meile kõigile hea kogemus ja on hea edaspidigi. Ootan põnevusega eesseisvaid päevi.“
Nikola Bjelić saabus Prantsusmaalt: „Tulin Požegasse omal soovil, et õppida midagi uut ja leida uusi sõpru. Algul olin pisut mures, sest mu horvaadi keel jätab veel soovida. Seni on kõik hästi läinud. Toit on suurepärane. Sõbrad ja instruktorid samuti. Olen rahul.“
Velika Goricast pärit ajateenija Lovro Nikola Praćinec kiitis instruktoreid ja selgitas, miks ta soovis sõjaväelises baasväljaõppes osaleda. „Oleme kõik väga rõõmsad ja rahul ning valmis väljaõpet jätkama. Instruktorid on suurepärased. Väljaõpe on nõudlik ja paneb proovile. Toit on väga hea. Ka teised ajateenijad on valmis uuteks katsumusteks. Tahtsin väljaõppes osaleda kahel põhjusel. Esimene on lapsepõlveunistuse täitumine – lõpuks ometi kanda Horvaatia sõduri vormi – ja teine on mu sümboolne tänu kõigile neile, kes osalesid meie riigi loomisel,“ ütles ajateenija Praćinec.
Uus peatükk Horvaatia maaväe ajaloos
Üks Horvaatia maaväe uue põlvkonna arendamise kõige tähtsamaid hetki Kninis oli vägagi pidulik. Sõjaväelises traditsioonis sügavalt juurdunud vandetõotuse andmine sümboliseeris ka noorte sõdurite liitumist riigikaitsesüsteemiga ja nende valmisolekut teenida kodumaad. Vandetõotuse andis 200 ajateenijat.
Üks instruktoritest, seersant Marko Prce rääkis ajakirjale Horvaatia Sõdur, kuidas on viimased päevad Kninis kulgenud. „Ajateenijad on omandanud sõjaväelised põhioskused: neile on antud isiklik varustus ja relvad, nad on õppinud ülematega suhtlemise põhitõdesid, rivikorda ning ka korra ja igapäevase sõjaväeelu põhireegleid. Kõik, mida nad täna näitasid, annab tunnistust, et nad on väljaõppe algusosa edukalt läbinud, ja nad kinnitasid seda vandetõotusega. Olgugi et sõjaväelise baasväljaõppe korraldamises on olnud pikk paus, võime nende distsipliiniga väga rahul olla. Tegutsedes ajateenijate esimese põlvkonna esindajana pärast pikki aastaid kogemuste omandamist nüüd väljaõppeinstruktorina, võin öelda, et on puhas rõõm olla osa sellest uuest peatükist. See põlvkond ilmutab erakordset motivatsiooni, õppimisvõimet ja soovi ning meie ülesanne on anda neile edasi teadmised ja oskused, mis kujundavad neist kvaliteetsed sõdurid,“ selgitas seersant Prce.
Selge struktuuriga väljaõpe
Tema instruktorist kolleegi kapral Fabijan Mašina sõnul õpetatakse sõjaväelises baasväljaõppes ajateenijatele muu hulgas enesekaitset ja töötamist nüüdisaegsete süsteemidega, sealhulgas FPV-droonide kasutamise tehnikat. „Erilist tähtsust omistatakse distsipliinile, õigele suhtumisele instruktoritesse ja väljaõppesse ning õpitu rakendamisele, et õpilastel kujuneks juba nende sõjaväetee alguses kindel alus edasiseks arenguks,“ selgitas kapral.
Ajateenijad rääkisid ka heast muljest, mille on jätnud Horvaatia kuninglik linn Knin. „Esimene nädal oli kohanemise tõttu veidi keeruline, kuid nüüdseks oleme rutiini sisse elanud ja kõik sujub ladusamalt. Meie päev on selgelt struktureeritud: alates hommikusest ärkamisest ja rivistusest, lipu heiskamisest, hommikusöögist kuni väljaõppe ja loenguteni, millele lisandub regulaarne füüsiline tegevus. Pärast lõunat jätkuvad tegevused, õhtune rivistus ja õhtusöök. Lisaks sõjalistele oskustele pannakse suurt rõhku korrale ja distsipliinile, eriti mis puudutab kasarmuelu ja meie eluruumide korrashoidu,“ rääkis ajateenija Tomislav Genoble. „Olen väljaõppega rahul: meeskond on suurepärane ning instruktorid professionaalsed ja sõbralikud. Kõige raskem oli algus, õigemini sõjaväesüsteemi ja selle struktuuriga kohanemine, aga sellest saime kiiresti üle,“ ütles ajateenija Ivan Bekavac.
Rohkesti võimalusi
Ajateenijate pered ja sõbrad tulid nende tseremooniat vaatama kohas, mis asub linnast veidi kaugemal: Eugen Kvaterniki nimelisel harjutusväljal. Kasarmute esisele platsile kogunes sadu inimesi.
