USA ja Eesti reservväelaste vahetusprogramm – elu nagu filmis

Sellel aastal tähistab Ameerika Ühendriikide ning Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu vaheline reservväelaste vahetusprogramm kümnendat tegevusaastat. Tänavu õnnestus minul osaleda selle kaudu paarinädalasel väljaõppel Ameerikas.
Ameerika – tõotatud, unistuste maa.
Hollywood ja Wall Street.
Riik, mis kaitseb demokraatiat ja investeerib triljoneid riigikaitsesse.
Wisconsin
On varane hommik. Udu ripub järvede kohal ja metsade vahelt kostab üksik linnuhääl. Tee on sirge ja lõputu, mõlemal pool kollaseks tõmbunud maisipõllud. Kusagil kauguses vilgub vana bensiinijaama silt.
Ja kusagil selle kõige keskel on Wisconsinis midagi väga ameerikalikku: juust, õlu, külmad talved, keskkoolide jalgpall, metsad, järved ja inimesed, kes räägivad tasakaalukalt.
Kõik on rahulik, nagu Eestis.
Kuni jõuan Fort McCoy sõjaväeossa.
Fort McCoy asutati 1909. aastal ning Esimese maailmasõja ajal kujunes sellest väljaõppeala. Tänapäeval on see puhtalt väljaõppeks mõeldud sõjaväebaas, kuhu tullakse kokku üle kogu Ameerika.
Esimesena avaldab muljet baasi mastaapsus. Siin-seal on näha suuri väljaõppealasid, autode takistusradasid ja lausa väikelinna mõõtmetes muldonne, kus on harjutatud tegutsemist Iraagi ja Afganistani kriisidele sarnanevates tingimustes.
Silma hakkab meeletu tehnikapark.
Osariikide rahvuskaart on justkui meie Kaitseliidu vaste, aga me räägime siin teisest tasemest. Kuskil ootavad väljaõppeks mõeldud pioneeritehnika traktorid. Päike särab Black Hawki helikopterite kereservil. Keegi puhastab parasjagu jalaväe lahingumasinat. Humveed ootavad juhte ja sõdureid.
Ameeriklaste investeeringud riigi julgeolekusse võimaldavad Fort McCoyl hoida meeletut tehnikaparki.
Mida see tähendab?
Kui üle Ameerika tulevad erinevad reservväelased kokku, ei pea nad oma Humveesid, pioneeritehnikat ega Black Hawke kohale vedama.
Kõik on siin.
Haubitsad, veokid, lahinugmasinad.
California reservväelane istub lennukisse ning saab oma automaadi, sõiduki ja muu vajaliku varustuse baasist kätte.
Kasarmud seisavad metsaservas tuhmhallide ja liivakarva plokkidena, nende fassaadid sulanduvad Wisconsini sügisesse maastikku.
Vaatan metallist voodeid, kappe, varustust ja ühiseid ruume. Kõik on rangelt organiseeritud. Tunnen, et olen justkui Ameerika filmis.
Hommikul ärkan drillseersandi äratuse peale ja saan aru, et olengi filmis.
Peagi vuhisevad Black Hawki helikopterite tiivikud.
Raske on uskuda, et kohalikul rahvuskaardil on oma kopterid. Oma suurtükid.
Lahinguvarustuses ja eri rahvustest reservväelastena oleme paar tundi varem teinud kuiva trenni: kuidas transportida haavatuid kopterisse, millise nurga alt, millise tehnikaga ja millised on ohutusnõuded.
Aga nüüd on juba rootorid töös. Kõlavad käsud, karjub kannatanu, vihiseb tuul. Oluline on meeles pidada ohutustehnikat, et helikopteri rootor pead ära ei kisuks. Saame hakkama, inimene on päästetud.
Kohe pärast seda istume juba Humvees. Sõidame kolonni järel ja meil on eelinfo, et kuskil on oodata varitsust. Kohalikud õpivad õppuse käigus sidepidamist ja situatsiooni ülevaate andmist.
