Entusiasm ja asjatundlikkus, energia ja sihikindlus

Slovakkia Rahvuslike Kaitsejõudude ülem brigaadikindral Ladislav Kisel tunnistab, et Slovakkia uue reservväesüsteemi käivitamisel oli proovikiviks peaaegu kõik – alates taristust ja personalist kuni väljaõppesüsteemi ülesehitamiseni.

Mis oli Rahvuslike Kaitsejõudude käivitamisel kõige keerulisem?

„Sisuliselt oli proovikiviks iga valdkond. Rahvuslikud Kaitsejõud loodi ametlikult 1. augustil 2025, kuid esimene, personalimahukuse poolest erakordselt nõudlik väljaõppetsükkel algas juba 10. juulil.

1. juulist avati kodanike registreerimine väljaõppele kontaktkeskuse kaudu ning kuna seadus nr 150/2025 jõustus alles samal päeval, oli keeruline tagada, et suhteliselt noor ja selles valdkonnas veel vähese kogemusega personal oskaks anda inimeste küsimustele vastuseid ilma igasuguse varasema kogemuseta. Nad said sellega suurepäraselt hakkama.

Pean abi eest tänama kõiki Slovakkia relvajõudude üksusi – ilma selleta poleks me hakkama saanud. Eriti väärib esiletõstmist logistiline toetus, mis on olnud esimesest väljaõppetsüklist alates suurepärane.“

Kuidas oli võimalik juhtida organisatsiooni, kui puudus nii staabihoone kui ka tavapärane administratiivne tugistruktuur?

„See on omaette lugu.

Pean tänama 11. õhuväebrigaadi ülemat kolonel Koreňit, kes võimaldas meie kontaktkeskusel tegutseda Nitra Zobori kasarmutes. Samuti tänan 12. mehhaniseeritud pataljoni ülemat kolonelleitnant Saganit, kes eraldas meile ruumid Nitra-Krškany kasarmutes. Koostöö oli suurepärane ja inimesed mõistsid olukorra eripära.

Esimestel nädalatel kohtusime vaid kinosaalis, sest tööruumid olid veel rekonstrueerimisel. Pataljoniülem võimaldas meil kasutada oma üksuse rajatisi ja vahendeid. Kuna samal ajal valmistusime juba järgmiseks suure tähelepanu all olevaks väljaõppetsükliks – seekord ajakirjanike osalusel –, ei olnud meil aega mõelda, kas kõik toimub ideaalselt või oleks võinud olla teisiti. Tegelesime samaaegselt nii kandidaatide registreerimise, väljaõppe ettevalmistamise kui ka Rahvuslike Kaitsejõudude ülesehitamisega.“

Olete teeninud erinevatel juhtivatel ametikohtadel nii kodu- kui välismaal. Kas te ei kartnud läbi kukkuda?

„Muidugi kartsin. Samas uskusin Slovakkia relvajõudude juhtkonda, kes usaldas mulle Rahvuslike Kaitsejõudude juhtimise. Samamoodi uskusin kaitseministeeriumi juhtkonna toetusse.

Mul vedas ka lähimate alluvate valikuga. Oleme suurepärane meeskond, kes seda väljakutset ei kartnud. Võite mind uskuda – kogu lugupidamise juures relvajõudude kolleegide vastu ei ole see sugugi iseenesestmõistetav.

Kõik teadsid, et ees ootab raske töö, mugavustsoonist loobumine ning olukord, kus alguses ei pruugi isegi olla inimesi, kellele ülesandeid jagada. Nad võtsid Rahvuslike Kaitsejõudude idee omaks, ei löönud kartma ja töötavad selle nimel siiani. Mul on nende vastu suur lugupidamine.“

Kuidas kujunes instruktorite meeskond?

„Meil on oma koosseisulised instruktorid, kes pärast Rahvuslike Kaitsejõudude loomist erinevatest väejuhatustest meie käsutusse anti.

Valdav enamik neist on tipptasemel professionaalid, kes soovisid meie meeskonnas töötada. Üksi poleks me siiski hakkama saanud. Seetõttu täiendavad meie väljaõpet ka instruktorid erinevatest relvajõudude üksustest.