Ajateenijad omakorda ilmutasid pärast vaid kümmet teenistuspäeva nii mõnegi arvates üllatavat sõjaväelist koordineeritust ja distsipliini. Selle taga on kahtlemata nende huvi veeta kaks kuud parimal võimalikul viisil, aga ka väljaõppe ettevalmistus, korraldus ja läbiviimine ning väljaõppetingimused. Horvaatia relvajõudude peastaabi ülem kindralleitnant Tihomir Kundid rõhutas Slunjis ka võimalusi, mida pakuvad Horvaatia relvajõud pärast sõjaväelist baasväljaõpet. „Horvaatia relvajõud pakuvad teile rohkesti võimalusi, mille seast leiab igaüks teda huvitava, aga ka professionaalselt arendava valdkonna,“ kõneles kindral ja lisas: „Ärge nähke ees ootavates katsumustes mitte takistusi, vaid võimalust arendada uusi oskusi, saada tugevamaks, otsustavamaks ja enesekindlamaks.“
Pange end kirja, tulge ja vaadake
Karlovacist pärit ajateenija Niko Ratković oli üks paljudest, kes andis uhkusega kodumaale vandetõotuse. „Arvan, et see hetk on ühele Horvaatia noormehele suurim au,“ ütles Niko ja märkis, et ootab väga kvaliteetset kahekuulist teenistust koos suurepärase väljaõppega. „Selleks annavad mulle kindlustunnet meie instruktorid ja nende pikaajaline kogemus,“ selgitas ajateenija, lisades veel, et kahe nädala jooksul õppisid nad sõjaväelise käitumise ja tegutsemise põhitõdesid, esmaabi aluseid, sisenemist, tervitamist … „Ja meeskond – meeskond on täiuslik! Kes kardab, peaks end kirja panema, tulema ja vaatama, mida see kõik endast tegelikult kujutab,“ rääkis Ratković veendunult.
Tema kolleeg Antonio Mjeda Zagrebist kirjeldas seniseid muljeid, „mis on tõesti suurepärased ja vastavad ootustele“. Ta lisas ka, et loodab omandada Slunjis oskusi, mis tulevad edasises elus kasuks.
„See on ilus päev, ilm, õhkkond, siin on meie pered, kes tulid meid vaatama,“ ütles emotsionaalne Valentino Vasilik Sisakist, kes astus vabatahtlikult teenistusse 2025. aasta alguses.
Bruno Aleksić lõpetas Zagrebis poliitikateaduse õpingud ja tundis, et vajab uut kogemust, isegi seiklust. „Kaheksa nädalat ei ole pikk aeg, see ei sega ühtki haridus- ega äriplaani, ja me saame siit nii üksikisikute kui ka kogukonnana palju,“ kinnitas Zagrebi noormees enesekindlalt.
Instruktorid – kogemus ja „vana kaardivägi“
Kakssada noort meest, kes Slunjis rivvi astusid, moodustavad sõjaväelise baasväljaõppe kolmanda kompanii. Esimene ja teine asuvad Požegas ning neljas Kninis. Požega ajateenijaid juhib kapten Tomislav Brajković, kellele andsime võimaluse teha kokkuvõte. „Tulemused on juba näha. Pärast aastat instruktorite tööd ja infrastruktuuri ettevalmistamist oli kõik ajateenijate saabumiseks valmis ning asi käis plaanipäraselt, nii nagu oli korraldatud ja kavandatud. Tõepoolest ei olnud vähimaidki probleeme, justkui oleksime teinud seda tööd viimased kaheksateist aastat katkematult,“ rääkis ohvitser, viidates ajale, kui kohustuslikku ajateenistust ei olnud. Ajateenijate kohta jagus tal palju kiidusõnu. „Algusest peale soovitasime neil olla kannatlikud – nad on siin, et õppida põhialuseid, ja nad kasutavad seda võimalust. Ma olen nende üle väga uhke, nad kuulasid meid ja meil ei olnud nendega mingeid probleeme,“ ütles kapten Brajković. Ta tõstis esile ka instruktoreid: „Igaüks neist on teeninud vähemalt kümme aastat ja meil on siin ka vana kaardivägi, kes töötas eelmiste ajateenijatega.“
Pärast kõige pidulikumat sündmust järgneb ajateenijatele tõsisem aeg. Kohanemisperiood annab teed intensiivsele, peamiselt välitingimustes toimuvale väljaõppele. See on väljaõppe tõeline, sõjaline osa, mis on neile ilmselt kõige huvitavam, aga ka kõige keerulisem. Esmamuljete põhjal võib siiski optimistlik olla. Jah, kohustuslikku väeteenistust pole olnud juba kaheksateist aastat. Ent kui otsustada ajateenijate vandetõotuse andmise tseremoonia õhkkonna, nende tõsimeelsuse ja innu ning nende lähedaste rõõmu ja uhkustunde järgi, on raske aduda, et möödunud on sedavõrd palju aega.
Lisateave:
Horvaatia taastas pärast 17aastast pausi kohustusliku ajateenistuse, mille kestus on kaks kuud. Baasõppe läbib igal aastal 4000 meest vanuses 18–30 (või 19–29). Naistele on teenistus vabatahtlik.
Horvaatia uuendatud baasväljaõppekava ja ajateenistus:
– kahekuine baasõpe leiab aset peamiselt Knini, Slunji ja Požega garnisonides;
– väljaõppesse kuulub isikliku relva käsitsemine, droonide kasutamine, esmaabi, lähikaitse ja lahingutegevuse alused. Samuti tutvustatakse Horvaatia iseseisvussõja ajalugu;
– ajateenijad saavad netopalka umbes 1100 eurot kuus, lisaks kaetakse transpordikulud ja puhkusesõidud;
– süümelistel ehk religioossetel ja eetilistel põhjustel on võimalik relvakandmisest keelduda. Sellisel juhul tuleb läbida 3–4 kuud tsiviilteenistust.
Lugu ilmus esmakordselt Horvaatia militaarajakirja Hrvatski Vojnik veebiversioonis 11. märtsil 2026.