Oodata on gaasirünnakut.
Kuigi õppusel kasutatakse pisargaasi, puuduvad meil erinevalt ameeriklastest gaasimaskid. Esimene rühm satub varitsusse. Vihiseb automaadituli, kõik on tossu ja gaasi täis. Varsti sõidab ka meie Humvee varitsusse. Pisargaas teeb oma töö ka meie silmadega – kannatame, adrenaliin on laes. Meie õnneks sõidame varitsusest lihtsalt läbi, samal ajal kui teised jäävad olukorda lahendama.
Puhkehetkel taipad, kui paljud kohalikud Eestit teavad.
Alguses tahtsin teadlikult madalat profiili hoida – mis ma seal ikka meie väikesest riigist rääkima hakkan. Aga ameeriklased tulevad ise rääkima. Kes meenutab nostalgiliselt oma kogemusi Kevadtormil, kes kiitleb, et on seal juba kaks korda käinud.
86. väljaõppediviisi (86th Training Division) all korraldatud kursuse juhid rõhutavad, kui oluline on ka Ameerika reservväelaste saatmine Eestisse.
Nende jaoks on see tähtis, sest Venemaa lähedus annab õppusele aktuaalsuse, aga samas pakub meie kliima ja loodus ka mõnusa väljakutse. Juba astub minu juurde veebli auastmes daam ja uurib, kas ma tunnen Eesti väeosast seda või teist inimest.
Keegi räägib, kuidas ta on Leedus instruktor ja kuidas Balti riikidega on hea koostöö. Kes meenutab Iraagi või Afganistani kogemusi. Räägitakse õlg õla kõrval tegutsemisest Eesti relvavendadega. Räägitakse usaldusest.
Taipan suuremat vaadet. Koostegemist.
Teeme pilte. Tunneme ennast nagu rokkstaarid. Aga üha enam saad aru, et kümne aasta töö on vilja kandnud. Suur tänu Tõnisele ja toonastele kaitseatašeedele, kes programmi lõid!
Baasi kohal loojub päike. Taamal hõivavad teised üksused muldonnid.
Metsas näed mugavust.
Pole ainult jaotelgid, PIB-id ja katelokid. Toetuseks on toodud konteinerveokid ja järelhaagised, mille sees on pesumasinad ja duširuumid.
Mõnus.
Hommikul, pärast drillseersandi äratust, saan natuke aimu ka staabitööst. Millised infosüsteemid ja tehnoloogilised lahendused! Kõik on integreeritud, info liigub sekunditega ning keegi ei pea enam Exceli tabelitega maadlema ega andmeid käsitsi sisestama. Vaatan ja imestan.
Baasist kodu poole sõites olen näinud action’it, aga saanud ka palju targemaks.
Viskan viimase pilgu Wisconsinile.
Tööstuslinna telliskivihooned, õlletehaste pärand, rongid ja Michigani järve tume vesi. Õhtul süttivad baaride aknad ja tänavad täituvad muusikaga.
Loodan, et kohalikud inimesed tunnevad end kaitstult. Ja loodan, et järgmisel aastal näen erinevast rahvusest reservväelasi ka meie Lõuna-Eesti staapide ja metsade vahel.
Lisateave
USA ja Eesti reservväelaste vahetusprogrammi (MREP ehk Military Reserve Exchange Program) korraldatakse Ameerika Ühendriikide koostöös Eesti Kaitseväe ja Kaitseliiduga.
Programmis osaledes läheb Eesti reserv – või allohvitser kaheks kuni kolmeks nädalaks Ameerika Ühendriikidesse ning Ameerika reserv- või allohvitser tuleb Eestisse. Vahetuspartnerid on võimalikult võrdväärse auastme, kvalifikatsiooni ja väljaõppega. Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumil on sarnased kahepoolsed vahetusprogrammid ka Taani, Saksamaa ja Suurbritannia relvajõududega.
USA ja Eesti reservväelaste vahetusprogrammi raames on Ühendriikides käinud üle saja Eesti reservväelase.