Tahaksin eriti esile tõsta maavägede ülema panust. Tema eraldas 13. mehhaniseeritud pataljonis Levices ruumid, vahendid ja võimed viie esmase väljaõppetsükli läbiviimiseks. Õhuväe ülem aitas omakorda korraldada ühe väljaõppetsükli Sliači 81. lennuväetiiva territooriumil. Lisaks oleme hakanud kasutama Rahvuslike Kaitsejõudude enda operatiivreservi. Oleme kutsunud väljaõppe läbinud reservväelasi tagasi instruktorite abilistena, et nad toetaksid järgmiste kursuslaste väljaõpet.“

Kuidas hindate instruktorite tööd?

„Ausalt öeldes toetub kogu Rahvuslike Kaitsejõudude väljaõppeprojekt instruktorite entusiasmile ja professionaalsusele. On rõõmustav kuulda, kui kõrgelt hindavad õppurid nende tööd. Arenguruumi leidub alati, kuid suurem osa neist on tõelised tippspetsialistid.“

Milliste ootustega võtsite vastu esimesed õppurid?

„Esimene väljaõpe ja esimesed osalejad olid suureks proovikiviks. Kui väljaõppel osalevad Slovakkia president, asepeaminister ja kaitseminister, parlamendiliikmed, ministeeriumi peasekretär ning osakondade peadirektorid, siis tuleb olukorda suhtuda suure austusega.

Katsetamata süsteem nii tähelepanuväärse osalejaskonnaga oleks võinud kergesti ebaõnnestuda. Lõpuks läks aga vastupidi. Väljaõppe ülesehitus osutus väga hästi toimivaks ning nii instruktorid kui ka tugipersonal mõistsid kiiresti, kui kõrgel peab olema kvaliteedilatt.“

Ja pool aastat hiljem?

„Mind üllatab jätkuvalt väga positiivselt see energia, millega inimesed meie juurde tulevad. Nende pühendumus ja panus väljaõppesse väärivad tunnustust. Üle poole osalejatest soovib pärast esmase väljaõppe läbimist jätkata valmisoleku- või operatiivreservis.“

Mida olete väljaõppeprogrammis muutnud?

„Igal väljaõppetsüklil on oma eripärad, eriti ilmastiku tõttu. Seni oleme suutnud hästi kohaneda. Nagu minister sageli rõhutab – saavutatud kvaliteeditase ei tohi langeda. Väljaõppekava on täielikult Rahvuslike Kaitsejõudude vanemallohvitseri vastutusalas. Ta sõna otseses mõttes elab selle nimel, et süsteemi pidevalt paremaks muuta.

Parendused põhinevad peamiselt tagasisidel ja tähelepanekutel, kuid võrreldes algse kavaga on muudatused olnud pigem väikesed. Väljaõppe sisu ja eesmärgid said juba alguses väga hästi paika.“

Mida on tänu Rahvuslikele Kaitsejõududele rajatud taristu valdkonnas?

„Järkjärgult on renoveeritud Turecký vrchi sõjaväelise harjutusala majutushooned nii õppuritele kui instruktoritele. Tööd jätkuvad ning majutusvõimet ja tugitaristut laiendatakse ka teistes garnisonides.“

Milline on meeste ja naiste osakaal?

„Ligikaudu 6,5 : 1 meeste kasuks. Mind on positiivselt üllatanud naiste aktiivne huvi nii väljaõppe kui ka edasise teenistuse vastu reservis.“

Aga tudengid võrreldes teiste osalejatega?

„Seda arvet me täpselt ei pea. Kuni septembri keskpaigani osales palju tudengeid, pärast õppeaasta algust veidi vähem. Üllatav on hoopis kõrgharidusega inimeste suur osakaal nende seas, kes soovivad pärast esmase väljaõppe läbimist reservteenistuses jätkata.“

Kas teate ka keskmist vanust?

„Seda tean väga täpselt. Osalejate keskmine vanus on 33,5 aastat.“

Mõni huvitav lugu või tähelepanek?

„Huvitav on näha õdesid-vendi, kes tulevad koos väljaõppele. Meil oli ka näiteks ema-poja paar.

Aeg-ajalt osalevad kursustel tuntud inimesed. Lisaks poliitikutele oli nende seas näiteks muusikali „Ärge võtke meilt printsessi“ näitleja härra Vrábel. Tema ja üks teine reservväelane lasid endale isegi Rahvuslike Kaitsejõudude embleemi õlale või käsivarrele tätoveerida.

Kõige huvitavam nähtus on siiski kogukonnad, mida inimesed on moodustanud. Nad suhtlevad pidevalt sotsiaalmeedias ning osalevad vabatahtlikult täiendõppes.“

Kas teil on nüüd juba oma staabihoone ja täielikult komplekteeritud juhtimisstruktuur?

„Selleni on veel pikk tee. Seda nii taristu puudujääkide kui ka Slovakkia relvajõudude üldise personalipuuduse tõttu. Kuid tahe Rahvuslikke Kaitsejõude edasi arendada ei ole meil kuhugi kadunud.“

Slovakkia Rahvuslikud Kaitsejõud (NOS): mis, miks, kuidas ja kellele?

Slovakkia NOS-i süsteem meenutab paljuski Eesti Kaitseliidu ja reservväe kombinatsiooni. Seda iseloomustavad vabatahtlik osalemine, regulaarne väljaõpe, rahalised motivatsioonipaketid ning võime täita nii sõjalisi kui ka tsiviilkriiside lahendamise ülesandeid.

Rahvuslikud kaitsejõud aitavad tugevdada Slovakkia kaitsevõimet ning arendada nende liikmete füüsilist ja vaimset valmisolekut. NOS-i liikmed omandavad uusi teadmisi ja oskusi sõduri baasväljaõppe valdkondades, sealhulgas:

• laskeõpe,
• taktikaline väljaõpe,
• topograafia,
• meditsiiniline väljaõpe,
• pioneeriväljaõpe,
• radiatsiooni-, keemia- ja bioloogilise kaitse (RKBK) alused,
• eri relvaliikide spetsialistide erialane väljaõpe.

Millist liiki reservi saab astuda?

Operatiivreserv täidab Slovakkia relvajõudude ülesandeid ning osaleb kriisijuhtimises relvajõudude üksuste koosseisus.

Valmisolekureserv on ette nähtud kriitilise infrastruktuuri kaitseks kriisiolukordades NOS-i üksuste koosseisus.

Riigikaitsereserv on ühekordne väljaõpe kodanikele, kellel puudub varasem sõjaline kogemus.

Keda reservi võetakse?

NOS-i liikmeks võib saada:

• mees või naine, kellel on riigikaitsekohustus;
• isik, kes on vabatahtlikult pikendanud või võtnud endale riigikaitsekohustuse;
• nn sinise raamatu omanik (varem teenistusest vabastatud isik);
• politseitöötaja;
• vangla- ja kohtukaitseteenistuse töötaja;
• pääste- ja tuletõrjeteenistuse töötaja;
• mäepääste töötaja;
• riikliku julgeolekuasutuse töötaja;
• maksu- ja tolliameti töötaja.

Operatiiv-, valmisoleku- ja riigikaitsereservi võib arvata kodaniku, kes:

• on 18–55aastane (erandkorras kuni 65aastane);
• on tervislikult ja psühholoogiliselt sobiv;
• on karistusregistri poolest laitmatu;
• on usaldusväärne;
• omab alalist elukohta Slovakkias;
• on Slovakkia kodanik.

Millisteks ülesanneteks reserv valmistub?

Reservväelased valmistuvad muu hulgas:

• kriisijuhtimise ülesannete täitmiseks;
• loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks;
• üleujutuste, maalihete, tulekahjude ja tehniliste avariide lahendamiseks;
• tormikahjustuste kõrvaldamiseks.

Vajadusel võivad nad tegutseda kogu Slovakkia territooriumil.

Väljaõppe käigus võivad nad saada:

• sõjaväe- ja tsiviiltehnika kasutamise õigused;
• juhiload;
• relvakäsitsemise ja relva kasutamise koolituse;
• logistika- ja erialakursused;
• teadmised relvade ja sõjatehnika kasutamisest;
• looduses ellujäämise oskused;
• enesekaitse algteadmised;
• meeskonnatöö kogemuse.

Milliseid hüvesid riik pakub?

Operatiiv- ja valmisolekureserv: motiveeriv toetus 3000 eurot aastas (neto) pärast iga-aastase õppuse läbimist.

Riigikaitsereserv: motiveeriv toetus 1500 eurot aastas (neto) pärast 14-päevase väljaõppe läbimist.

Lisaks:

• auastmepalga proportsionaalne osa kuni 1088 eurot 20 päeva eest ja vähemalt 653 eurot 14 päeva eest;
• kvalifikatsiooni tõstmise toetus kuni 1686 eurot;
• lepingu pikendamise toetus kuni 3371 eurot;
• õppetoetus kesk- või kõrgkooli õpinguteks vastavalt tegelikele kuludele;
• füüsilise ettevalmistuse toetus kuni 562 eurot aastas normide täitmisel;
• ülema preemia kuni 1124 eurot;
• sõidukulude hüvitamine õppustele ja tagasi.

Mitterahalised hüved:

• tasuta eriala- ja spetsialiseerumiskursused;
• puhkamisvõimalused kaitseministeeriumi puhkekeskustes;
• tõend laitmatuse, usaldusväärsuse ja relvakandmiseks sobivuse kohta relvaloa taotlemiseks;
• võimalus omandada juhiluba kaitseministeeriumi autokoolis;
• tasuta vormiriietus ja varustus;
• tasuta majutus;
• tasuta toitlustamine väljaõppe ja ülesannete täitmise ajal.

Kas reservteenistusse astuja võib kaotada sotsiaal- või pensionitoetused? 

Ei. Reservteenistuse eest saadavad tasud ei lähe arvesse sotsiaal- ega pensionitoetuste määramisel. Toetuste maksmine jätkub tavapäraselt.

Õppuste või ülesannete täitmise ajal ei saa inimest kohustada ilmuma töötukassasse ega teistesse riigiasutustesse ning teda ei saa selle eest karistada. Piisab sellest, et enne väljaõppele asumist teavitatakse sellest ametiasutusi.

Millised on reservi astunu kohustused?

Operatiiv- ja valmisolekureservis:

• 14 päeva õppusi või ülesannete täitmist aastas;
• 6 päeva lisaväljaõpet (peamiselt nädalavahetustel);
• kokku maksimaalselt 30 päeva aastas.

Riigikaitsereservis 14 päeva väljaõpet kalendriaastas.

Millal õppused toimuvad?

Regulaarsete õppuste ajakava järgmiseks kalendriaastaks avaldatakse hiljemalt 31. detsembriks. Õppuste ja valmisoleku ajad lepitakse kokku koos ülemaga, arvestades reservväelase võimalusi ja relvajõudude vajadusi.

Kas kriisiolukorras võib reservväelase välja kutsuda?

Operatiiv- ja valmisolekureservi võib kutsuda:

• loodusõnnetuste korral;
• tööstusõnnetuste korral;
• terrorirünnakute korral;
• muudes kriisiolukordades.

Kui reservväelane on juba täitnud kriisijuhtimisülesandeid kuni 30 päeva aastas, ei kutsuta teda samal aastal enam tavapärastele õppustele.

Riigikaitsereservi liikmeid, samuti politsei, vanglateenistuse, päästeteenistuse, mäepääste, julgeolekuasutuste ja maksuameti töötajaid kriisiolukorras kohustuslikult ei mobiliseerita. Nad saavad osaleda vabatahtliku avalduse alusel.

Aga tööandjad?

Seadus tagab reservväelase töökoha säilimise.

• Töötajale õppuste ajaks antud vaba aja palgakulud hüvitatakse tööandjale.
• Töötuna arvel olev inimene jääb õppuste ajaks töötuna arvele.
• Säilivad toimetulekutoetused ja muud toetused.
• Väljaõppe või teenistusülesannete täitmise ajal vabastatakse inimene seadusest tulenevatest kohustustest töötukassa ees.

Esmakordselt ilmunud: Slovakkia kaitseministeeriumi ajakiri Obrana 8 ja 12/2025